Invaru juhi Enn Leinuste sõnul on ei ole selged paljud muudatused abivahendite teenuse korralduses. Foto: Toomas Huik

Jaanuarist kehtima hakkava riigidotatsiooniga sotsiaalvaldkonna abivahendite teenuse uus korraldus peaks muutma need ühtemoodi kättesaadavaks üle Eesti, samas on paljud küsimused teenuse osutajate jaoks seni veel vastuseta.
Tallinnas ja veel seitsmes Eesti piirkonnas töötava abivahendikeskuse Invaru juht Enn Leinuste on praegu, mil uue korra jõustumiseni jäänud alla kuu, üsna murelik.
Tema sõnul on olukord abivahendite osas aasta lõpule tüüpiliselt keeruline. Näiteks Järvamaal on abivahendid veel müügil, Läänemaal aga eelarve ammendumise tõttu peatatud.
Keskendutakse sellele, et inimesed hädavajalikud pidamatuse abivahendid (mähkmed, sidemed jmt) kätte saaksid. Probleeme pole praegu ka laenutusega. Sellise ebavõrdsuse erinevate piirkondade elanike jaoks peakski uus kord lõpetama.
Samas pole olukord suure muudatuse elluviimise eelõhtul Invaru juhi sõnul sugugi nii roosiline, kui sotsiaalministeeriumi ametnikud räägivad. Ehkki muudatust on ette valmistatud terve aasta, on palju asju senini tegemata.
«Täna me ei tea veel, kuidas jaanuaris tööle hakkame. Ministri määrust, mis asjad paika paneks, ootasime suve lõpuks, aga seda pole siiani. Muutub abivahendite üürimine, aga tingimuste täpsustamine selleks alles käib. Töötajaid oleks vaja koolitada uuele süsteemile üleminekuks, aga nii palju on veel lahtist,» loetleb ta vajakajäämisi.
Ehkki ka klienditeenindajad on löögi all, muretseb Leinuste, et abivajajad, kes niigi õnnetud, muutuste tuules kannatada ei saaks. «Meie püüame omalt poolt teha kõik, et 4. jaanuarist saaksime teenust edasi osutada, aga probleeme kindlasti tuleb, mistõttu palume kõigilt mõistvat suhtumist. On palju küsimusi, millele me täna veel vastata ei oska,» lausub ta.
Näiteks kehtestatakse osale abivahenditele piirhinnad ja vahe peavad inimesed ise kinni maksma, aga kui suured need summad on, pole teada.
Invaru on saatnud oma küsimused kahel lehel sotsiaalkindlustusametisse ja lähipäevil toimuvad arutelud. Leinuste sõnul ei oska keegi veel öelda, kuidas toimub vanalt süsteemilt uuele üleminek ehk kuidas käituda seniste klientidega, ja see teeb ärevaks.
Sotsiaalministeeriumi ja sotsiaalkindlustusameti ametnike hinnangul kaotab uus kord ebavõrdsuse. «Abivahendi kaardi saamiseks ei pea uuest aastast enam minema kohalikku omavalitsusse, vaid seda saab sotsiaalkindlustusametist,» ütles ameti kommunikatsiooninõunik Regina Salmu. Ta lisas, et kaarti võib taotleda ka elektrooniliselt või posti teel ja see saadetakse siis inimesele koju.
Samuti hakkab sotsiaalkindlustusamet vajadusel väljastama kaardi duplikaate ja enne uut aastat väljastatud kaart kehtib sellele märgitud kehtivusaja lõpuni. Ameti kinnitusel on reformi üks eesmärke abivahendite kättesaadavuse parandamine.
Sotsiaalkindlustusameti sotsiaalteenuste üksuse nõunik abivahendite alal Merlin Veinberg selgitas, et praegu toimib abivahendite rahastamine maakonnapõhiselt. Abivahendeid müüvatel ettevõtetel on lepingud maavalitsustega. Rahastus on maakonniti erinev, samas ei saa abivahendi vajaja näiteks minna teise maakonda ostma endale sobivat abivahendit, kui selles maakonnas, kus ta ise elab, on eelarvemaht täis saanud.
Sageli on juhtunud, et näiteks vaegnägijate abivahendite eelarve on ühes maakonnas täis, kuid samas on seal piisavalt rahalisi vahendeid teistele abivahenditele, samas teises maakonnas võib olla olukord vastupidine. Praegune abivahendite süsteemi aluseks olev määrus ja selle lisa on vananenud – puudub üheselt mõistetav hinnainfo ja järelevalve. Puuduvad ka ühtsed nõuded abivahendeid müüvatele ettevõtetele. Kallimate abivahendite saamiseks on üleriigiline komisjon, mis käib koos 3–4 korda aastas, see aga tähendab, et inimesed peavad otsuseid kaua ootama.
Abivahendite eelarve saab edaspidi olema üleriigiline, mis tähendab, et abivahendi saamine ei olene enam sellest, kus isik elab, ja ta võib saada abivahendeid temale sobivaimast ettevõttest ükskõik millises Eesti piirkonnas.
Tuleva aasta jaanuarist võtab riik üle senised maakonnapõhised järjekorrad, mis on abivahendeid pakkuvate ettevõtete juures, ja koondab need üleriigiliseks järjekorraks ISO-koodide lõikes ehk loob isikukoodi-põhiselt eelisjärjekorra. Uue süsteemi rakendudes tekib täpne ülevaade kasutuses olevatest abivahenditest, nende müügihindadest ja riigi kuludest neile, lubab ametnik.
Korrastub ka pakutavate abivahendite turg ja pikapeale langevad ringlusest välja kasutusaja ületanud abivahendid. Nii peaks tuleva aasta lõpuks abivahendite üüriturult kaduma abivahendid, mis on registreeritud enne 1. jaanuari 2007. Seega peaksid sellele turule jääma ainult uued ja nüüdisaegsed abivahendid.