Inkotoa enureesi nõustamisprojekt

Kogenud lastearstid Aili Traat ja Ülle Toots jagasid MTÜ Inkotuba eestvõtmisel neljas Eesti linnas nõu laste öise voodimärgamise ehk enureesi teemal. Tasuta nõustamisüritustel osales kokku üle poolesaja lapsevanema, õpetaja, sotsiaaltöötaja ja muu huvilise.

Öiseks enureesiks nimetatakse viie aasta vanuseks saanud lapse tahtele allumatut uneaegset urineerimist. Enurees on väga levinud seisund, see võib vanusest sõltuvalt esineda kuni 1/5 lastest. Kuna probleem on nii levinud, esitati ka üle 10 aasta pidamatusküsimustele lahendusi pakkuva MTÜ Inkotuba kodulehel www.kuivaks.ee spetsialistidele just sel teemal väga palju küsimusi.

„Küsimusi oli nii paariaastaste laste vanematelt kui suuremate laste peredelt, laekus koguni paar lapse enda kirja,“ rääkis MTÜ Inkotuba tegevjuht Eha Topolev. „Probleemi olulisus andis meile kindluse algatada eelmise aasta lõpus enureesiteemaline projekt.“

Projekti „Nõustamis- ja toetusvõrgustiku loomine enureesiga laste ja nende perede vaimse ja füüsilise tervise parandamiseks“ käigus said Inkotoa konsultandid koolituse perede nõustamiseks enureesiprobleemidega toimetulekul. Ka soetati kõigisse Inkotubadesse enureesi ravis kasutatavad alarmaparaadid, mida pered saavad soovi korral laenutada. Jaanuari lõpus aga toimusid Pärnus, Tartus, Narvas ja Tallinnas üritused, kus projekti huvilistele tutvustati ning tunnustatud lastearstid käsitlesid enureesi ja selle ravivõimalusi põhjalikult.

Enureesi tekkepõhjuseid on kolm:

  1. Öise uriini suurenenud produktsioon. Selle põhjuseks võib olla antidiureetilise hormooni vasopressiini öise tootmise vähenemine, millest tingituna eritub öösel uriini sama palju kui päeval.
  2. Kusepõie funktsiooni häire (väikesemahuline või hüperaktiivne põis).
  3. Sügav uni, mitteärkamine.

Enureesi puhul on määrav ka geneetiline taust. Uuringud näitavad, et kui mõlemal vanemal on esinenud enureesi, võib seda järglastel esineda kuni 77% juhtudest. Tähelepanu ja hüperaktiivsushäirega lastel esineb samuti kuni 10% sagedamini enureesi.

Adenoidide seost enureesiga ei ole tõestatud. Küll aga on enurees seotud kõhukinnisusega. Kui lapse sooletegevus normaliseerub, väheneb üldjuhul märgade ööde hulk.

Üldjuhul ei ole enurees psühholoogiline sümptom. Küll aga mõjub see lapse enesehinnangule ja tekitab stressi. Enureesiga lastel esineb psühho-sotsiaalseid probleeme ja seisund põhjustab stressi ka nende lähedastel, kuid need on tagajärjed, mitte põhjused. Enureesiga lapsed on sageli õnnetud, madala enesehinnanguga, tunnevad end süüdi. Ka laste vanemad kurdavad stressi, neid vaevab pidev märgunud pesu pesemine, teadmatus probleemi olemusest, lapse süüdistamine, jne

Enureesi diagnoosimisel on ülioluline hoolikas anamneesi kogumine, millega saab tegeleda pere. Seetõttu soovitavad spetsialistid enne pere- või erialaarsti juurde minekut täita päevikut ja leida vastused küsimustele, mille leiab sellelt lingilt. Arsti juures toimub ka lapse läbivaatus ning alles viimasena uuringud (vajadusel).

Enureesi ravi alustamine sõltub eelkõige lapse ja tema vanemate koostöövalmidusest ja motivatsioonist selle probleemiga tegeleda. Rahvusvaheliselt soovitatakse raviga alustada mitte varem kui 6. eluaastast. Oluline on süütunde kõrvaldamine lapsel ning lapse kaasamine probleemi lahendamisse. Lootust lisab seegi, et spontaanselt paraneb enne 10. eluaastat kuni 15% enureesiga lastest.

Inkotoast saab osta või laenutada alarmaparaate, mis on soovitav enureesi ravivahend lastele, kelle öine uriinikogus ei ole väga suur. Alarmaparaadi sobivuse saab nõustaja kindlaks määrata. Nõustatakse kõigis Inkotubades 11 Eesti linnas. Kontaktid leiab Inkotoa kodulehelt. Võrgustiku toimimisel (kasvataja/õpetaja, lapsevanem, laps ja laste(pere)arst, Inkotuba) on võimalik kiiremini leida terviseprobleemile lahendus, aidata jälgida vedelikutarbimist, maandada probleemist tulenevaid pingeid ja pakkuda parimat võimalikku lahendust.

Nõustamisüritustel osales nii lapsevanemaid, lasteaiaõpetajaid, sotsiaaltöötajaid kui teiste elualade esindajaid. Topolevi sõnul on enureesiprojekt hästi käima läinud, Inkotubadest küsitakse enureesi teemal aktiivselt nõu ning ka alarmaparaate laenutatakse jõudsalt. Nõustamise kohta saab lähemat infot siit.

Enureesi nõustamisprojekti viib läbi MTÜ Inkotuba ja toetab Hasartmängumaksu Nõukogu.

Lähem info:
Pirjo Vaarmaa, MTÜ Inkotuba projektijuht, pirjo@inkotuba.ee, tel 5500290.
Enureesi nõustamisprojektiga on seotud ka kaks lastearsti, alarmaparaatidega seoses võib lisaks nõu küsida Tartu Ülikooli lastekliiniku õelt. Kontaktid siin.