Asjatundjale pidamatusega seotud küsimuse esitamiseks täitke allolev vorm. * Tärniga tähistatud väljad on nõutavad.

Teie nimi (ei avaldata)*

Teie meiliaadress (ei avaldata)*

Teie küsimus*

Soovime vältida spämmi, seepärast palume vastata allolevale lihtsale küsimusele*

Küsimus günekoloogile, vastab dr Ülle Kadastik (109)

Urineerimistung ja allavaje – väike tupe allavaje? (16.08.2017)

Küsimus:
Tere! Seoses päris suurte reisipingetega, tekkis välismaal viibides umbes teisel päeval tihe nn pissihäda tunne. Täis põiega, veesolinat kuuldes, tekkis peaaegu pidamatus, sain viimasel hetkel wc-sse. Meenutan, et tundsin seda viimati mainitud tunnet korra ka vist mõni nädal enne reisi, samuti täis põiega ja veesolina ajal. Ja üldse viimasel tekkib wc tung kuidagi kiiremini kui vanasti. Varem pole olnud kunagi elus probleeme pissihäda kannatamisega. Pigem olen olnud liiga kaua kannataja. Viimased paar kuud on olnud pingelisemad, ehkki olen ka muidu ärevik. Olen 45 aastane ja tean et ka eaga kaasnev hiilib ligi, see annab ka tsüklis tunda. Lisaks avastasin, et tupeavas on muna moodi moodustis. Kahtlustan millegi allavajet….. See eelnev oli nn taustainfo. Murelikuks muutusin kui välismaale jõudes hakkas pissihäda tihenema ja kui tekkis nn pidamatuse tunne, hakkasin hirmuga tegema lihaseid tugevdavaid harjutusi. Järgmisel päeval tekkis pissides ka muid probleeme. Hulk oli normaalne, aga põie tühjenedes lõi põide kipituskramp. Ehmatasin ära. Olen kuulnud, et nii võib olla põiepõletik. Pluss veel hirm et ei pääse 3 nädalat kodumaale. Sain osta 48 h tunnise kuurina mõeldud käsimüügi ravimi. See leevendas vist küll, sest see tugev kokkutõmbe kipitus taandus. Ostsin ka jõhvikamahla. Päris ära pole ebamugavus kadunud. Mõni päev kadus peaaegu täiesti, mõni hommik peale pissimist kerge kipitus platsis. Iga wc külastusega on juba valmisolek või hirm. Googeldasin ja kahtlustan endal nüüd ärritunud põit ja allavajunud …organeid ja pidamatust. Eestisse naasemiseni veel 10 päeva ja ei tahaks välismaale arstile. Seega pole tehtud põletiku kontrolli. Tuleb minna ka günekoloogile hindamaks seda muna tunnet ja muud olukorda. Aga googeldades leidsin netist selle lehekülje ja otsustasin küsida. Oleks väga tänulik nõuannete ja arvamuse eest. Et mis mu probleemid võiks olla. Parimat!


Vastus:

Tere Piret, ilmselt on teil väike tupe allavaje, kui tunnete munataolist moodustist. See pole ohtlik, kui eestisse tagasi tulete, pange günekoloogile ennast kirja. Reisil olles väike ärritus põies võiks tingitud olla põiepõletikust, püüdke käsimüügi ravimitega hakkama saada, jooge ka palju. Sagedasem urineerimine võibki sellest olla. Võimalik, et teil algav tunguriinipidamatus, mis võimendus nüüd väikese põletiku tõttu. Samas kui närveerite, võib olukord süveneda. Kohaliku arsti juurde pole vajalik minna, kui saate apteegist ravimeid osta. Võimlemine on alati hea ja parandav. Kodumaale jõudes peate minema arsti juurde.

Dr Kadastik

 

 

 

Kuidas treenida vaagnapõhjalihaseid – Kegeli harjutused? (29.08.2017)

Küsimus:

Tere sooviksin teada, kuidas tugevdada vaagnapõhja lihaseid, kuna on probleeme vetsus käimisega. Kui käin vetsus siis on tunne, et pean kohe uuesti minema. Olen 32-aastane, sünnitanud olen keiserlõikega. Ootan teie kirja.

Vastus:
Tere, kuivaks.ee leheküljel saate spetsiaalseid harjutusi näha, internetis sisestades “vaagnapõhjalihaste treening/harjutused”, “Kegeli harjutused” saate samuti näha.

DR Kadastik

Uriinipidamatuse tüüpidest http://www.kuivaks.ee/uriinipidamatus/uriinipidamatuse-tuubid/
Vaagnapõhjalihaste harjutused http://www.kuivaks.ee/wp-content/uploads/2012/11/TENALady_EXERCISES_6lk_99x140mm_EE_low.pdf

 

Voolus tupes – tupe mikrofloora muutus? (09.08.2017)

Küsimus:
Tere! Olen käinud mitu korda günekoloogi juures, kasutanud erinevaid seenevastaseid ravimeid jne, kuid siiski on tupes ebameeldiv hapukas voolus. Ei esine ärritust ega punetust. Milles võib asi olla? Probleem on olnud juba üle poole aasta. Arsti sõnul on kõik tehtud proovid korras, ehk siis nende põhjal ei ole probleemi.

Vastus:
Tere, kui mingit tekitajat pole leitud, siis põletikku ei ole. Võimalik on ainult tupe mikrofloora muutus, mida saate reguleerida apteegi käsimüügist tupe mikrofloorat reguleerivaid preparaate. Igal naisel on mingi tupevoolus ja kergelt hapuka lõhnaga, see on normaalne. Juhul kui see põhjustab põletikku ja teil nt sügeleb, siis see viitab põletikule. Käsimüügist võite ikkagi need osta (valik suur) ja ära proovida.

DR Kadastik

 

 

 

 

Põieling paigaldati, aga pidamatus hoopis suurenes? (14.07.2017)

Küsimus:
Mai lõpus paigaldati põieling, peale seda on läinud pidamatus eriti hulluks. Ei tunne üldse mitte midagi, õrnalt tundub nagu põis oleks täis ja kui kohe WCsse ei saa, hakkab iseenesest jooksma. Katkestada ei õnnestu mitte mingil moel, istudes kuidagi õnnestub hoida, aga siis oleks nagu selline kipitav valu. Proove on tehtud, kõik korras. Kui vedelikku tarbin, ei saa vahest tundi aegagi WCs käimata olla. Mõnikord hommikul tundub, et põis on ääreni, aga tuleb ikka üsna väike kogus. Veidi hiljem uuesti minnes, päris korralik kogus, tundub nagu survet pole, lihtsalt jookseb. Mida ma nüüd siis tegema pean? Arst kes paigaldas ütles, et pole võimalik, kõik on hästi ja üldse ei kuulanud mu juttu, ei süvenenud vist uroloogi tehtud uuringu vastusessegi. Midagi pidi valesti minema, kui nüüd enam üldse kinni ei hoia?

Lisaks veel, et uroloogil uuringud tehtud, ütles et tema mind rohkem aidata ei saa, günekoloog pani lingu ja ütles et tema mind rohkem aidata ei saa. Perearst tegi solvunud nägu, et ma uroloogi saatekirja nõudsin ja abi ei saanud, julgesin küsida, mis edasi saab. Vastus oli, et kui targad Tartu professorid ei tea, kust siis tema peaks teadma. Kas mul ongi ainult üks võimalus veel jäänud, koju kempsu kõrvale ära surra?

Kuhu ma sellisena lähen? Kuidas saan tööl olla, nt liini taga, kui peab otsekohe saama minna, hiljem on juba hilja. Vahepeal niriseb nii, et ise ei tunnegi, millised need mähkmed peavad olema mis peavad päeva normi kinni? Milline on mu enesetunne, kui ma pean koguaeg selle peale mõtlema, ega ma ei haise, ega tagantpoolt see pakend väga välja ei paista, ega üle ääre ei jookse kui ma kusagil nt teatris istun?

Vastus:
Kindlasti ei ole see õige asi. Kui põiepõletik on välistatud, siis peaks kontrollima, kas ling on ikka õiges kohas. Seda saab näha ultraheliga ja kui midagi ei nähta, siis võiks uroloog vaadata kusiti piirkonda tsüstoskoobiga.

Soovitaks juua põieteed ja apteegist osta nt Urosepti seni, kui saate minna ikkagi oma arsti juurde, kes teid opereeris. Kui pole võimalik arsti kätte saada näiteks arsti puhkuse tõttu, siis pöörduge kellegi teise juurde.

Dr Kadastik

 

Kuna võib vahekorda astuda, pärast linguoperatsiooni? (19.06.2017)

Küsimus:
Tere! Läbisin linguoperatsiooni. Olen 49-aastane. Küsimus, millal võib vahekorda astuda ja millal võin tugevat füüsilist tööd teha. Urineerimine korras, veidi sellist kollakat määrimist on, aga ühe õhukese hügieeni sidemega saan hakkama päevas. Olen elupäevad rasket füüsilist tööd teinud. Operatsioon oli 6. juunil 2017.

Vastus:
Tere, režiim on 2 nädalat, selleks ajaks on ling kinnitunud kudedesse. Seejärel on teil tavaline elurütm.
Kõike head teile soovides
DR Kadastik

 

Põielingiga on hullem, kas põletikust? (13.06.2017)

Küsimus:
Tere. 26. mail paigaldati põieling, peale seda läks asi veel hullemaks, kui kaua see taastumine aega võtab? Või peaks ikkagi kohe toimima. Praegu on nii, et kui tunnen tugevat kipitust ja kohe wc-sse ei saa, hakkab vaikselt nirisema ja katkestada ei ole võimalik. Sain antibiootikume, et äkki on infektsioon, ei midagi paremat. Mis ma teen siis nüüd? Kas oodata juuni lõpul olevat kontrolli aega või peaks kohe uuesti arstile helistama?

Vastus:
Tere, te peaksite ikkagi oma arstile helistama. Võimalik, et on põieärritus või väike põletik, seega soovitaks juua põieteed ja juua tavapärasest rohkem, et põis puhastuks. Oma arstiga võiksite kokku saada esimesel võimalusel.

Dr Kadastik

55.a emakaeemaldus – 6 nädala pärast võib rattaga sõita? (02.05.2017)

Küsimus:
Tere
veebruari keskel oli laproskoopiline emakaeemaldus-operatsioon.
Paranendud hästi. Millal võib jalgrattaga sõitma minna ja aktiivselt võimelda (fitness). vanus 55.a.

Vastus:
Tere, peale operatsiooni režiim 4-6 nädalat, oleneb enesetundest.
Igal juhul 6 nädalat peale operatsiooni võib jätkata aktiivse eluga täielikult.

DR Kadastik

Tupe mikrofloora muutus – välistada partneri eesnäärmepõletiku võimalus? (26.04.2017)

Küsimus:
Tere. Mul on tupe mikrofloora muutus. Olen proovinud kõike igasugu suu kaudseid piimhappebaktereid ja vaginaalseid ja pesnud spets. asjadega. Ei kasuta enam ammu tampoone ega pesukaitsmeid. Ei tarbi mingeid tablette jne mis võiks häirida seda. Asi selles, et vahepeal tõmbas paremaks piimhappebakteritega ja multi g. geeliga, aga nii kui päevad hakkasid, oli selle ajal jälle tunda põletavat tunnet ja ka sügelust kuigi mitte alati. Nüüd kui päevad läbi said, muutus see põletav õhetus ebamugavustunne jälle intensiivseks. Tarbin endiselt kõiki tasakaalustavaid preparaate, aga pole abi. Kas ma nüüd peangi igaveseks jääma nii? Või kaua läheb aega, et see kaoks täielikult. Eelmise kuu päevade ajal oli sama lugu, mida ma peaksin edasi tegema, ei ole stressis vms ka. Aga kui see tunne tekib, tekib ka närvilisus sest nii vastik on. See on paratamatu ja lihtne öelda, et oleksin rahulik, teostada on raskem. Andke nõu!

Vastus:
Tere. Kõigepealt jääb ebaselgeks teie vanus ja kust te teate, et teil mikrofloora muutus. Oletan, et olete suguelu elav noor naine ja kui teile tundub, et teil tupe mikrofloora muutus (võimalik, et olete günekoloogi juures käinud), olete kasutanud palju erinevaid mikrofloorat parandavaid preparaate, siis soovitaks kindlasti partneri uuringut meestearsti juures. Tihti võib tegemist olla mehe kroonilise eesnäärme põletikuga ja põhjus olemas kui elate suguelu. Soovitaks günekoloogi juures teha võimalikud uuringuid suguhaigustele. Kindlasti lülitada välja diabeet(suhkruhaigus). Soovitav oleks ka endokrinoloogi juures ära käia. Võimalik, et teil mingid kaasuvad haigused, mida ma ei tea, seega info on minu jaoks siiski puudulik, et teile põhjalikumalt vastata. Juhul kui vanus menopausile lähemal, siis võivad olla ka seoses vanusega põhjused. Oluline on menstruaaltsükli olemasolu jne, kõik mis seotud menstruatsioonidega. Kui te günekoloogi juures käinud pole, siis kindlasti minge.

DR Kadastik

 

 

 

 

 

24.a naisel urineerimisel ebameeldiv pingetunne – põletik, mikrofloora? (5.04.2017)

Küsimus:
Tere selline mure, et kui vetsus pissil käin, on pissimise lõpp – nagu tekib selline pinges tunne, nagu nööri tirida hästi pingule tunne nagu poleks põit tühjaks saanud, kuigi midagi ei tule enam. Tunne tuleb sealt kliitori piirkonnast. Milles võiks probleem olla? 24. a olen. See tunne pole koguaeg aegajalt, aga üli ebameeldiv.

Vastus:
Tere. Tuleks teha proovi uriinist ja seejärel võiks günekoloog Teid üle vaadata. Vajadusel suunab ta uroloogile. Võimalik, et on tupe mikrofloora muutus, kuid võib olla ka günekoloogiline põletik.

DR Kadastik

50.a naisel tupekipitus – tupe limaskesta õhenemine? (5.04.2017)

Küsimus:
Tere. Olen 50.a naine. Elan üksinda, juba 10-kuud, menopaus on juba 2 aastat olnud. Asi selles, et kusiti ümbrus ja häbememokad ning tupp on punased ning on selline kipitus tunne, eriti peale pissimist. Olen proovinud naturaalse jogurtiga määrida ning ka 2p olen kasutanud tupe mikrofloorat taastavaid tupekuule, hommikul kuni lõunani on kõik korras kuid peale seda tuleb punetus ja kipitamine tagasi. Voolust nagu pole palju, pisut kollakas kerge voolus, halba lõhna nagu pole. Milles asi?

Vastus:
Tere, suure tõenäosusega on tegemist menopausiga seotud tupe limaskesta õhenemisega ja sel puhul oleks soovitavad spetsiaalsed salvid või gloobulid, mida saab retseptiga. Muidugi enne ravi peaks günekoloog teid üle vaatama.

DR Kadastik

 

Tütarlapsel tulevad pingutades tilgad püksi? (17.03.2017)

Küsimus:
Tere, olen kõigest 19-aastane, aga on uurinipidamatusega probleeme. Pea iga kord, kui aevastan, tulevad tilgad püksi. Nooremana, nii umbes 16-aastaselt, tegelesin veel võimlemisega ja tihtipeale trennis hüppeid ja muid asju tehes tundsin samamoodi, kuidas natuke püksi tuli. See on nii häbiväärne asi, et ei olegi julgenud kellelegi varem rääkida, sest olen uskunud, et äkki läheb asi üle. Ega muidu seda probleemi polegi, kui ainult veheldes ja hüpeldes ehk intensiivselt trenni tehes ning ka aevastades. Paluksin teie abi, et kuhu edasi pöörduda ning mida ette võtta?

Vastus:
Tere. Soovitan ikkagi esialgu minna uroloogi poole ja edasi soovitaks füsioterapeudi konsultatsiooni, kes näitaks teatud võimlemisharjutused ette.
Lugupidamisega DR Kadastik.

 

 

21.a naisel suur valu urineerimisel? (14.03.2017)

Küsimus:
Tere! Olen 21a. Kaks nädalat tagasi tundsin hommikul esimest korda suurt valu urineerimisel. Valu kestis mitu päeva, oli ka kerge sügelus ja suurem voolus. Kolmanda päeva hommikul oli enamus valust kadunud, käisin igaks juhuks ka uriiniproovi andmas, sest minuga ei ole varem sellist olukorda tekkinud – proovi tulemus näitas, et kõik oli korras. Nädal aega olin valudeta, vahekorda ei olnud. Nüüd olen olnud vahekorras ja tunnen tupes jälle põletavat valu ja ka urineerides on valus. Partner on olnud juba mitmeid aastaid sama ning ilma haigusteta, arsti juures kindlaks tehtud. Voolus on suurem, kui tavaliselt. Panin mitu nädalat tagasi ka arstile aja, kuid aeg on 10 päeva pärast. Kardan, et asi võib minna hullemaks. Kas asi on tõsine või kannatab oodata veel 10 päeva? Olen mures.

Vastus:
Tere, kindlasti peate minema günekoloogi juurde ja andma teatud analüüsid. Seniks, kui olete veel ootel, soovitan osta apteegist Vagisan kuulikesed või kreemi ja teha ühe tupekuuri. Kui mees pole lähiajal käinud arsti juures, siis soovitaks seda kindlasti ikkagi teha ja anda analüüsid.

DR Kadastik

25. a naisel pidev punetus tupes? (14.03.2017)

Küsimus:
Tere. Selline mure, et juba pikemat aega on tupes imelik tunne, selline pakitsus-õhetus tunne nagu hapet oleks peale valatud. Käisin naistearstil, uuris ja vaatas ütles, et punetusi-õhetusi pole, et veider et voolus on veidi imelik ja kirjutas seda klotrimasoolkreemi, aga sellest pole mingit tolku. Läksin siis perearstile samade kaebustega, muud nagu ei olegi, kui see pakitsus põletus-õhetus tunne. Vetsus ei julge käia, sest peale pissilkäiku, tundub et süveneb. Vahel on vaikus, siis jälle. Ma ei saagi aru, millest see on. Olen veel igasugu fluconazoli tablette söönud, vist kirjutati nii seda nime ei ole neist ka tolku. Endiselt sama lugu. See ei lase mul elada, ma ei julge enam midagi süüa ega juua, tundub et kõik ärritab. Magada ei saa, see tunne on nii vastik ja ebamugav, ei saa kuidagi olla, nii mööduvad pidevalt unetud ööd. Tegin ka proove igasuguseid, nii uriini jne need ei näita ka midagi ei mingeid põletikke ega midagi. Olen 25 a, aga mu sümptomid tunduvad nagu mõnel 50 a, kel on probleeme liigse kuivusega. Minu mõistus on otsas ja olen eelmise aasta augustist nii elanud, siis ei osanud ma arvatagi et midagi sellist on. Aegajalt vahel oli, aga kadus, nüüd uuest aastast on koguaeg, pm iga päev. Kui veel päevad hakkavad, siis on eriti tunda. See tunne tuleb kohe kuskilt tupe ava kandist mujalt mitte. Mul puudub täielikult voodielu, sest lihtsalt selline asi ajab igasuguse tahte ära. Mida ma tegema peaks? Kui naistearst ja perearsti ei osanud aidata 🙁

Vastus:
Tere, Kõigepealt peaks mõtlema sellele, ega teil ei ole mingit ärritust eelkõige välisgenitaalidel ja tupe sissekäigus, mis võib olla tingitud igapäevaselt pesukaitsmete kandmisest. Oluline on ka igapäevane hügieen, selleks kasutage apteegist ostetud spetsiaalseid pesemisvahendid intiimpesuks – tavalised dushigeelid, eelkõige toidupost ostetud, võivad olla teile allergiat tekitavad. Ei soovitaks kasutada menstruatsiooni ajal ka tupetampoone, vähemalt esialgu. Soovitaks teha ühe kuuri tupe mikrofloorat parandava preparaadiga (nt.vagisan, femigel jt), mida müügil apteegis (käsimüük, valik suur, küsige täpsemalt apteegist). Kui olete neid momente arvestanud ja ikka probleem, siis minge teise günekoloogi juurde. Kontrollima peaksite ka oma veresuhkrut.

DR Kadastik

52. a naine vajab uriinipidamatuse ravi? Täpsustada vorm? (13.03.2017)

Küsimus:
Kas on ravi uriini pidamatuse kohta.
Kasutan õhemaid naiste sidemeid igapäevaselt. Ilma ei saaks. Vanus 52.

Vastus:
Tere. Uriinipidamatusel on mitu eriliiki. Kui on tegemist pingutusel uriinilekkega, siis tegemist pingutusuriinipidamatusega ja esialgu soovitatakse teha spetsiaalseid võimlemisharjutusi iga päev. Kui tulemust ei ole 6-8 nädalat, siis võimalik linguoperatsioon. KUI teil sage urineerimine ja ka öösiti peate WC-s käima jne, siis see on tunguriinipidamatuse vorm. Selle põhjustajateks on mitu haigust, kuid eelkõige krooniline põiepõletik. Selle vormi raviks on tabletid . Võimalik ka uriinipidamatuse segavorm, siis tuleb otsustada, milline ravimeetod just teile sobib. Igal juhu peate pöörduma naistearsti poole ja täpsustama oma uriinipidamatuse vormi ja alles siis mõelda ravile. Võimlemisharjutused on igati sobilikud igasuguse uriinipidamatuse korral. Seni, kui olete arsti juurde ootel, saate harjutusi teha, mida leiate kuivaks.ee kodulehelt (http://www.kuivaks.ee/uriinipidamatus/naistele/).

DR Kadastik

36-a. kolme lapse emal naermisel tuleb püksi? (1.03.2017)

Küsimus:
Tere. Mul mure. Olen 36-aastane, kolme lapse ema. Mure on, et on tekkinud olukord, et tuleb püksi kui ma naeran, aevastan, kõnnin lihtsalt ja tuleb aga teha midagi ei saa. Hetkel perearst suunas günekoloogi juurde, kus käisin ja midagi ei leitud. Järgmine samm on minek uroloogi juurde ja ei tea mis sealt tuleb. Ma olen väga mures sest ilma pesukaitsmeta mina oma elu ette ei kujuta. Päevas vahetan kolm kuni neli korda.

Vastus:
Tere, saan aru, et teil tegemist pingutusuriinipidamatusega ja seda saab kenasti ravida. Alustaks ikkagi spetsiaalsete võimlemisharjutustega ja kui need ei aita 4-6 nädala vältel , siis soovitaks linguoperatsiooni. Reeglina günekoloog peaks olema väga kursis sellise olukorraga. Muidugi uroloog ka saab diagnoosida või siis minge teise günekoloogi juurde. Võimlemisharjutusi leiate http://www.kuivaks.ee/infomaterjal.

DR Kadastik

 

59.a naine hädas tupe kipitusega? (16.02.2017)

Küsimus:
Tere, doktor! Olen 59.a, üle aasta vaevelnud pidevate põiehädade käes ja olnud seetõttu 4 kuud töölt eemal. Kuna uriinis kasvanud küll kolibakter küll enterokokk, siis saanud ka terve aasta iga kuu 1-2 antibiootikumi, kuid nii kui antibiootikum ära jäi, hakkas tirtsutamine ja pakitsus -kipitus all. Siis sain veel pofülaktikaks 1 tbl Nitrofurantoinin, kuid kuna 2 viimast kuud pole uriini külv enam bakterit näidanud, jäi seegi antibiootikum ära ja olen 2 kuud tarvitanud Urosepti ja Canephroni vaheldumisi, kuid lõpmatuseni ei saa ka neid tarvitada. Minu elu aga segab meeletu kipitus-pakitsus all kogu aeg, eriti peale urineerimist, samas pissida valus pole. Tehtud tsüstoskoopia, neerude röntgen, ultraheli, mis kõik korras. Günekoloog määras Vagifemi, mida olen tarvitanud 1,5 kuud. 2 nädalat tagasi tehtud pap-test oli selline-kepiline mikrofloora, lactobacillus, vahe ja pindmise kihi lameepiteel, paljaid lüüsunud tuumi, metaplastilised rakud. NILM/hyperplasia-laesio reaktiva secundaria/PAPII Seent välja ei külvatud. Palun, mida tähendab see hyperplasia ja kas võingi edasi Vagifemi võtta ning kas minu hädad (väga segav kipitus-pakitsus all) on rohkem uroloogilised või ka günekoloogilised? Millist ravi soovitaksite või millist lahendust näeksite? Väga tänades ja Parimat soovides, murelik patsient.

Vastus:
Tere, Tsütoloogia on teil korras ja hüperplaasia on tingitud vanuselistest muutustest. Vagifemi peate kindlasti edasi kasutama, kuna kipitus on osaliselt tingitud üleminekueast tingitud tupe limaskesta atroofiast. Ka põie limaskest muutub õhukeseks, sellest sagedased põieinfektsioonid, kuna vastuvõtlikkus on suur. Kroonilised põletikud põies on atroofia tagajärg. Seega soovitan palju vedelikku juua, pidevalt vähemalt pool aastat võtta Canefroni ja ka Nitrofurantoini õhtul 1 tablett on profülaktikas hea ja nii vähemalt 6 kuud. Hea on jõhvikamahl ja arbuus, viimane ka puhastab neere ja põit. Probleem on rohkem günekoloogiline, kuid uroloogi konsultatsioon on antud juhul oluline.

DR Kadastik

 

 

63.aastane naine mures, kaka tuleb püksi? (16.02.2017)

Küsimus:
Olen 63. aastane ja käin tööl. Et töökoht asub 3,5 km kaugusel, on talvel jala tööleminek raskendatud. Sest 40 minutit käia järjest ei saa, sest kaka tuleb püksi, elukvaliteet on nulli lähedal. Kui rattaga saan suvel käia, siis on lihtsam. Käisin mõni aeg tagasi dr. Taali juures uuringul, kõik näidud olid enamvähem korras. Ainult sulgurlihasel oli vähene neurogeenne kahjustus. Dr.Taal ütles, et sfinkter on nõrk ja tehke harjutusi ja käige neuroloog Allan Väljataga juures igaksjuhuks ka ära. Sinna ma pole arstiaega kolm aastat saanud, aga asi on päris hull, kui väljaheide tahab tulla ta lihtsalt nagu vajub püksi. Mul on olnud kolm sünnitust, iga kord lahkliha rebend, emaka amputatsioon, põie allavaje ja linguoperatsioon. Tehti ka tupe-eesseina plastika ja tagaseina toestus. Mure suur ja ei tea kelle poole pöörduda, perearst ütles, et tema poole pole keegi selle hädaga pöördunud.

Vastus:
Tere. Kui selline probleem, siis soovitkas ikkagi proktoloogi(kirurgi ) juurde minna. Perearst võiks saatekirja anda. Saan aru, et günekoloog on teid opereerinud, võimalusel võiksite tema juurde minna, kes samuti suunaks teid kirurgile. Sellise probleemiga on oluline ka võimlemine, alustage vähemalt vaagnapõhjalihaste treeninguga, harjutusi saate näha kuivaks.ee leheküljelt (infomaterjalide alt).
DR Kadastik

 

 

 

Paha lõhn, mis jäi ka pärast linguoperatsiooni? (16.02.2017)

Küsimus:
Tere olen käinud linguoperatsioonil, nüüd on kõik nagu korras ja ei ole ka. Pissimine on korras, ei tilgu enam, aga nüüd tunnen paha lõhna kogu aeg, sellist hapukat. Kas on põhjus muretsemiseks, või pean pöörduma arstile, kusjuures see ebameeldiv lõhn oli ka enne lingu panemist, nii et see ei kadunud.

Vastus:
Tere, kui te olete menopausis, siis suure tõenäosusega tegemist tupe limaskesta õhenemisega ja soovitaks östrogeeni tuperaviks, need saab kirjutada teie günekoloog. Võite kasutada ka tupe mikrofloorat parandavaid preparaate kui olete noorem patsient. Kui probleem ei lahene, minge oma günekoloogi juurde.

DR Kadastik

22. a naine, sage urineerimisvajadus – põletik, klamüüdia? (2.01.2017)

Küsimus:
Tere! Olen 22.a noor neiu. Pole varasemalt põieprobleeme esinenud. Umbes kahe nädala eest käisin reisil ning alates sellest ajast on mind vaevanud mure, et soovin tihti urineerida. Jalutades keset tänavat tunnen äkitselt, et kui lähiminutitel tualetti ei saa, on püksid märjad. Eriti ärevaks muutun bussi- või autosõidu ajal, kui tean, et järgmise wc-ni on veel pikk maa. Ühel hetkel muutun hästi ärevaks, süda hakkab sees kloppima ning maos keerama, tunnen, et kui kohe pissile ei saa, teen püksid täis.
Käin alati enne kodust lahkumist wc-s ning kui olen kodust 10-15 min kaugusel, tunnen taas pisut närvilist vajadust urineerida. Sellises olukorras püüan endale sisendada, et tegelikult mul häda ei ole, kuna käisin just pissil, mõnikord see aitab, kuid pikema aja möödudes on probleem jälle õhus.

Püüan võimalikult palju viibida kohtades, kus tean, et saan vajadusel koheselt tualetti kasutada. Paraku pean töö ja kooli tõttu pidevalt ühistransporti kasutama, et ühest kohast teise jõuda ning juba mõte võtta ette teekond, mis on pikem kui 10-15 minutit, tundub mu jaoks närvesööv. Kas oskaksite palun nõu anda, millega võib tegu olla? Kas põiepõletikuga? Kas see on seotud vaimsete pingete või stressiga? Või võib selle taga olla hoopis mõni haigus?

Vastus:
Tere, võimalik et tegemist on põiepõletikuga, kuid võib olla ka kõik seotud stressi ja närvisüsteemiga. Kõigepealt peaks tegema uriinianalüüsi perearsti juures ja günekoloogi pool igaksjuhuks klamüüdiale ja ureaplasmale. Kui midagi ei leita, siis pöörduge uroloogile.
Dr Kadastik

 

Milliseid põletike teste teha? (22.11.2016)

Küsimus:
Tere! Suur tänu teile vastuse eest! Küsiksin veel üle suguhaiguste kohta, mis põhjustavad kuse- ja suguteede põletikke – Mycoplasma genitalium ja Ureaplasma urealyticum. Haigekassa kulul tehti HPV, klamüüdia ja gonorra testid, mis olid negatiivsed, kuid mycoplasma g. ja ureaplasma u. teste saab teha vaid erakliinikus. Perearsti juures tehtud kiiruriiniproov näitas palju leukotsüüte (125), mis on põletiku tunnus. Külvi vastust veel pole. Kuna tuvastati tupepõletik (PAP test on ASC-US ja näitab samuti plaju leukotsüüte), ja on ka põletikutunnused (kollane paks voolus, pidev urineerimisvajadus, ebamugavus ja surve kõhu allosas), on vajalik ravi. Kuid metrodinasool ei ravi Mycoplasma g. ja Ureaplasma u., mida ravitakse antibiootikumidega. Sooviksingi teada kas peaksin nende patogeenide testid tegema? 3 a tagasi oli partneril Ureaplasma U., mille ta ravis välja. Mina ravi ei saanud, küll aga võisin nakatuda. Mul kaebusi polnud. Kuna tupe PH tase on 4,8 (ehk aluselisem kui peaks), kas 3 a tagasi saadud Ureaplasma U. võis vohama hakata ja pühjustab kuseteede- ja tupepõletikku? Hetkel tundub, et Flagyliga ravist ei piisa, kui põhjus on hoopis Ureaplasma U. Samuti lugesin, et paljud bakteriaalse vaginoosiga patsiendid kurdavada, et metrodinasooli ravi mõju puudub, või on lühiajaline. Mul pole ka bakteriaalset vaginoosi – KOH test oli negatiivne, voolus ei haise, sügelust ei ole. Tänan väga veelkord teid ja soovin kõike head.

Vastus:
Tere, ureaplasmat reeglina peetakse naise mikrogfloora norm bakteriks, seda võib esineda 60-70% naistest. Ja seda tekitajat ei peeta suguhaiguseks, kuid siiski naine kui kandja võib mehele selle üle anda. Tookord oleksite pidanud ikkagi koos mehega ravi tegema, ei ole oluline, kas teil olid kaebused või ei.

Meestel põhjustab see rohkem põletikke ja norm mikroflooras seda ei leita.

Kuna teie võite olla lihtsalt kandja ja mees on saanud põletiku, siis ravi vajalik igal juhul kahepoolne, ei piisa kui ainult mees ravib. Harvadel juhtudel see tekitaja võib põhjustada ka naisel kroonilist põiepõletikku(reeglina korduvad, ägenemistega), sel juhul vajalik ikkagi teha analüüs ja 10 päevane ravi (koos mehega) Doxycycliniga või lühem ravi Azitromütsiiniga. Mycoplasma genitalium peetakse suguhaiguseks ja seda peab ravima, reeglina tavaproovides seda ei võeta, kui ühtegi kaebust naisel ega mehel pole. Kui aga kaebused ja tekitaja olemas, siis vajalik mõlema ravi.

Kõige enam seostatakse Mycoplasmaga emakakaela põletikikuga (väljendub rohkes vooluses), vähem põiepõletikuga. Mehele annab ka erinavaid põletikke. Ravi on sama kui nagu Ureplasma puhul ja sel juhul soovitkas esialgu ikkagi Dozxycyclin ravi, eriti kui mõlemad tekitajad olemas.

DR Kadastik

 

 

 

Emakakaelapõletik või põiepõletik? (16.11.2016)

Küsimus:

Kas emakakaelapõletik võib anda põiepõletiku tunnuseid? Kogu aeg on pissihäda (öösel käin WCs 4-5 korda), kuid urineerimine pole valus. Tunnen ka alakõhus aeg-ajalt survet või pakitsust, nagu hakkaks menstruatsioon või oleks ovulatsioon, aga tegelikult pole. On tugevalt määriv kollane-hallikas vesisepoolne voolus (mitte tükiline), lõhn on hapukas, kuid mitte kalalõhn.

Muidu on tupp liiga kuiv seest, tavavoolus (läbipaistev) on kadunud. PAP test näitas ASC-US, HPV DNA negatiivne. Günekoloog määras Flagyl küünlad ja ütles, et kui 5 päeva jooksul sümptomid kaovad, ei pea lõpuni võtma (10 suposiiti on pakis). Ei maininud arstile põiepöletiku sümptome. Palun nõu kas piisab kui panen suposiite vähem kui 10 p kui sümptomid kaovad? Kas põletik võib tekkida külmetamisest (käisin ujumas puhkusel, pärast seda nagu suurenes voolus)? Kas põletiku võivad tekitada pesemata käed kui nendega häbememokki või tuppe seestpoolt katsuda? Kas bakterite  vohamine tupes võib jõuda ka põide ja tekitada pissihäda ja alakõhupaikitsust? Arsti juurde kutsuti tagasi 3 kuu pärast. Aitäh teile.

 Vastus:

Tere. Tupepõletik, põiepõletik või emakakaela põletik võib olla  omavahel seotud, kuna anatoomiliselt on organid hästi lähestikku. Kui arvate, et olete külmetanud, siis see võiks olla võimalik põhjus. Kindlasti peab teil võtma muidugi analüüsid ka suguhaigustele, loodetavasti see on ka tehtud. Flagyli ma soovitan ikkagi kõik ära panna, võib ju vahepeal  paar päeva kuni nädal vahet teha. Võimalik, et teil just tupe mikrofloora muutus, ärritus tupes võib mõjutada ka kusiti seisundit. Tehkegi nii, et kui olete kogu ravi teinud, siis vajadusel pöörduge günekoloogi juurde tagasi, esialgu ikka jälgige ka ennast. Kindlasti on oluline hügieen, soovitav on kasutada intiimpesuvedelikku (apteegist ostetud). Oluline on ka mehe hügieen ja mehe kaebused. Alati soovitav ka mehe kontroll meestearsti juures, pole välistatud hoopis ka mehel varjatud krooniline põletik.

Lugupidamisega
DR Kadastik

 

Linoladiol N-i kasutamisaeg? (11.10.16)

Küsimus:
Tere! Günekoloog kirjutas mulle Linoladiol N-i ja ütles, et pean seda surmani tuppe laskma. Aga infolehelt lugesin, et üle 4 nädala mitte kasutada. Olen nõutu, vanus on mul 58. Tänan.

Vastus:
Oleneb sellest milletõttu määratud. Kui tupe operatsioon tehtud (võrguga), kui teil hästi õhuke limaskest tupes, elate suguelu ja on kuiv, siis ravil pole piirangut. Kui eespool kirjutatud asjaolusid pole, siis võite mingeid pause teha, kui soovite. Kõik on hästi individuaalne. Ravi on reeglina 1-2 korda nädalas,
Dr Kadastik

 

Peale sünnitust on hüpates püksid märjad? (10.10.2016)

Küsimus:
Mul selline mure, et sünnitasin aasta aega tagasi ja nüüd hakkasin trennis käima aga kui hüppan trennis, siis tuleb pissi püksi. Püksid lõpuks väga märjad. Mida peaksin tegema?

Vastus:
Tere, Soovitav oleks alustada spetsiaalsete võimlemisharjutustega, mis tugevdavad vaagnapõhja- ja kõhulihaseid. Harjutusi leiate WWW.kuivaks leheküljelt. Võimlema peate 5-6 korda nädalas ja tõesti regulaarselt. Kui probleem pole 4-6 nädala möödudes paranenud, siis soovitaks pöörduda günekoloogi poole.
DR Kadastik

59a naine: pärast emaka allavaje operatsiooni, kas seksuaalelu on OK? (26.09.2016)

Küsimus:
Tere mul oli emaka allavaje lõikus aprillis 2015, tehti kirurgiliselt, ei pandud võrku, tahan küsida, et kuidas seksusaalsusega, ma ikka natuke kardan, teen küll võimlemist ja üldse spordiga tegelen, et kas võib juhtuda et haavad lähevad lahti, käisin oma günekoloogi juures küsimas, aga ei saanud selget vastust, olen 59 a vana, palun vastake, tänan ette.

Vastus:
Tere, loomulikult saate elada normaalset elu nii intiimelus kui ka sporti tehes.
Ainuke mis on, te ei tohiks ülemääraselt raskusi tõsta, piiriks võiks olla 12-15 kg.

DR Kadastik

 

Kõva punn intiimpiirkonnas – nahaarstile? (22.09.2016)

Küsimus:
Tere! Küsimus on selline, kui on intiimpiirkonnas kõva punn nagu vistriku taoline samas aga kui pigistada on valus ja enamasti ei tule sealt ka midagi ja oleks nagu rohkem naha sees, kas peaksin murega pöörduma günekoloogi juurde või nahaarsti poole, olnud on see juba üle nädala.

Vastus:
Tere, pigem nahaarsti juurde palun minge.
DR Kadastik

 

 

 

Põie allavaje pärast sünnitust? (16.08.2016)

KÜSIMUS:
Minul selline probleem, 3,5 kuud tagasi sünnitasin ning pärast sünnitust kontrollis öeldi, et põis on alla vajunud. Esmalt ei saanud nagu aru et vaja küsida, mis siis nüüd saab ja mida teha. Kuid kui algasid päevad ja vaja oli tampoon paigaldada siis see lihtsalt ei õnnestu ning ka vahekord on piin ja valus, sest sõna otseses mõttes on siis, see põis ees.

Nüüd ongi küsimus, kas see tõmbab kunagi ise tagasi, kui lihaseid üritada treenida või pean pöörduma mõne arsti juurde selle murega, kui jah siis kelle poole?

VASTUS:
Tere, tupeseinad taastuvad mitte enne kui 6 -8 kuud peale sünnitust. Üliharva kui allavaje jàáb . Vöimelda ikka soovitaks, mis kiirendab kudede taastumist. Sageli suguelu valulik peale sûnnitust eelkôige tupekuivuse töttu. Soovitaks kastudada tupeniisutavaid preparaate kásimüûgist ja enne vahekorda libesteid. Kui probleem játkub, soovitaks pôôrduda naistearstile.

Dr Kadastik

Kas on olemas uriinilekke vähendamise ravimit? (14.06.2016)

Küsimus:
Kas on ka ravimit mis vähendaks uriinileket? Olen 70. aastane ja sünnitanud 8 last, üks laps oli tuharseisus. On olnud op. allavaide ja põietõste. Algul oli kõik hästi, aga nüüd juba paar aastat on leke suurenenud. Kasutan kahe tilga sidet.

Vastus:
Tere. Kirja teel ma tõesti ei oska öelda, mis oleks teile sobilik. Peate ikkagi günekoloogi või uroloogi juurde minema. Võimalik, et leke põhjustatud erinevaetst ravimistest, mida peab täpsustama. Oluline teada ka teie kaasuvaid haigusi. Võimalik, et teil krooniline põiepõletik, mille saate perearsti juures täpsustada. Universaalset rohtu, mis lihtsalt uriinileket vähendaks, pole olemas. Uriinilekke põhjuseid palju, seega raske midagi konkreetset soovitada. Ainuke, mida teha saate, on vaagnapõhjalihaste treening mida leiate aadressilt http://www.kuivaks.ee/wp-content/uploads/2015/10/TENA_Exercises_EE_9-2014_unc3.pdf

Parimate soovidega
Dr Kadastik

 

 

 

 

6 lapse emal tulevad tilgad püksi? (10.02.2016)

Küsimus:
Olen 43.a naine. Olen sünnitanud 6 last. Mul pikemat aega probleem, et mõne liigutuse, asjade tõstmise või aevastamise, isegi lihtsalt püsti seistes, tulevad pissi tilgad püksi. Päevas käin iga tund vetsus pissil ja öösiti 1-2 korda. Eriti suur vedelike tarbija samas ma pole. Koguaeg peab kandma pesukaitsmeid. Elamine on muutunud ebamugavaks, sest on juba hirm, et ma haisen pissi järele, kuigi vahetan tihti pesukaitsmeid. Perearst tegi uriini proovid igast võimalikust asjast-need korras. Naistearst vaatas ka üle allavajet tema tähele ei pane. Kuidas saaks end aidata, mida ette võtta. Kas üldse ongi lahendust?

Vastus:
Tere, ilmselt tegemist pingutusuriinipidamatusega. Tupeseinte allavajet reeglina ei ole sel puhul. Probleem on tingitud kusiti nõrkusest ja vaagnapõhjalihaste lõtvuses. Kindlasti palju lapsi sünnitanud naine omab soodustavat faktorit probleemi tekkes. Kusiti allavaje võiks olla, kuid seda ei pruugi kohe ka märgata, günekoloog, kes on sellise olukorraga kokkupuutunud, kindlasti märkab. Teatud testid ja tüüpilised kaebused kinnitavad diagnoosi. Kindlasti toob kergendust vaagnapõhjalihaste treeninguks spetsiaalsed võimlemisharjutused, mida leiate kuivaks interneti lk-lt.

Kuna olete sünnitanud 6 last, siis edaspidi vajaksite ehk linguoperatsiooni, mida teeb günekoloog. Selleks peate minema günekoloogi vastuvõtule, operatsiooni reeglina tehakse päevakirurgias. Kui kuu aega regulaarne võimlemine tulemust ei anna, siis soovitaks operatsiooni. Seega muretsemiseks pole põhjust, kindlasti saab teid aidata.

Kõike head soovides
DR Kadastik

 

 

 

 

 

 

 

Peale vahekorda tupp kipitab? (04.02.2016)

Küsimus:
Mind häirib pidev ebamugavustunne ja sügelus tupes. Peale vahekorda tupp kipitab ning mõnikord lähevad suguelundid peale vahekorda ka paiste. Ent voolust sellega ei kaasne – voolus ei ole tükkis ega rohke ega halvasti lõhnav ega teist tooni kui muidu. Ning see ebamugavus on mind saatnud juba peaaegu pool aastat. See algas peale seda, kui astusin püsisuhtesse ning olen tihti vahekorras.

Vastus:
Tere. Üks põhjus võiks olla, et tupes voolust vähe ja ei ole piisavalt niiske vahekorra ajal. Soovitan kasutada apteegist ostetud libesteid enne vahekorda. Võimalik, et tegemist tupe mikrofloora muutusega, seega võiks ikkagi günekoloogi juures ära käia.

DR Kadastik

 

 

 

 

Linguoperatsiooni mõju? (19.01.2016)

Küsimus:

Kuidas uriinipidamatuse ravi lingumeetodil mõjutab edaspidist elukvaliteeti – kas on võimalik peale operatsiooni jätkata füüsiliste jõutreeningutega, elada aktiivset suguelu? Või tuleb end antud tegemistes piirata?

Vastus:

Tere. Peale operatsiooni oluline 2 nädalat hoiduda raskustest jne. Peale seda elate tavaliselt elu, mingeid piiranguid pole. Ainuke soovitus mitte enam sünnitada. Juhul kui selline plaan, siis operatsiooni peaks edasi lükkama. Dr Kadastik

Voolus tupest, kas põletik? (07.01.2016)

Küsimus:

Tere! Mul on tulnud mitmendat päeva juba vedelat voolust, hommikul olid isegi püksid märjad (umbes kuu aega tagasi oli üks hommik samamoodi), muud sügelust, kipitust või ebameeldivat lõhna pole esile tulnud. Kuid tihtipeale tunnen õrna päevade valu, gaase on ka tohutult. Internetist lugedes viitab rasedusele, kuid oleme kaaslasega olnud alati kaitstud vahekorras. Kas see on okei, või peaksin muretsema?

Vastus:

Tere, Väga raske täpselt öelda, millega võiks tegemist olla, kuid rohke voolus võib olla seotud günekoloogilise põletikuga. Samas, kui mingit kipitust pole, siis see on vähetõenäoline. Kui on menstruatsioonipeetus, siis võiks eelkõige mõelda rasedusele. Soovitaks sel juhul teha apteegist ostetud rasedustest. Igal juhul peate minema günekoloogi juurde, kes vaatab teid üle. Selliste ebamääraste kaebuste järgi ei ole võimalik diagnoosi püstitada.

Lugupidamisega DR Kadastik

 

Pingutamisel tulevad tilgad püksi? (08.01.2016)

Küsimus:

Tere! Olen 50. a naine, ülekaalus. Viimasel ajal pingutamisega (nt voodist üles tõusmisel, voodis keeramisel ja köhimisel) tulevad tilgad püksi. See on juba igapäevane ja häirib tugevalt. Kust abi saada,mida teha?

Vastus:

Tere, kaebuste järgi saaks ilmselt diagnoosida pingutusuriinipidamatust. Esialgu soovitatakse alustada võimlemisharjutusetega, mida saate leida kuivaks.ee leheküljelt ja kui need harjutused 4-6 kuu möödudes ei paranda olukorda, soovitkas linguoperatsiooni. Selleks peate muidugi minema günekoloogi vastuvõtule.

DR Kadastik

 

 

 

 

21.a. naine – ärkan märjas voodis? (25.11.2015)

Küsimus:
Tere. Olen 21. aastane naine. Juba 3-4 korda kuu jooksul on olnud selline probleem, et alakõhus on rõhumistunne. Vahepeal on ka valud. Samuti on pidev pissihäda tunne, aga kui vetsu jõuda, siis tuleb uriini väga vähe ja lõpus on valus. See tavaliselt algab õhtupoolikul ja järgmisel päeval valud ja rõhumistunne kaovad. Siis on mõned päevad vahet ja algab sama asi otsast peale. Suurenenud on ka tupevoolus. Kaks korda on juhtunud ka öist voodisse urineerimast, et ärkan kohe selle peale, et voodi on märg ,,, aga sellise murega ei julge kuskile minna.

Vastus:
Tere, soovitan kõigepealt günekoloogi kontrolli, vajadusel saadab ta uroloogile. Perearsti juures võiks enne teha uriini analüüsi. Lugupidamisega Dr Kadastik

51-a. ülekaaluline naine, tilgad tulevad püksi? (26.10.2015)

Küsimus:
Tere. Olen ülekaaluline 51 aastane naine. Kaks aastat tagasi oli mul sama probleem, mida uroloog ravis tablettidega, aga tulemust polnud. Siis ma kaalusin 149 kilo. Olen nüüdseks kaalust alla võtnud 35 kg, kuid just NÜÜD läks probleem veel suuremaks. Selline tunne,et psühholoogiline põiepidamatus. Kui tekib vajadus kodust väljas, siis mida lähemale kodule jõuan, seda tugevamaks häda läheb. Kuivade pükstega wc-sse ei jõua. Sama on ka kodus, vahel on nii, et olen mitte ammu wc-s käinud, kuid kui mõtlen sellele, tuleb häda ja tilgad ka kohe püksis. Vahel ma ei tunnegi vajadust minna, kuid iseenesest hakkavad tilgad ikka püksi tulema. Mitu korda on isegi selline juhus, et mul tekib vahel seljal ühes kindlas kohas sügelus ja sügades on ju mõnu tunne ning samal ajal piss tuleb püksi. Ma tõesti ei tea, mis see on…või mida teha?

Vastus:
Tere, kaebuste järgi võiks arvata, et teil on tunguriinipidamatuse üks vorme. Seda saab ravida tablettidega. Enne kindlasti peaks kontrollima uriini põletku osas. Kui olete ka juba menopausis, siis soovitaks tuppe ordineerida östrogeeni sisaldavaid tablette/gloobuleid/salvi, mida peaksite kasutama 2 korda nädalas. Sain aru, et mingid tabletid teile uroloog määras, ja eriti ei aidanud. Nende tablettide variante on rohkem kui üks, seega soovitaks minna kõigepealt günekoloogile, kes vaatab ka günekolooglilset teid üle ja edasi uroloogile. Soovitaks igapäevaselt teha võimlemisharjutusi, mida leiate kuivaks.ee leheküljelt (http://www.kuivaks.ee/wp-content/uploads/2015/10/Naiste_harjutused.pdf).

Lugupidamisega DR Kadastik

 

23-a. naine, valu alakõhus? (21.10.15)

Küsimus:
Olen 23-aastane naine, sünnitanud 2 last. umbes kuu aega tagasi hakkas valutama alakõht. Valutab hooti, aga ebamugavus tunne on koguaeg, nii öösel kui päeval. Alakõht on ka nagu paistes, ajab pissile ka tihedamini. Urineerida ei ole valus, aga alakõhus on imelik tunne (surumistunne). Mis see olla võiks? Kas pean minema arstile?

Vastus:
Tere, raske öelda, millega tegemist on kui pole ühtegi analüüsi ja teid läbivaatamata. Soovitaks perearsti juures teha uriinianalüüsi ja siis vajadusel pöörduda günekoloogi poole. Välistada ei saa kerget põiepõletikku.

Dr Kadastik

 

Valulik urineerimine ja rasedus (02.09.2015)

Küsimus:
Aitäh vastuse eest. Kirjutan juurde, et olen 19-aastane, mainin, et olen 25-nädalat rase (kõik hakkas pikalt ennem rasedust) olen käinud palju günekoloogide juures ja tehtud palju analüüse kuid kõik näib olevat korras. Keegi mind edasi pole saatnud uuringutele ja minul on mõistus täiesti otsas. Kuhu ma peaksin pöörduma sellise murega?

Vastus:
Tere. Antud kaebused võivad olla ka rasedusega seotud või vähemalt võimendatud, kuna aga probleem ammu enne seda, siis peaks ikkagi uroloogi juures käima. Põhjus tuleks selgitada. Saatekirja annab günekoloog või perearst. Raseduse ajal muidugi mingeid suuremaid uuringuid teha ei saa, seega peab piirduma uriini analüüsidega ja väjalülitama põletikud. Oluline on ka partneri läbivaatlus androloogi poolt eesnäärme osas.

Dr Kadastik

 

 

Valulik urineerimine (02.09.2015)

Küsimus:
Tere, ma tunnen koguaeg uriini oma kusejuhas, ja tihtipeale on ka valus pissida, selline tulitav tunne, eriti pissimise algus. Kui käega vajutan vööst veidike allapoole, siis tunnen pissit seal, väga ebamugav tunne. Aga ei ole tihedat pissi häda ja kui ma olen pikali ja näpuga katsudes on tupelagi(kusitiligidalt) meeletult valus ja hakkab iseenesest pissit tulema uriiniproovid ja külvid on kõik korras olnud. Milles võib probleem olla? Ette tänades.

Vastus:
Tere, mulle on teadmata teie vanus. Juhul kui olete klimakteerilises perioodis, siis suure tõenäosusega tegemist tupe ja kusepõie limaskesta õhenemisega, mida saab kenasti ravida teatud salvidega või tupekuulikestega. Teid muidugi peaks günekoloog nägema. Kui olete noorem, siis peaks ikkagi teid naistearst üle vaatama, võimalik tupepõletik muudel põhjustel, ka tupe mikrofloora muutus, millest tingitud nt vaginoos vajab just naistearsti konsultatsiooni. Oluline on ka teie partneri tervis meestel võimalike põletike osas. Teid nägemata on üsna raske oletada probleemi põhjust.

Lugupidamisega, Ülle Kadastik

 

Peale urineerimist ebamugav istuda? (12.08.2015)

KÜSIMUS:
Tere! Minul mure selline, et peale urineerimist ebamugav istuda. Kohe ikka väga ebamugav, tunne nagu midagi kohe tuleks välja sealt august. Mul pole aimugi mis see olla võib. Muul ajal on kõik korras, ei valuta midagi. Ainult peale urineerimist kohe väga ebameeldiv tunne. Olen 15 aastane ja vahekorras olnud ei ole. Menstruatsioon ka täiseti paigas.

VASTUS:
Tere, Ilmselt on ikkagi väike põiepõletik, soovitaks minna perearsti juurde ja teha analüüs uriinist. Võimalik on ka tupeseenpõletik, mis ärritab tupe sissekäiku ja kusiti piirkonda peale urineerimist, perearst võiks teid vaadata. Kui uriin korras, siis soovitaks minna ikkagi günekoloogi juurde.

Dr Kadastik

 

Uriinileke kiiresti kõndides? (13.07.2015)

Küsimus:
Tere. Tõsine probleem olen 45 a vana umbes 5 a tagasi hakkas probleem. Kui tantsisin voi hüppasin tilkus intensiivselt uriini. Nüüdseks sama probleem juba joostes ja kiiresti kõndides.

Vastus:
Tere. Tegemist on pingutusuriinipidamatusega, mis tingitud kusiti nõrkusest. Võite proovida kuu aega teha spetsiaalseid võimlemisharjutusi, mis leevendab olukorda. Kui olulist tulemust pole, siis suure tõenäosusega vajate linguoperatsiooni, kuna teie probleem on kestnud pikemat aega ja on süvenenud.

Pöörduge günekoloogi poole, kes teeb teatud analüüsid ja suunab opile. Täpsema info operatsiooni kohta leiate Tartu Naistekliiniku kodulehelt. Võimlemisharjutused leiate kuivaks.ee kodulehelt (http://www.kuivaks.ee/public/files/Exercises_ee.pdf
http://www.kuivaks.ee/2013/10/moned-napunaited-vaagnapohjalihaste-treenimiseks/)

Dr Ülle Kadastik

 

 

 

Rasedus? (25.06.2015)

KÜSIMUS:
Tere, mul on selline mure, et viimased nädalad tunnen ennast väga kehvasti. Mõned on öelnud, et äkki olen rase, olen ka ise seda kahtlustanud aga ei usu. Tean et peaksin tegema rasedustesti, aga kuna ei viibi hetkel Eestis, siis ei oska siit seda kuskilt osta. Aga kas tunnuste järgi saab arvata, mis võiks mul viga olla.

Olen seda sorti naine, kes jääb raskesti rasedaks, kuid pole võimatu. Olen teinud ravi läbi, et rasedaks jääda, aga siis oli test ikka negatiivne. Peale ravi aga hakkasid päevad käima regulaarselt, mida nad enne ei teinud. Viimane menstruatsioon oli mul 2.-7.mai ja pole isegi märki, et mul päevad hakkaks. Aga olen muutunud väga tundlikuks ja iiveldus on ka nii hommikul kui ka õhtul. Söögiisu on ja ei ole ka, tahaks rohkem näksida midagi. Vee puudus on, sellest ka ilmselt tarbin vett palju. Pearinglused ja ka peavalud on nüüd tekkinud. Näo nahk on korrast ära läinud, kuigi enne oli ta laitmatult korras ja igemed on veritsema hakanud või sellised tundlikud, mida enne ei ole olnud. Tean, et see võib olla ka depressioonist, aga kas siis depressioon ajab oksele? Ette tänades

VASTUS:
Tere. Kõigepealt kui on tegemist menstruatsioonipeetusega, siis esimene asi ikka mõelda rasedusele. Selleks, et kindel olla, peaksite minema günekoloogi juurde, kus saaks vereproovist diagnoosida varajast rasedust. Ka koduse testina apteegist saate teha analüüsi uriinist, mis ei pruugi küll 100% öelda. Hiljem kui rasedust üle 3 nädala, siis võiks test olla usaldusväärsem. Teiepoolt kirjutatud sümptomid võiksid viidata rasedusele. Dr Kadastik

Emakas hoidub tahapoole (07.04.2015)

Küsimus:

Tere, Peale sünnitust ütles mulle minu günekoloog, et minu emakas on “tagurpidi” läinud peale sünnitust. Tahaksin teada, mida see tähendab ja kas sellega kaasnevad ka mingid probleemid? Ta rääkis midagi alaseljavaludest. Ette tänades.

Vastus:

Tere, arst mõtles ilmselt seda, et emakas hoidub tahapoole. Enamus naistel on emakaks kas keskel või hoidub ettepoole. Umbes 15% kõikidest naistest hoidub emakas tahapoole juba sünnist saati. Asend võib mingil määral muutuda ka peale sünnitust. See pole üldse mingi patoloogia ja muretsema tõesti ei pea, see on norm. Naistel, kellel emaks hoidub tahapoole ja kaasuvana on ka suuremad müoomisõlmed, siis võib tekkida surve seljale ja sellest ka valud.

Võimalik on, et ka tekkinud liidetest(nt. peale operatsioon) emakas hoidub tahapoole, sellest seljavalud. Kuid miski pole absoluutne ja te ei tohiks üldse muretseda. Kui teil mingeid kaebusi pole, siis ka ei pea muretsema, et teil emakas tahapoole hoidub, see on pigem teie omapära.

Dr Kadastik

Probleem uriinipidamatusega (06.04.2015)

Küsimus:
Tere. Minul on probleeme uriinipidamatusega. See on läinud ainult hullemaks. Kui häda peal on, siis on raske kinni hoida ja iga liigutus vallandab lekke. Vahest ei tunnegi kui midagi lekkinud juba on. Ilma hügieenisidemeteta ei käi enam kuskil, kuna kardan lekete pärast. See häirib minu elu täielikult. Olen 40 aastat vana on 3 täisealist tütart. Naistearstil pole aastaid külastanud, vist oli viimati 18 a tagasi. Kardan nende lekkimiste pärast sinna ka minna. Palun andke nõu, mis saab edasi.

Vastus:
Tere. Te peate kindlasti minema naistearstile. Võimalik, et tegemist tupe allavajega või muu günekoloogilise probleemiga. Teile tehakse ultraheli uuring. Kindlasti oluline uriini analüüs, mida võite ka perearsti juures teha. Vajalik tavaline uriin ja külv uriinist. Uriinilekke osas saab suure tõenäosusega juba naistearst midagi öelda. Vajadusel saadab ta uroloogile.

Dr Kadastik

75-a. proual emaka allavaje – kas on võimalik opereerida? (27.03.2015)

Küsimus:
Tere, pöördun Dr. Ü. Kadastiku poole.
Nimelt probleem selline, et 75.a vanaproual on täielik emaka allavaje. Mida saaks selle puhul ette võtta? Kas sellises vanuses naistele teostatakse ka mingeid operatsioone? Proua enda günekoloog ütles talle umbes 10a tagasi, et seda ei opereerita ning midagi ei ole selle suhtes ette võtta, mistõttu jäi asi ka sinna paika.
Millist ohtu antud olukord võib inimese tervisele põhjustada?

Vastus:
Tere. Kindlasti saab opereerida, kui patsient vähegi opereeritav on. Selleks peab minema günekoloogi juurde ja saama saatekirja. Enne operatsiooni on vajalikud mõningad analüüsid. Seni operatsioonini võiks soovitada tuperõngast, mis hoiab organid üleval ja naine saab normaalset elu elada. 75 pole kaugeltki selline vanus, mil peaks teisiti mõtlema. Ka 100-aastasele soovitaks operatsiooni juhul, kui ta just voodihaige pole. Isegi voodihaigele on lihtsamad operatsioonimeetodid või siis tuperõngas pidevaks kasutamiseks. Allavaje pole isenesest ohtlik, lihtsalt võivad lisanduda peale ebamugavuse urineerimis- ja defekatsioonihäired. Kui organid allavajuvad, siis võib tekkida näiteks urineerimistakistus, peab aitama reponeerimisega. Igal juhul ei tohiks sellist olukorda tänapäeval lasta tekkida.

Dr Ülle Kadastik

 

Küsimus esitati lehel www.kuivaks.ee

Olen 53.-a., kas võin veel rasestuda? (16.03.2015)

Küsimus:
Huvitav rasestumine üleminekueas. Olen 53-aastane ja üsna varsti eemaldatakse mul Mirena. kas pean kasutama rasestumisvastaseid vahendeid? Kui suur on tõenäosus, et võin veel rasestuda?
Ette tänades

Vastus:
Tere.
Sellises vanuses spontanne rasestumine pole enam võimalik,
kuna munasarjad ei tooda piisavalt hormoone.
Dr Kadastik

 

 

 

 

 

65-a. naisel emaka allavaje? (27.02.2015)

Küsimus:
Tere! Küsimus dr Kadastikule. Mu ema, 65a. käis günekoloogi juures ja avastati, et emakas on alla langenud. Tunne on koguaeg väga ebameeldiv. Arst soovitas harjutusi teha aga me ei leia kuskilt neid. On ainult uriini pidamatuse puhuks. Palun, kui on võimalik mu emale mingit nõu anda. Tänud

Vastus:
Tere, vaagnapõhja lihaste harjutusi leiate www.kuivaks.ee, www.TENA.ee . Kui on suurem allavaje, siis suure tõenäosusega harjutused ei aita, sel juhul soovitaks ikka operatsiooni. Harjutused on minimaalse allavaje korral ja selle ennetamiseks. Kindlasti soovitaks ka tuppe östrogeenravi, mis parandab verevarustust ja võtab ebamugavuse osas kipitustunde ära. Allavajet loomulikult see ei likvideeri.

Dr Kadastik

 

 

Põiepidamatuse operatsioon? (21.01.2015)

Küsimus:

Tere. Kuna mul on probleeme põiepidamatusega ja olen sünnitanud 4 last. Siis küsimus, kas seda opereeritakse ka või kelle poole põõrduda sellise murega, perearst ei osanud midagi tarka öelda. Tänan

Vastus:

Põiepidamatusel on mitmeid vorme. Kui tegemist uriinilekkega, mis tekib pingutusel, siis peaks sellega tegelema pigem günekoloog või siis uroloog. Kergema vormi korral piisab spetsiaalsetest harjutustest, mida saate näha www.kuivaks.ee leheküljel, sealt saate lugeda ka muud infot uriinipidamatuse kohta. Raskemate vormide korral asetatakse ling kusiti alla(päevakirurgiline operatsioon), millega toestatakse kusiti ja uriinileke kaob. Muude uriinipidamatuse vormide korral saab ravida rohtudega, lisaks vajalikud ka teatud harjutused. Kui olete premenopausis või menopausis, vajadusel võiks kirjutada ka tupe lokaalne ravi. Millise uriinipidamatuse vormiga tegemist on võiks ka perearst diagnoosida. Kui teie perearst ei tea sellisest olukorrast midagi, siis pöörduge günekoloogile. Perearsti juures tehke palun uriini analüüs(tavauriin+ külv uriinist), et välja lülitada põletik.

Kui on tegemist pingutusuriinilekkega, siis pöörduge pigem uroloogile või siis naistearstile.
Lugupidamisega dr Ülle Kadastik

 

Kuumahood, unehäired, närviline, tihe wc-s käimine? (6.01.2015)

Küsimus:

Tere. Olen 49-a. Eelmisest kevadest hakkasid unehäired, kuumad hood, närviline olen, tihe wc-s käimine öösel. Olen proovinud looduslikke vahendeid menopace ja klimadynon. Ei mingit mõju nendest. Naistearst soovitab hakkata võtma hormoontablette. Ei tahaks neid võtta, aga elukvaliteet on nullis. Mul on munasarjad alles, aga emakat pole. Mida teie soovitate. Tänan.

Vastus:

Kui klimakteerilised kaebused häirivad teie elukvliteeti, siis peale tulutut looduslike preparaatide võtmist soovitan ka mina hormoonasendusravi. Võite proovida veel Femarellet või Rotkleed, vahel on nendest kui looduslikest preparaatidest kasu.

Dr Kadastik

Tupp valulik – tupeseen? (14.12.2014)

Küsimus:
Tere! Mul on üks mure. Umbes poolteist nädalat tagasi kirjutati mulle välja antibiootikumid, kuna mul oli külmetushaigus. Nüüd on mul juba nädalaega olnud tupp väga valulik. Ei tundu, et tupp oleks paistes, aga väiksed haavandid nagu oleksid ja ka rohkem tupevoolust. Olen süütu ja pole veel kordagi naistearsti külastanud.

Vastus:
Tere, suure tõenäosusega on teil tupeseen, mida saab seostada antibiootikumidega. Paluge perearsti kirjutada suukaudset tupeseene ravi Flukonazol toimeainega. Kui nädalavahetusel ei ole võimlaik retseptiravi saada, siis soovitan käsimüügist osta Klotrimazol salvi, mida saate määrida väliselt.

Dr Kadastik

 

 

 

 

Valud kõhus, rasedus ja põiepõletik (8.12.2014)

Küsimus:
Olen umbes 5 nädalat rase ja olen mures, et arst ei tee günekoloogilist kontrolli, kuigi olen seal käinud juba 4 korda. Tehtud on küll uriiniproove, kuna mul on põiepõletik ja välja kirjutatud ka antibiootikumid. Kuna see on mu esimene rasedus, siis ei tea, millised valud kõhus on normaalsed ja millised mitte. Kas peaksin muretsema, et ei ole veel günekoloogi vastuvõtul käinud?

Vastus:
Tere. Arvan, et günekoloogilist kontrolli võiks juba teha, võtta analüüsid emakaelast, seda enam, et teil ka põiepõletik. Vajalik ka ultraheli uuring raseduse täpsustamseks. Ebamäärased alakõhu valud raseduse algjärgus on üsna tüüpilised, selline tunne nagu algaks menses aga seda pole. See ei ole ka põiepõletik. Põletikku peaks näitama ikka uriini analüüs.

Dr Kadastik

30a. naine, kauakestev põiepõletik (1.12.2014)

Küsimus:
Tere. Loodan et see on õige koht,kust asjatundjatelt nõu küsida. Nimelt olen mina üks see õnnetu, kes pidevalt põiepõletikuga hädas. Viimati oli mul umbes 1,5 aastat tagasi ja nüüd oktoobri lõpus tundsin taas, et pole õige ja viisin perearstile uriiniproovi ja sain teada et taas põletik. Raviks määrati Nitrofurantoin.Pidin võtma 10 päeva 3 tbl päevas (enesetunne oli sel ajal kehv,pidevalt uimane olemine) ja siis edasi 1 tablett päevas. 2 nädalat hiljem viisin uuesti proovi ja ikka näitas põletikku.Varem on ravitud Nolicin tablettidega. Eelmine nädal tundsin et nende tablettide söömise tagajärjel on tupeseene välja löönud ja pidasin paar päeva pausi ja ei võtnud tablette ja viisin reedel uue uriiniproovi ja sain teada, et ikka põletik sees. Tekib küsimus, kas need olid üldse õiged rohud, kui ma neid nii pikalt söönud ja põletikust lahti ei saa?Arst soovitas aina edasi süüa, 1 tablett päevas…aga see hakkab juba tervisele mõjuma. Kuulsin ühelt tuttaval t, kes samuti oli terve suvi põiepõletikuga hädas, et temal soovitati minna naistearsti vastuvõtule ja lasta teha ureaplasma analüüs, sest see pidavat ka kuseteedepõletikku tekitama. Tema sai ravi ja nüüd olevat põiehädad kadunud. Kas ma peaksin minema nüüd naistearsti vastuvõtule? Hetkel sain aja alles 5 veebruariks. See olukord tekitab masendust juba…söön ja miski ei aita. Pidevalt tunnen, et põis tuikab ja kardan, et kui neid rohtusid edasi söön, siis lööb jälle seene välja või midagi hullemat. Suvel tehti mul suguhaiguste analüüsid ja need olid korras. Hetkel on mõistus otsas, kelle poole ma pöörduma pean. Arst soovitab edasi süüa aga ma tunnen et nendest rohtudest kasu pole ja kas neid tohib üldse nii pikalt süüa?

Olen igasuguse nõuande eest väga tänulik. Tervitades.

Vastus:
Tere. Kroonilise põiepõletiku esinemisel võib tõesti tegemist olla ka ureaplasmoosiga. Ureaplasmat peetakse naise normaalse mikrofloora osaks, kuid teatud olukorras võib see tekitaja põhjustada eelkõige just kroonilist põiepõletikku. Seega soovitaks seda analüüsi võtta emakakaelast. Ravi on siis ka vastav, kui analüüs tõesti positiivne tekitaja osas. Kui seda pole, siis tegemist põletikuga, kus igakord ei tulegi välja konkreetne tekitaja.

Võib olla ainult leukotsüüte rohkem. Sel puhul vajalik ka mehe uuring, võimalik, et sealt hoopis tuleb mingi tekitaja välja. Seega mees peaks minema androloogi juurde, kui elate suguelu. Kui ikkagi ei leita kindlat tekitajat, siis oluline pikajaline ravi, mis võib kesta isegi pool aastat selle määrab kas perearst või uroloog. Antibiootikumide kõrvale peaks kindlasti profülaktiliselt võtma juurde tupeseene ravi, mille samuti määrab perearst. Lisaks soovitaks looduslikke preparaate nagu Canephroni, jõhvikatablette. Jooma peaks piisavalt vett ja kindlasti ka põieteesid.

Juhul kui olete suitsetaja, mõjutab see oluliselt tupe mikrofloorat ja põiele ärritus suurem.

Dr Kadastik

Mure tupevoolusega? (31.10.2014)

KÜSIMUS:

Tere. Olen tupevoolusega korduvalt käinud arstil, kes võtnud proove ja pole midagi leitud. Samas olen hädas pidevalt põiepõletikuga, arst on tuvastanud colibakteri ja määranud ravi. See tuleb ikka ja jälle tagasi. Nüüd mulle tundub, et voolus tuleb mul hoopis kusitist, on see võimalik?
Millise arsti(perearsti/naistearsti) poole ma pöörduma peaks ja mis analüüse ma veel võiks lasta teha?

VASTUS:

Tere. Perearsti juures võiks teha uriinianalüüsi. Kui see on korras, siis probleem on ikkagi tupe piirkonnas. Võimalik,et tegemist tupe mikrofloora muutusega mingil põhjusel. Suureneud voolus sõltub paljudest faktoritest.

Üsna tavapärane võib olla probleem hoopis mehes. Vajalik igal juhul mehe kontroll meestearsti juures, krooniline eesnäärme põletik kandub teile ja tupe mikrofloora muutub. Soovitav mikrofloorat parandavad tupekuulikesed(käsimüügist), valik on väga lai. Vahel mõjutab voolust stress, suitsetamine, hügieen, pidev sidemete kandmine jne.

Dr. Kadastik

Punalibled uriinis? (24.10.2014)

Küsimus:
Tere!
Septembri keskel olin põiepõletikus, tavaline uriinianalüüs näitas seda, olid sees nii leukotsüüdid, erütrotsüüdid, valk. Sain Nitrofurantoini. Viisin peale seda kuuri paar päeva uue analüüsi, põletikunähud olid ikka sees. Tehti uriinikülv- vastus segafloora uriinis. Raviks sain Berlocidi 10 päeva. Nüüd täna 22.okt viisin uuesti uriiniproovi, põletikku enam ei ole, küll oli uriinis erütrotsüüte. Päevad peaks hakkama 27.10. Küll oli määrimine 11-13.10, sest 6-ndal oktoobril võtsin SOS pilli. Mida tähendavad need punalibled uriinis, kui põletikku enam ei ole? Tihti käin ka vetsus, põis tühjeneb korralikult.
Tänan vastuse eest.

Vastus:
Tere,
Punalibled uriinis võivad olla veel mõnda aega peale ravi, kuigi põletikuravi sai läbi. Soovitan juua rohkelt põieteed, jõhvikamahla. Väga hea järelraviks on looduslik Canephron preparaat (lahusena, tabletina), mida saate osta käsimüügist. Soovitav uriini analüüsi kontroll paari-kolme nädala möödudes. See, et teil vahepeal määris enne mensest, võib olla tingitud SOS pillidest. Nende foonil sageli tekivad tsüklihäired.

Rasedus ja Ketonal? (23.09.2014)

Küsimus:
läksin öösel tugeva seljavaluga EMOsse (EMO on erakorralise meditsiini 0sakond), kartes, et see võib olla neerudest. Olen 7. kuud rase, seal tilgutati mulle Ketonali. Netist lugesin, et see ei ole viimastel raseduskuudel hea, kas ma peaksin muretsema, esimene rasedus ja olen häiritud.

Vastus:
Tere. Ketonal ühekordselt küll midagi paha ei tee,
seega muretsema ei pea.
Dr Kadastik

 

 

 

 

 

Häbememokkade vähendamise lõikus (03.09.2014)

Küsimus:
Tere! Olen 20-aastane neiu ja sooviksin teha häbememokkade vähendamise lõikust, kuna need näevad välja nagu kardinad ning elukvaliteet on kohutavalt häiritud. Tean, et täpsemad vastused saan günekoloogilisel läbivaatusel, kuid kas vastab tõele, et kui need on liiga suured, siis tehakse riiklikus haiglas lõikus tasuta?
Ilusat päeva!:)

Vastus:
Selliseid operatsioone tehakse küll tasuta naistehaiglas.
Loomulikult peab günekoloog teid enne läbivaatama ja teid operatsiooni järjekorda panema.

Dr Kadastik

 

 

 

Küsimus esitati lehel www.kuivaks.ee

Lingust põhjustatud põiepõletik (10.06.2014)

Küsimus:
kas ling võib tekitada põiepõletiku laadset seisundit? Algas eile õhtul tiheda ja valusa vetsukülastamisega, aga hiljem diivanil istudes ja üritades mugavamat asendit leida läks mõnes asendis olemine paremaks. Ma justkui “vajutasin kinni” midagi. Kõlab imelikult, aga paremini seletada ei oska. Öösel sain normaalselt magada ning tänane päev tööl oli ka ok kuigi pissil käisin tavapärasest rohkem kuid ilma valusa kipitustundeta. Praegu kodus on jama tagasi – valulik tihe pissimine. Hetkel siin arvuti taga istun hästi tooli serva peal ja jälle justkui pigistan “kraanid” kinni. Varem on ling tunda andnud hästi valusalt – jällegi raske seletada – vaagna piirkonnas justkui tõmbaks keegi neid lingu otsi kahele poole ja see tekitab metsiku valu. Õnneks see ei kesta kaua, aga on äärmiselt ebamugav. Niisiis minu küsimus – kas ling võib olla kõige selle kurja juur? Kui jah, siis mida ma peaksin ette võtma?
Olen 50 aastane, suguelu ei ela

Vastus:
Tere. Lingust põhjustatud põiepõletik võib tekkida kohe vahetult peale oppi. Hiljem on tõenäosus väiksem. Põiepõletik võib tekkida ka ilma linguta ja sagedamini ülemineku eas. Kuna  te suguelu ei ela, siis ka tupelimaskestad on õrnemad, ka vanusega seotud tupe limaskestad õhenevad, siis selline põletik on üsna tavapärane.  Soovitan ikkagi minna günekoloogile, kes vaataks teid üle. Võimalik on tupe limaskesta ja ka põie limaskesta 
põletik, mis on tingitud
hormonaalsetest kõikumistest.
Parim ravi on tupe lokaalne ravi
östrogeensalviga, kuulikestega või tablettidega(retsepti ravi). 
Seni ostke
apteegist põieteed ja nt Urosept tablette, jooge hästi palju.

Parimate soovidega.  Dr Kadastik

Põie ärrituslik seisund ja küsimus beebipillidest (31.03.2014)

Küsimus: Juhtusin lugema netist ühe inimese kommentaari beebipillidele, kus ta ütles et lõpetage beebipillide tarvitamine enne, kui beebipillide tarvitamisest tingitud öine vetsus käimine muutub inertsiaalseks tsüstiidiks, seetõttu hakkasin ka ise natuke kartma.
Olen beebipille kasutanud umbes 4 aastat, viimasel kahel aastal olen hakanud ka öösel vetsus käima (häda on korralik, uriini tuleb rohkelt, mitte mõni tilk). Muidugi võib see öine vetsus käimine ka tuleneda sellest et ma joon rohkelt ka õhtul enne magama minekut. Sellest lähtuvalt hakkasin üldse mõtlema, et urineerimine ja üldse suguelundite piirkond on mul kogu aeg olnud probleemne. Algas see sellest, et kunagi teismelise eas sain ma endale põiepõletiku, põiepõletik raviti välja, aga ärritus urineerimisel ja peale seda jäi, siis käisin korduvalt naistarstil, kus aegajalt leiti ka seen, sain ka sellekohast ravi, lõpuks olid kõik uriiniproovid ja seenekülvid korras, aga eelpool nimetatud ärritus oli ikka alles, arstid olid nõutud ja ei osanud enam midagi teha. Paari aasta jooksul pärast põiepõletikku ärritus urineerimisel ja pärast seda vähenes, aga päris ära üldiselt ei kadunud. Kui hakkasin suguelu elama ja oli ka eksamistress, siis hakkasid probleemid pissimisel ja pärast seda ja üldse suguelundite juures jällegi hullemaks minema. Käisin arsti juures leiti korduvalt seeni-sain igasugust ravi klotrimasoolkreemi, küünlaid, vaagnatablette, ühekordset seene tabletti, piimahappebaktereid. Ühe korra leiti ka mingi bakter. Aga probleem ei tahtnud kaduda, siis kirjutati ühekordse seene tabletikuur (see on see tablett, mis mõjub kolm nädalat), pidin võtma kolm tabletti teatud aja tagant.
Seentest sai alguse ka seksuaalprobleem. Seksi järgselt hakkas tupp tugevalt kipitma, ärritus möödus umbes pooleteise päevaga. Kuna seksuaalprobeem ei kadunud, käisin korduvalt arstil, siis kirjutatigi see seentetablettide kuur, lõpuks näitasid proovid, et kõik korras, aga seksimisjärgselt oli ikka kibe, soovitati kasutada libestit, see ei aidanud, lõpuks saadeti edasi ka teise naistearsti juurde. Lõpuks leiti, et kui kliiniliselt on kõik korras, siis on probleem ilmselt psühholoogiline. Saadeti psühholoogi juurde, seal uuriti suhteid partneriga ja kõike muud, probleem lahendust ei leidnud, saadeti edasi ka seksuaalnõustaja juurde, ka seal probleem ei lahenenud. Nüüdseks on tekkinud seksi ees suur hirm ja kui seksida, siis sisenemine tupp on tohutult valulik, terve seks ise on ka valulik, seksi järgselt on tupes kibe ja tuppe ots valus. Ja selle pissimise kohapealt ka, et vahepeal on urineerimine hea, siis jälle vahepeal on tunda urineerimisjärgset ärritust, ise olen leidnud, et kui see ärritus tekib, siis aitab see, kui joon kolm päeva põieteed, siis läheb jälle paremaks ja veel see ka, et kui ma olen päeva jooksul vähem joonud, on jällegi urineerimisjärgselt ärritust tunda, seetõttu pean ka õhtu jooma, et hommikul pissile minnes ei tekiks ärritust.
Lõpuks küsingi, et mida ma oma probleemidega tegema peaksin ja kuhu pöörduma, et lõpuks need lahendatud saaks. Elan Tartus. (Korralikku hügieeniõpetust olen saanud, et seksi järgselt peab pissil käima ja pesema ja kuidas õieti pühkida ja et lõhnavaid sidemeid ei ole hea kasutada ja tampooni ka, stringe ei kasuta ja intiimpiirkonna pesemise jaoks on vastav vahend, et selles mõttes olen kõik omalt poolt teinud, et probleeme vähendada. Õpetati ka nii öelda potil olemise lihaste harjutusi, et põis korralikult ära tühjeneks.)

Vastus: Esimene mulje pikast kirjast: probleemi põhjuseks on põie krooniline ärrituslik seisund, samas suur osa on ka psüühikal. Kindlasti peaks meestearsti juures ära käima teie partner, vahel on meestel krooniline eesnäärme põletik (kaebusi ei pruugi üldse olla) ja kui leitakse tekitaja või kui pole seda, aga kroonilise põletiku näitajad on olemas, siis mehe ravi ja ka loomulikult samal ajal teie ravi peaks olukorda parandama.
Soovitaks kasutada regulaarselt libesteid suguelu ajal. Pöörduge uroloogile põie probleemiga, vajadusel tehakse teile põhjalikum põieuuring, peate selgitama oma probleemi täpselt. Seni jooge regulaarselt põieteed, jooge piisavalt vett, kuid päris vastu ööd ei soovita selletõttu, et siis ju käite öösel tualetis. Kui mitte midagi ei leita, siis minge joogasse või pilatesesse, sageli põieprobleemid lahenevad, kui see on osaliselt tingitud psüühikast. Peebipillidega ma küll ei seostaks seda probleemi. Samas, kui te usute, et see on kõik pillidest, siis proovige 1-2 kuud neid mitte võtta, siis saate ka teada. Positiivne mõtlemine ja usk paranemisse on hästi oluline.

Naerdes tilgad püksis (27.03.2014)

Küsimus: Olen 21-aastane neiu. Mõnda aega on mul olnud probleem, see ei ole kaua kestnud, ehk mõned kuud. Nimelt, kui ma naeran ja enne ei ole põit tühjendanud, siis tuleb mul pidevalt naerdes mõni tilk püksi, vahel ka rohkem. Millest see võib olla tingitud? Eriti kui arvesse võtta, et see on mul alles hiljuti tekkinud.
Vastus: Kõigepealt peab kontrollima uriinianalüüsi, võimalik, et on põletik. Kui seda pole, siis soovitaksin minna uroloogile.

Põiepõletikujärgne valu alakõhus (06.01.2014)

Küsimus: 3 nädalat tagasi tekkis mul põiepõletik, mis võrreldes eelmiste kordadega kestis pikemat aega ja oli palju hullem. Käisin arsti juures, kust sain antibiootikumid sptesiaalselt selliste probleemide raviks. Tegin kuuri läbi, aga kergelt annab põletik siiani tunda. Kergele kipitusele on lisandunud ka valu vasakul alakõhus/seljas puusa juures. Kuna 3 nädalat tagasi võtsin ka SOS pille, siis hakkasid ka mul päevad 1,5 nädalat varem. Nö päevad on kestnud mul juba 12 päeva, mis on tunduvalt kauem kui normaalselt. Samuti pole tegemist ainult verega, vaid tupest tulev voolus on paksem ja lõhnab halvasti. Arvan, et kõik mu mured on omavahel seotud. Kuidas peaksin tegutsema?
Vastus: SOS pillid võivad põhjustada tsüklihäireid, sellest ka nii pikalt kestnud menstruatsioon. Antibiootikumiravi võib põhjustada tupeseent. Soovitaks ikka pöörduda günekoloogi poole, kes vaataks teid üle ja ilmselt määraks tupeseene ravi.

Sagedane põiepõletik (13.11.2013)

Küsimus: Põiepõltik on esinenud paari kuu jooksul juba neli korda. Kelle poole peaks pöörduma ja mis ravi tegema?
Vastus: Soovitan pöörduda uroloogile. Perearst võiks enne teha tavauriini proovi ja külvi.

16aastane tütarlaps käib sagedasti WC-s (12.11.2013)

Küsimus: Olen 16aastane noor neiu, kellel on selline probleem, et iga natukese aja tagant tuleb vajadus WC-d külastada. Samal hetkel, kui WC uksest välja astun, pean sinna ka tagasi keerama. Lugesin kusagilt, et suguelu alustamine võib olla üks sellise probleemi põhjustajaid, aga tahtsin targematelt nõu küsida. Alustasin suguelu veidi rohkem kui kaks kuud tagasi. Uriini tuleb iga kord väga vähe, olemas on kipitustunne. Mida teha või kuhu pöörduda?
Vastus: Tuleks teha tupeanalüüsid günekoloogi juures, kuna alustasite sugueluga. Võimalik, et mehe mikrofloora on muutnud teie tupe mikrofloorat ja probleem on sellest tingitud. Vajalik on ka uriinianalüüs kas perearsti või uroloogi juures. Mees peaks samuti pöörduma meestearsti poole.

Tütarlapsel surve alakõhus, sage WC-s käimine (05.11.2013)

Küsimus: Juba nädal aega on vaevanud survetunne alakõhus. Iga natukese aja tagant on vaja WC-sse minna, eriti suureneb häda pikali olles. WC-sse minnes väga midagi välja ei tule, üksikutel juhtudel on olnud veidi kibe tunne. Peale urineerimist jääb täispõietunne alles. Vahepeal valutab ka alaselg või väsib ära. Alakõht on peale söömist natuke punnis ja veidike on ka päevade valu tunda. Täna on päevade algamise pãev, kuid pole veel hakanud. Menstruatsioon on ebakorrapärane. Olen 15.
Vastus: Jääb kahtlus põiepõletikule. Perearsti juures võiks teha uriini analüüsi ja vajadusel ravi määrata. Kui sealt abi ei saa, siis soovitaks minna uroloogile.

Prolapsirõnga paigalduse järgsed probleemid (20.09.2013)

Küsimus: 8 kuud tagasi paigaldati emakakaelale prolapsirõngas. Peale seda on sagenenud vajadus pissil käia ja kui ei saa kiiresti tualetti, võib püksi tulla. Günekoloog ütleb, et kõik on korras. Mida teha?
Vastus: Kõigepealt on soovitav teha uriinikülv ja tavauriinianalüüs. Võib tegemist olla põiepõletikuga. Kui põie põletikuravi ei aita, siis soovitaks ikka tupe allavajet korrigeerida (operatsioon).

Halvalõhnaline uriin (04.09.2013)

Küsimus: Viimastel päevadel on mul olnud halvalõhnaline uriin, pissides valus ning kipitab ja paksem voolus, mis ei lõhna hästi. Esineb ka sügelus. Olen olnud oma poisiga vahekorras viimased 3 kuud, mis on olnud kaitsmata ning viimasel korral seda tehes tuli mul verd. Mõtlesime, et on päevad, aga päevi ei tulnud. Kuidas saaks sellest lahti?
Vastus: Soovitan perearsti juures teha uriinianalüüs ja minna günekoloogi juurde. Vajalikud on tupevooluse analüüsid. Kuna ka mensest pole tulnud, siis tehke kodus raseduse test enne günekoloogi juurde minekut.

Ülekaal, kilpnäärme ületalitlus ja pidamatus (21.08.2013)

Küsimus: Umbes 7-8 aastat tagasi paigaldati mulle ling, oli probleem pingutusel tekkivate leketega. Nüüd on aeg edasi läinud, lingu mõju juba ammu kadunud, kuid on juurde tekkinud teistmoodi uriinipidamatus.
Olen 49-aastane, suures ülekaalus naine. Põieprobleem on selline, et ma ei jõua praktiliselt kunagi kuivalt WC-potini. Mul ei pruugi olla vajadust WC-sse minna, ma lihtsalt tõusen ja mõtlen, et käiks seal ära ja juba tekib meeletu soov… Kiirelt-kiirelt potini ja siis pean seisma jalad ristis, pükse ära võtta ei saa, muidu on kõik põrandal. Vahel jookseb kõik pesukaitsmesse juba toolilt tõustes – mitte mõni tilk, vaid voolab.
Mul on ka kilpnäärme ületalitlus ning sellest tingitud probleem silmadega nõudis ravi (pulssravi) metüülpretnisolooniga. See omakorda soodustab ju uriini rohkemat-tihedamat eritust tilguti all oleku päeval ja järgneval ööl. Siis oli kuri karjas…öösel ärkasin, ilma et oleks häda olnud ja otsustasin “igaks juhuks” pissile minna, niipea, kui tõusin – pool põiest tühjenes põrandale voodi juures ja ülejäänud teel WC-sse! Millest peaksin alustama ja kuidas edasi tegutsema?

Vastab günekoloog Ülle Kadastik: Lingu toime on pingutusel (köhimisel, aevastamisel jne) uriinilekke ärahoidmine. Kaalu tõusuga võib toime nõrgeneda. Teie puhul on tegemist lisandunud tung-uriinipidamatusega, mis vajaks hoopis tablettravi. Väga soovitaks regulaarset võimlemist (kodulehelt näete harjutusi) ja kaalust allavõtmist! Kuna teil on ka kaasuvaid haigusi ja seoses sellega võetavad rohud mõjutavad teie olukorda, siis sellega peate arvestama. Soovitaks pöörduda uroloogi poole, kes kirjutaks teile rohtu. Uue lingu panemine võib olukorda küll parandada, kuid mitte oluliselt. Esialgu järgige soovitusi.

Uus küsimus: Käisin uroloogi vastuvõtul, andsin analüüsi. Vastus oli, et minu uriin sisaldab liiga palju mingeid asju, seda saavat tabletiraviga korda. Arst andis ka uue saatekirja uriini proovi jaoks ja seal on ära märgitud sellised uuringud: aeroobid, seened, mycoplasma hominis ja ureaplasma urealyticum – need kaks viimast vist olidki need ,mida olevat palju ja mille süül mul on lekke probleem. Tabletid olid: Doxy-M-ratiopharm 100mg 2 tbl päevas, 10 päeva. 9 päeva on möödas, kuid tulemus on 0. Asjatult kulutatud raha, mul on tablette niigi 3 erinevat, need olid neljandad. Tekkinud on maksakahjustus, nagu ütles minu endokrinoloog. Kas jälle ravimatu haigus nagu mul juba üks on? Mis siis nüüd ette võtta?
Vastab uroloog Gennadi Timberg: Teile on teostatud täiesti adekvaatsed uuringud ja ravi, kuid küsimus ei seisne ainult operatsioonis ja järgnevas tulemis. Teie probleemide jada algas, kui Teid esmaselt opereeriti, püüdes Teid aidata. Kuna olete ülekaalus ja nagu aru saan, kaal järjest kasvab, siis seoses sellega tekivadki kusepidamatuse probleemid. Ülekaalu tõttu kaob organismil normaalne kontroll vaagnapõhjalihaste üle, mis samuti võtavad osa kusepidamise funktsioonist. Lisaks tekivad hormonaalsed häired ning kolmandaks on Teil leitud põletik. Maksakahjustus ei saa tekkida ainult ühekordse põletikuvastase raviga, siin on juba organismi varasem probleem põhjuseks, oletatavasti maksakoe rasvumine? Sellele on kirja teel raske vastata, sest pole Teie kliinilisi andmeid, et olukorda hinnata. Tuleb pöörduda oma perearstile ja ka Teid ravinud uroloogi poole, kindlasti kuulata endokrinoloogi soovitusi, kes koos panevad paika Teie raviplaani ja annavad nõu, kuidas raviga edasi minna ja abi saada.

Menstruatsiooniaegne sage urineerimine (12.08.2013)

Küsimus: Olen varem korduvalt põiepõletikku põdenud, kuid viimase 6 kuu jooksul on kõik OK olnud. Eelmise kuu menstruatsiooni ajal oli pidev vajadus tuletis käia, iga 20-30 min järel. See ei olnud nii nagu põepõletiku ajal, et oleks valus või midagi eriti ei tuleks, kõik toimis nii nagu peab, aga ma ei ole kindel, kas iga 20-30 min tagant see normaalne on.. Nii, kui menstruatsioon lõppes, lõppesid ka probleemid. Nüüd reedel hakkab mul uus menstruatsioonitsükkel ja ma olen juba praegu hulluks minemas. Ma ärkasin öösel 2-3 x ja päevasel ajal külastan tualetti 30-60 min järel. Mingeid muid füüsilisi valusid või nähtusi ei ole. Uriini kogus on kord suurem kord väiksem, kuid nii ei ole, et midagi ei tuleks. Vedelikku tarbin normaalsuse piires, mitte rohkem, kui seda tavaliselt olen teinud. Õhtuti enne voodisse minemist käin tualetis, kuid enne uinumist pean ma seda uuesti tegema 1-2 korda.
Kas see on seotud kuidagi menstruatsiooniga? Viimase 6 aasta jooksul mul selle tõttu ühtegi probleemi pole olnud. Kas on mõtet osta apteegist põielihaste lõdvestajaid ja proovida nendega, enne arsti vastuvõtule minekut?

Vastus: Kõigepealt peaks tegema uriinianalüüsi perearsti juures (külv ja tavauriin) ja pöörduma uroloogi poole. Günekoloog võiks ka üle vaadata ning tegema peaks analüüsid klamüüdiale ja ureaplasmale. Kui kõik analüüsid korras, on võimalik, et see probleem on seotud ikkagi menstruaaltsükliga (hormonaalsed kõikumised). Sel juhul soovitaks pille.

Pidev ebameeldiv voolus (12.07.2013)

Küsimus: Juba pikka aega on mul olnud voolus kord läbipaistev ja limane, kord on voolus selline valge ja ka limane. Iga kord, kui ma vetsus käin, ripub voolus tupest. Olenemata selllest, kas päevad hakkavad või on lõppenud. Esineb ka kõhuvalusid, selline tunne on, nagu munasarjad hakkasid tööle ja see valu annab ka alaselga. Käisin ka günekoloogi juures, rääkisin oma mure ära just kõhuvalude osas, jätsin mainimata tugeva vooluse. Arst määras mulle togumiku küünlad, ütles, et kui ma pean neid väga tihti kasutama, siis tulgu ma tagasi. Tagasi pole ma veel läinud, kuid valud on ikka aeg-ajalt ja voolus tänaseni oli sama. Hommikul vetsus käies avastasin, et voolus on valge ja tükkis. Mis see olla võiks? Mure on ka selles, et lähen pühapäeval reisile ja arstiabi nii kiirelt on raske leida.
Vastus: Tuleks võtta analüüsid ja teha kõhuvalude tõttu ultraheli uuring. Kui voolus on tükiline, siis võiks arvata, et tegemist on tupeseeenga, loomulikult peaks ikka nägema seda ja analüüsi võtma. Kuna olete reisile minemas, siis soovitaks osta Vagisan küünlad (ilma retseptita), igal juhul parandavad need teie olukorda.

Pidamatus segab sportimist (04.07.2013)

Olen 43-aastane naine ja mul esineb juba pikemat aega uriinipidamatus. Eriti annab see tunda, kui on vaja raskusi tõsta, aevastades, köhides ja võib isegi juhtuda, kui järsku püsti tõusen. Tahaks tegeleda spordiga, aga pingutada ei saa. Lugesin kirurgilisest opist, kas oleks võimalik kellegi vastuvõtule saada?
Vastus: Soovitan minna günekoloogi vastuvõtule. Tuleks täpsustada uriinipidamatuse vorm ja põhjus. Suure tõenäosusega on tegemist pingutusuriinipidamatusega. Kergemate vormide korral soovitaks võimelda, infot leiate sellelt leheküljelt. Raskemate vormide korral ja juhul, kui regulaarne motiveeriud võimlemine (vähemalt 4-6 nädalat) pole aidanud, soovitatakse linguoperatsiooni, kuid see on viimane võimalus.

Pikaaegne kerge pidamatus (01.07.2013)

Olen eluaeg pidanud tihti WC-s käima. Ka kinoskäik on minu jaoks üpris piin, sest ei saa peaaegu 2 tundi WC-sse. Kannan igapäevaseid “lappe” ja ei ole märganud, et pidamatus oleks ja püksi tuleks, aga lapp on kollakas küll. Kas on põhjust muretsemiseks ja kas oleks võimalik millegagi seda leevendada? Tean, et peaksin lihtsalt kannatama natuke pikemalt iga päev, et lihaseid treenida. Olen seda teinud, aga ei aita. Nüüd ärkan ka öösel üles, et WC-sse minna. Olen aru saanud, et teised tunnevad pissihäda kõhus. Minul on ta aga seal all. Sealt hakkab pitsitama ja on vaja koheselt minna. Kõhus tunnen ainult hommikuti, aga siis vaja KOHE minna. Ükskord proovisin hommikust käiku edasi lükata ja hambaid pestes tuligi püksi. Olin siis küll veel kooliealine, aga siiani kardan selle tõttu kinni hoida.
Vastus: Kui selline olukord on kestnud juba väga pikka aega, noorest east alates, siis põhjuse väljaselgitamiseks peaks minema uroloogile ja ka neuroloogile. Oleneb ka sellest, kas tarvitate püsivalt mingeid ravimeid ja kas teil on mingit kaasuvat haigust. Niiviisi kirja lugedes on mul küll raske öelda, mis on selle probleemi põhjuseks.

Valu alakõhus (28.06.2013)

Viimased kolm päeva on paremal alakõhus, puusakondi juures valu, mis läheb järjest hullemaks. See valu lööb ka selga. Käisin EMO-s, aga sealt saadeti minema, kuna vereproov ei näidanud mingit põletikku vms. Üks inimene ütles, et võib olla munasarjatsüst. Kas see on võimalik? Olen ainult 15-aastane.
Vastus: Peaksite minema günekoloogi juurde ja tegema ultraheli uuringu (günekoloogilise). Siis selgub, kas on tegemist tsüstiga või ei.

Emakamüoom ja pidamatus (13.06.2013)

Olen viimase paari aasta jooksul olnud hädas süveneva uriinipidamatusega (pikemalt kiiresti käies hakkab lekkima, ka aevastades, köhides). Olen täheldanud seost menstruaaltsükliga – tsükli teises pooles on põis nõrgem. Nüüd avastati ootamatult emakamüoom, mille läbimõõt 5 cm, see on tekkinud ca 2 aasta jooksul. Arsti sõnul võib müoom olla ka kerge uriinipidamatuse põhjuseks. Olin arsti juures müoomist teada saades natuke ähmis ja üks tähtis asi jäi küsimata. Kas sellist müoomi on võimalik opereerida ilma emakat eemaldamata? Kas on tõenäoline, et siis kaob ka uriinipidamatus?
Vastus: Kui on müoomisõlm, mis võib olla uriinipidamatuse põhjuseks, siis seda saab ju opereerida. Operatsioonimeetod sõltub sõlme asukohast. Noortel naistel ikka säilitatakse emakas.

Verejooksud üle 50-sel naisterahval (05.04.2013)

Olen 51-aastane naine. Mõni aasta tagasi oli selgroolülide murd, siis tekkis raske rauavaegusaneemia. Sain ravi ja tehti ka vereülekanne, kuid nüüd on taas altpoolt verejooksud, mõni päev vahet ja hakkab uuesti. Millega võib tegu olla ja kuidas vähendada või peatada neid verejookse?
Vastus: Verejooksu põhjus võiks olla tingitud emakast. Aruaaamatuks jääb, kas teil on juba menopaus või mitte. Vajalik günekoloogi kontroll igal juhul. Anamneesis selgroolülide murd ei tohiks põhjustada verejooksu. Verejooks on postmenopausiga või siis klimakteeriliste muutustega seotud olukord.

Hormoonasendusravi müoomi korral (25.03.2013)

Olen 55aastane naine ja tean, et mul on üleminekuaeg käes juba paar aastat. Minu günekoloog kirjutas mulle paar aastat tagasi hormoontablette ja neid võttes hakkas kergem. Tegin ära ühe kuuri(Activelle) 28 tabletti karbis, võtsin 1 tableti iga päev, kokku 28 päeva ja 4 kuud 1/2 tabletti, kõik sai korda. Nüüd on sellest möödas 3 aasatat ja hakkab uuesti paha tunne alakõhus ja unetus, närvilisus. Kas pean uuesti tablette võtma?
Lugesin netist, et kui on müoom, siis ei tohi seda tabletti võtta – mul on müoom, aga tollal oli ta korras, ja munasarjad ja emakas on ka alles.

Vastus: Hormoonasendusravi ei ole müoomi korral vastunäidustatud (aastaid tagasi tõesti ei lubatud). Mõningate uuringute põhjal on leitud, et sõlm võib kasvada suuuremaks, mõnede uuringute põhjal ei ole seda täheldatud. Sõlm võib ise kasvada ka ilma hormoonravita. Mõoomi korral soovitatakse 2 korda aastas käia günekoloogi juures ja jälgida müoomi. Kui klimakteerilised kaebused halvendavad elukvaliteeti, siis peab neid ravimeid võtma.

Kahtlus linguoperatsioonis (02.01.2013)

Olen 56aastane, sünnitanud 3 last, emakas amputeeritud müoomi tõttu, esimene ling paigaldati u 8 a tagasi, efekt oli täielik 2 aastat, siis olukord tasapisi halvenes, kuid on praegu parem kui enne lingu paigaldamist. Päevas kulub 1-2 väiksemat sidet. Tupe allavajet ei esine, põletike suhtes kontrollitud, probleeme pole. Ei oska öelda, milline ling paigaldati. Sain aru, et nüüd tuleksid augud kõhu alaossa. Tualetis käin tihti, kuid lekke puhul ei olegi otsest häda, vaid järsku lekib veidi, sageli lekib veidi aega kohe peale tualetis käiku, öösel käin WC-s 2-3 korda. Ravimitest tarvitan efexori, alprazolami, nebiletti ja L-thyroksini. Nimelt olen aastaid olnud hädas ärevushäiretega, efexoriga on elu päris normaalne, kõikuva vererõhuga aitab hästi nebilet ja kilpnäärmehormoon on vajalik alatalitluse tõttu. Ei suuda kuidagi otsustada, kas minna uuesti operatsioonile. Enda jaoks probleem talutav, aga abikaasa ei mõista seda ja lausa nõuab, et ma läheksin uuesti operatsioonile. Arvasin, et urodünaamikaga on diagnoos kindel, aga sain Teie vastusest aru, et ei ole. Kardan opi väga, sest öeldi, et see tehakse seljasüstiga, aga mul on sellega väga ebameeldiv kogemus.
Vastus: Teie jutu ja kaebuste järgi saaksin öelda, et teil on tunguriinipidamatus (sageli käite WC-s, ka öösiti). Ilmselt on juures ka väike pingutusuriinipidamatuse komponent. Seega teil on tegemist sega-uriinipidamatuse vormiga. Vaadake täpsemat infot selle vormi kohta varasemalt teile saadetud portaali lingilt. Soovitaksin ikkagi enne alustada suukaudse tablettraviga (Uroflow, Driptane, Spasmed), mida kirjutab teile günekoloog või perearst, see ravi võtab urineerimissageduse kindlasti vähemaks. Linguoperatsioon sagedust ei mõjuta. Lisama peaks ka tupe kaudu kaks korda nädalas östrogeenravi (Vagifem, Ovestin, Linoladiol N), kuna olete menopausis. Kui peale regulaarset võimlemist, tablettravi (suukaudset) ja tuperavi – esialgu 1-1,5 kuud, jääb häiriv uriinileke pingutusel püsima, siis mõelda linguoperatsioonile. Tuperavi (Rp kirjutab samuti arst) peate tegema kogu aeg, ka peale operatsiooni. Kui suukaudne ravi urineerimissagedust vähendab, siis jätkake seda ravi. Mittehäiriva väikese uriinilekke tõttu op ravi ei vaja. Kui uriinileke ikkagi on, samas käite sageli WC-s, siis jätkub suukaudne ravi ka peale operatsiooni.

Lapseootel, valu alakõhus (16.12.2012)

Olen beebiootel 22 n, aga päev tagasi hakkas alakõhus valus, pidev pissihäda tunne ja kõndimisega on raskusi. Kui käin WC-s ära, tekib natukese aja pärast jälle põies pakitsev tunne. Analüüsid kõik korras.
Vastus: Raseduse ajal võib emaka survest tekkida selline tunne. Soovitan kasutada bandaaži, mille peab selga panema pikali olles. Ööseks tuleb see muidugi ära võtta. Probleem on tingitud emaka survest põiele.

Valu alakõhus (20.11.2012)

Olen 32aastane naine, sünnitanud 2 last. Nädal aega tagasi hakkas valutama alakõht vasakult poolt. Mitte kogu aeg, aga hooti lõi valu sisse. See kestis kaks päeva vahelduva eduga. Peale seda oleks alakõht nagu paistes, ajab pissile ka tihedamini. Urineerida ei ole valus ja kõht enam ei valuta, aga alakõhus on imelik tunne (surumistunne). Mis see olla võiks? Kas pean minema arstile?
Vastus: Teid läbi vaatamata on raske öelda, mis oli põhjuseks. Võimalik, et oli väike põletik, kuid günekoloog peaks kindlasti üle vaatama, et välistada näiteks munasarja tsüsti.

Valu urineerimisel (12.11.2012)

Olen 16aastane. Valus on urineerida: hiljuti hakkasin tihedamalt suguelu elama kui varem, milles võib probleem olla? Ja kord pärast vahekorda nägin, et kondoom oli minu sees, poiss ütles küll, et lõpus, kui eemaldas suguelundi minu seest, et siis tuli ära… Kas mul on põhjust karta?
Vastus: Kui kondoom läks katki või kadus kuhugi, siis ikkagi peab minema günekoloogi juurde ja täpsustama seda. Võimalik,et kondoom jäi hoopis tuppe. Võtma peaks analüüsid ja kontrollima raseduse osas. Valulik urineerimine võib eelkõige tuleneda lihtsalt ärritusest, kuna hakkasite tihedalt suguelu elama või on põletik.

Ling ja pidamatus (09.10.2012)

Olen 56aastane. Mulle paigaldati mõned aastad tagasi ling, millest oli abi lühiajaliselt. Käin tualetis väga tihti, tavaliselt on tilgad püksis juba enne sinna jõudmist. Öösel käin vähemalt 3 korda tualetis. Samas ei olegi mul häda ja tuleb jälle veidi püksi. Nii on vahel iga natukese aja tagant. Kas see on jääkuriin ja kas selle tekke vastu on ka mingi abi olemas? Põiepõletikku ei olevat, samuti on günekoloog öelnud, et tupe allavajet ei esine.
Olen sünnitanud 3 last, emakas amputeeritud müoomi tõttu. Kas minu probleemile on mingi lahendus?
Vastus: Ling aitab pingutusel uriinipidamatuse puhul. Kui te käite sageli WC-s ja iga kord ei jõuagi sinna õigel ajal, siis võib tegemist olla tunguriinipidamatusega ja seda saab ravida rohtudega. Ling seda probleemi ei lahenda. Kindlasti on vajalik uriinikülv, võib ikkagi olla varjatud põletik põies. Sel juhu peab siiski ravima, kuna põletik soodustab seda olukorda. Soovitan raviks preparaati, mis rahustab põielihast – see on kogu aeg ärritatud ja tekitab väikseid kontraktsioone, tuues kaasa soovi sageli urineerida. Rohtudeks on Driprtane Uroflow või Spasmed ja neid saab kirjutada kas uroloog, günekoloog või perearst.

Antibiootikumid ja pidamatus (01.10.2012)

Olen 22aastane tüdruk. Eelmise aasta suvel võtsin antibiootikume doxycyclin akne raviks 3 nädalat. Samal ajal tarbisin ka beebipille. Kui mul olid viimased antibiootikumid võtta, tundsin tugevat urineerimistungi, kuid WCsse minnes tuli vaid mõni tilk. Olen käinud kolme erineva günekoloogi juures, samuti kahe erineva uroloogi juures, kuid probleem pole lahenenud. Uroloogi juures sain üliaktiivse põie ravi, mis ei aidanud. Alaseljas tunnen samuti valu ning ebamugavust ning hommikuti on põis valulik, kui pole öösel urineerinud. Üks günekoloog ütles, et emakas on suurenenud, kuigi ei ole rase.
Ei oska enam kuskile murega pöörduda. Perearst ei oska enam aidata ning meie maakonnas olen 2 uroloogi läbi käinud. Kool on lõpetatud, kuid sellise probleemiga tööle ei ole võimalik asuda…

Vastus: Kui te seostate doxycyclin raviga oma probleemi, siis võiks mõelda, et teil on tekkinud seenepõletik. Kõnealune preparaat võib seda soodustada, eriti kui võtsite seda nii kaua. Loomulikult peaks võtma kõik analüüsid emakakaelast ja kindlasti tegema uriinikülvi. Sooviks teid muidugi ka näha, võimalik,et siis saaks midagi täpsemalt öelda.

Vaskspiraal ja põieprobleemid (13.09.2012)

Olen 31aastane naine, 2008. aastal sünnitasin keisrilõikega. 2009 on paigaldatud vaskspiraal. Nüüd juba kuu aega vaevlen põieprobleemide käes. Ma ei saa enam häda kannatada – nii kui tunnen, et põis on täis, pean kohe ära käima. Ja kui käingi, on tunne, et põis ei tühjene lõpuni. Kuskilt ei valuta! Tehti pissiproov – KORRAS, käisin ultrahelis – KORRAS, öeldi, et ultraheli näitab, et põis tühjeneb lõpuni. Nüüd varsti peaksin minema günekoloogi juurde, aga tahaks juba praegu jõuda mingile selgusele, vähemalt enda jaoks, siis oskan ka arstide käest nõuda vajalikke analüüse, eriarstide juurde suunamisi jne… Perearst arvas, et äkki on mõni suguhaigustest, näiteks klamüüdia, aga olen abielus ja endal kindel partner ja mitte mingeid muutusi ma küll ei ole täheldanud: valulikkust, kipitust, sügelust ma ei tunne. Kas mõni suguhaigustest võib sellist asja põhjustada? Olen kuulnud ka lingu paigaldamisest, kas seda minu vanuses võib paigaldada ja kas sellel on üldse mõtet? Ise kirjandust uurides arvasin ka seda, et äkki on mingi hormonaalne häire, et põies on mingid retseptorid, mis saadavad valesid signaale põie tühjendamisel. Kuidas sellist asja kontrollitakse või kas üldse võib see olla põhjuseks?
Vastus: Kindlasti peaks võtma analüüsid infektsioonile, eelkõige suguhaigustele. Soovitan võtta analüüsi ka ureaplasmale, mis sageli võib põhjustada põiepõletikku. Tavaline pissiproov ei pruugi midagi näidata, soovitaksin teha ka külvi uriinist. Lingu asetamine kusiti alla on otstarbekas sel juhul, kui esineb pikaajaline uriinileke pingutusel, muidu on kõik korras – ei ole tungi ega valu. Teil ei ole pingutusuriinileket. Kindlasti peaks välistama ka munasarja ja emaka kasvajad, mis lihtsalt suruvad põiele ja annavad kaebusi.

Voolus tupest (04.06.2012)

Pidevalt pean kandma pesukaitset, kuna tupest tuleb vere- ja pruunisegust ollust ja see ei lõhna just hästi. Mida tegema peaksin? Olen kasutanud ka küünlaid, mis peaksid ph-taseme normi viima, kuid see ei aita. Kas midagi on munasarjadega lahti?
Vastus: Tupe mikrofloora muutus võib põhjustada ebamäärast voolust, analüüsid ei pruugi midagi näidata. Kui te olete kasutanud spetsiaalseid küünlaid või kreeme ja see pole aidanud, siis soovitaks ka partneril end kontrollida. Võimalik, et tema analüüsides on mingeid muutusi, siis saab ka teid vastavalt ravida (võib olla, et naise analüüsid on puhtad, mehel on aga probleem). Tupe vooluse muutus võib olla tingitud väga paljudest faktoritest nagu ebaõige hügieen (vajalik pesta intiimpesuvahendiga, ei soovitata tuppe seest pesta), pidev pesukaitsete kasutamine, teatud ravimite kasutamine, stress jne.

Terav valu urineerimise lõpus (15.04.2012)

Olen 23aastane tüdruk. Kui ma pissil käin, siis on lõpus terav valu ja uriini tuleb ka vähe. See ei ole igapäevasene, paar korda nädalas on selliseid päevi, kui käin hästi tihti vetsus. Teinekord lähen täitsa jooksuga, et äkki ei jõua õigel ajal, ja uleb ainult paar tilka. Menstruatsiooni esimestel päevadel käin ka tihti tualetis. Pärast alkoholi tarbimist, järgmine päev on ka eriti hull, siis ainult tualetis istungi, uriini tuleb vaid paar tilka ja väga valus on. Tampoone ei saa üldse kasutada, siis on ka kogu aeg selline tunne, et tahaks vetsu. Olen perearsti juures käinud, kõik proovid on tehtud, põletikku ei ole. Sama on ka naistearstiga, kõik proovid on tehtud.
Vastus: Soovitan minna uroloogi vastuvõtule. Ärritus võib tingitud olla väga paljudest asjaoludest (põie protsessidest, põletikust, stressist, närveerimisest, alkoholi liigtarbimisest, narkootikumide tarvitamisest, rohkest kohvijoomisest jne).

Seksuaalelu muutis urineerimise valulikuks (10.04.2012)

Alles hiljuti alustasin uuesti seksuaaleluga ning enne seda olin maganud vaid kahel korral. Olen 18a neiu ning nüüd pärast paari päeva möödumist on pissimise lõpus kohutav valu ja urineerimise käigus tuleb vedelikku vähe, kuid käin sagedasti WC-s.
Vastus: Vahel juhtub, et uut suhet alustades pole tupe mikrofloora harjunud mehe omaga ja võib tekkida põie ja tupe ärritus. Soovitaksin muidugi teha igaks juhuks analüüsid põletikele ja vestelda selles suhtes ka partneriga, kes peaks ka analüüsid tegema. Seniks soovitan apteegist osta tupe mikrofloorat tugevdavaid preparaate (käsimüügist), nende valik on üsna suur, peate küsima apteegitöötajalt. Lisaks soovitan juua põieteed, mis rahustab põit. Arsti juurde minge kindlasti esimesel võimalusel. Kui günekoloogi poole on raskem pääseda, siis võib ka perearst teha teatud analüüsid või minge noortele mõeldud seksuaalse tervise keskusesse (Tallinnas ja Tartus olemas).

Tsüsti lõhkemine munasarjas (28.03.2012)

25aastasel naisel lõhkes paremas munasarjas olev tsüst, praegu on 3. päeva haiglas. Operatsiooni ei tehta, saab süste ja teisi ravimeid. Inimese organism pidavat ise vedeliku ära kaotama? Nüüd tahetakse koju saata, aga vedelik on alles. Mis saab edasi, kas see kaob ikka nii ära? Kas tsüste peab jälgima, tema arst oli sellest teadlik, jaanuaris käis arstil. Kas operatsioon oleks vajalik tsüsti vedeliku väljavõtmiseks?
Vastus: Sageli tekivad noortel naistel funktsionaalsed tsüstid või kollaskeha tsüstid, mis ei vaja operatsiooni. Kui tuleb menses, siis reeglina need tsüstid kaovad. Kindlasti tuleks peale mensest seda kontrollida. Kui tsüst püsib ka peale mensest, tuleb ilmselt teha operatsioon või määrata ravi.

Raseda põletikuline uriiniproov (12.02.2012)

Tere, olen 20 nädalat rase ja eile kontrollis käies polnud pissiproov korras. Arst kirjutas mulle kohe rohtu (Nitrofurantoin Nycomed, 50 mg), neid kirjutati lausa kaks purki, nii et kokku peaks ma neid võtma 20 päeva. Mul on aga hinges kahtlus, et äkki see pissiproov polnud ehk põletikus, võib olla ma pesin end tol hommikul halvasti enne proovi võtmist jne. Nad ju testivad neid proove mingite paberribadega, kui usaldusväärsed need siis on? Kas peaksin ikka uue pissiproovi oma perearstile viima ja selgust saama, enne kui 20 päeva rohtu neelama hakkan?
Vastus: Kui olete ebakindel, siis kindlasti tehke uus proov perearsti juures. Uriiniproovi tehes on hästi oluline, kuidas uriini purki saate ja kas tupest ei ole sattunud pisut tupesekreeti. Oluline on enne analüüsi end alt pesta ja anda keskjoa uriin. Purgis ei tohiks uriin olla üle 2 tunni, mida vähem, seda puhtam ja täpsem tulemus.

Linguoperatsioonijärsed probleemid 71aastasel (15.01.2012)

Olen 71 a vanaema, mulle tehti 2008. a linguoperatsioon, kõik oli väga hea kuni 2011. a. detsembrini. Tunnen aeg-ajalt, et mul tuleb tilgake mittesoovitud ajal püksi. Sidemeid kanda ei saa, mul tekkib allergia. Kas linguoperatsiooni on võimalik korrata või on mingi muu võimalus?
Vastus: Teid tuleb üle vaadata ja täpsustada lingu mittepidamise põhjus. Vajadusel saab ka uuesti lingu panna, aga kindlasti peab see olema teine ling. Võimalik, et tupe seinad on vajunud ja probleem on hoopis selles.

Valu alakõhus, ebaregulaarne menstruatsioon (10.11.2011)

Juba kuu aega on mu alakõht hirmsasti valutanud. Mul on olnud kahe munasarja põletik. Menstruatsioon ei käi regulaarselt. Üleelmisel kuul eritus menstruatsiooniverega kogu tsükli vältel vereklimpe ning eelmine kuu kestis tsükkel 7 päeva asemel 3 päeva ja suurte valudega. Ka rinnad on juba kuu aega väga valulikud olnud. Paar päeva tagasi käisin günekoloogi juures, võttis põletiku analüüsid, kuid väitis, et munasarjad ja emakas on ilusad. Täna avastasin pesukaitsme pealt roosakat veretaolist ja halvalõhnalist ollust. Valude pärast saatis ta mind hoopis perearsti juurde.
Valu on pidev ja igapäevane – ööd ja päevad. Milles võib asi olla? Kuhu ma siis abisaamiseks lõppude-lõpuks pöörduma pean, sest valud on tõesti talumatud.

Vastus: Kirjelduse järgi jääb ikkagi mulje, et tegemist on günekoloogilise põletikuga. Alati ei näitagi analüüsid põletikku, kuid kui teil on olnud ka varem põletik, siis määraksin teile ravi. Kontrollima peaks ka uriini, võimalik, et tegemist on põiepõletikuga. Sageli on günekoloogiline ja uroloogiline põletik omavahel seotud. Seega tehke perearsti juures uriinianalüüs ja kui seal ka midagi ei leita, siis arvata võiks, et tegemist on günekoloogilise põletikuga, seda enam, kui sellega kaasneb tsüklihäire nagu teil on. Soovitaksin günekoloogi vahetada.

Häda tekib füüsilisel pingutusel (08.11.2011)

Mul on selline probleem, et iga kord kui jooksma hakkan, tekib WC-häda,vahepeal ka pikalt hüpates. Mis võiks sellise probleemi tekitada?
Vastus: Tegemist võiks olla pingutusuriinipidamatusega. Esialgu soovitaksin spetsiaalseid vaagnapõhja harjutusi, mida leiate lehelt www.corewellness.ee (võimalik tellida tasuta DVD). Reeglina peaks olukord paranema, kui olete kuu aega neid harjutusi teinud ja kindlasti iga päev. Soovitaksin pöörduda günekoloogi või uroloogi poole, kes täpsustaks teie probleemi, kui harjutused ei aita.

Tugev ovulatsiooniaegne vesine voolus (01.11.2011)

3 aastat tagasi oli mul raseduse katkemine, misjärel tehti puhastus. Peale seda on mul ovulatsiooni ajal ülitugev vesine voolus. Olen kurtnud muret paarile arstile, aga nemad ei ole sellest midagi arvanud. Olen nõus, et sel ajal ongi voolus, aga varasemaga võrreldes on see ülitugev (riided on märjad, nagu oleks püksi pissinud) ja imeliku lõhnaga. Vahepeal võtsin beebipille ning sel ajal ovulatsiooni ei olnud, siis ei olnud ka voolust, aga nii kui ovulatsioon taastus, tuli ka vana probleem päevakorrale. Ma ei ole nõus, et see normaalne on, sest varem see nii ei olnud. Mida peaksin ette võtma? Soov on veel üks laps saada. Kas tugev voolus võib seemnerakud välja uhada?
Vastus: Kui kõik analüüsid on korras – eeldusel, et olete käinud naistearstile neid andmas – eelkõige äigepreparat tupeeritisest ja emakakaelast bakt.külv, klamüüdia, go, ureaplasma, siis soovitaksin panna lokaalselt tupe mikrofloorat tugevdavaid preparaate. Neid saate käsimüügist.
Kui antud analüüsides on nihkeid, siis peaks vastavalt sellele teile ravi määrama.

Rinnast eritub piimataolist ainet (19.10.2011)

3 kuud tagasi tuli mul rinnast piimataolist asja, meeletu väsimus, jne, siis sain teada, et olin rase, aga rasedus katkes, kui hakkasid päevad. Nüüd paar päeva tagasi avastasin, et tuleb jälle rinnast midagi piimataolist, seda siis vasakust rinnast ja rinnanibu sügeleb. Olen teinud mitmeid erinevaid rasedusteste ja vastused on olnud kõik negatiivsed. Palun aidake ja öelge, mida ma peaksin tegema ja kas põhjust on muretsemiseks?
Vastus: Reeglina ilmub piim raseduse teises pooles, harvadel juhtudel võib see tekkida üsna raseduse algusjärgus. Ärge muretsege, suure tõenäosusega kaob see kuu aja jooksul. Kui püsib, siis pöörduge günekoloogile, kes määrab teile tabletid, mis pärsivad piima moodustumist. Oluline on enne määrata PROLAKTIIN hormoon. Kui see on väga kõrges väärtuses, siis on vajalikud lisauuringud.

Põiepõletiku kahtlus (07.10.2011)

Oktoobri alguses ühel öösel tundsin suurt valu alakõhus. Mõtlesin, et algab menstruatsioon, aga see poleks võimalik, sest nädal tagasi just lõppesid päevad.
Peale urineerimist on suur valu emaka juures. Ja kõige imelikum on, et verd tuleb ka.
Ma ei oska mitte midagi teha ega kuskile minna. Ise arvan, et võib-olla on põiepõletik.

Vastus: Suure tõenäosusega ongi põiepõletik. Kui veri tuleb urineerimisel, siis võiks olla põletik põies. Kui vereeritus (vähene) emakast, siis võiks olla ka ovulatsiooniga seotud valu ja sellejärgselt vähene määrimine. Kui vereeritus jätkub, siis on kas emakatsüklihäire või põletik emakas või põies.
Soovitan minna perearsti juurde ja teha analüüs uriinist. Vajadusel võiks üle vaadata ka naistearst. Kui valu möödub ja määrimine ka üle 2 päeva ei kesta, siis ilmselt on see ovulatsioonivalu ja sellega ei ole.midagi teha. Kui asi kordub (ma mõtlen tsükli keskel sarnane olukord), siis pöörduge naistearstile, kes annab oma soovitused.

Valu urineerimisel (04.10.2011)

Mind on juba kolm nädalat vaevanud põieprobleemid. Nimelt selline tunne, nagu oleks põiepõletik – valu urineerimisel, tihe pissihäda ja kipitus. Käisin oma perearstil, andsin uriiniproovi, see aga midagi ei näidanud, arst kirjutas mingid rohud, võtsin ära ja ikka on kipitus. Ka pole menstruatsioon alanud, 3 nädalat juba üle läinud (ebaregulaarne menses). Naistearstil käisin kuu aega tagasi, siis oli kõik ok. Milles võib asi olla?
Soovitaksin ikkagi käia naistearstil ja teha külv uriinist ja emakakaelast ning kusitist analüüs ureaplasmale. Tavauriin ei pruugi iga kord näidata infektsiooni. Probleemiks võib olla ka tupe seenpõletik, mis tekib, kui tsükkel peetub. Täpsustage, ega Teil ei ole raseduse võimalust.

Pidamatus pingutusel (29.09.2011)

Olen 39-aastane, neli korda sünnitanud. Aborte ei ole teinud, ravinud emakakaela. Probleemiks on uriinipidamatus, kirjelduste järgi ilmselt stresspidamatus. Probleem tekib hüppamisel, kehaliste harjutuste tegemisel, pikemalt kiiresti kõndimisel, seistes aevastamisel. Niisama rahulikult kulgedes probleemi ei ole, suudan pissihäda kannatada väga kaua. Kui aga kord hakkab lekkima, siis alguses tilgad ja hiljem juba sortsude kaupa. Eriti hull on lugu umbes kahe nädala jooksul enne menstruatsiooni – siis on vahel tunne, nagu lihased üldse ei toimiks. Olen vahel jäänud äärmiselt piinlikesse olukordadesse, kus püksid on lihtsalt täis pissitud.
Põiepõletikku pole elus kordagi olnud, küll aga on 12 aastat tagasi opereeritud mingi punn, mille nimi oli saatelehel polypus uretrae – see takistas urineerimist väga, ja oli arsti sõnul umbes ploomisuurune (alguses kahtlustati üldse tupe allavajumist). Vahekorras olles tekib mul üsna tugev põiekipitus, mis vaibub umbes viie minuti jooksul pärast vahekorda. See ei tekita samas pissihäda, lihtsalt kipitab põies. Olen püüdnud iga päev natukenegi teha lihaseid tugevdavaid harjutusi ja näiteks WC-s olles mitu korda järjest urineerimist katkestada (vahel tuleb välja, enamasti ikka niriseb edasi).
Käisin naistearsti juures ja ta saatis mind linguoperatsioonile. Olen nüüd natuke ärevil. Kuidas see ling toimib näiteks 30 aasta pärast? Kui midagi juhtub, kas seda operatsiooni saab ka korrata? Kas võõras materjal ei tekita mingeid vastureaktsioone? Kas tekib probleeme vahekorras olles?
Millised võiks veel olla võimalikud meetodid?

Linguoperatsioon oleks üks võimalus. Kuidas see toimib 30 aasta pärast, seda ei tea, kuna lõikusi on tehtud alates 1995. aastast. Seni on tulemused olnud head võrreldes varasemate operatsioonidega sama diagnoosiga. Vajadusel saab uuesti lingu panna, kui esimesega tekivad probleemid. Sel juhul peaks soovitama teist liiki lingu. Selline olukord tekib küll üsna harva. Kindlasti on alternatiiviks võimlemine, mille kohta leiate info ja saate tasuta harjutuste plaadi tellida www.corewellness.ee ja usun, et sellega peategi alustama. Operatsioon on ikka viimane võimalus.

Limane voolus tupest (12.08.2011)

Juba mõnda aega olen hädas limase voolusega tupest. Ka urineerimise ajal olen märganud, et eritub lima. Varem on olnud ka voolust, aga mitte sellisel kujul (veniv ja limane) Olen käinud kahel erineval arstil ja võetud erinevaid proove aga mitte midagi ei leita.. Mis võiks olla probleemiks?
Vastus: Kui analüüsid on korras, siis suurenenud vooluse põhjuseks võiks olla tupe mikrofloora muutus. Soovitaks mikrofloorat tugevdavaid tupekuulikesi või geeli. Neid on suures valikus apteegis käsimüügis. Kindlasti soovitaks genitaalide pesuks apteegikosmeetikat (mõeldud just intiimpesuks). Ei soovitata pidevalt kanda pesukaitseid, mis omakorda soodustavad tupe
mikrofloora muutust. Loomulikult mingi voolus peab olema igal naisel. Normaalse vooluse hulk on erinev. Mõnedel on tõesti seda pisut rohkem ja mõnel vähem. Kui see hulk on häiriv, siis soovitaks aegajalt kasutada tupekuulikesi ja järgida hügieeni.

Bakteriaalne vaginoos ja põiepõletik (01.08.2011)

Jaanuarikuust olen käinud pidevalt naistearstide vahet. Algul oli pidev kuivus tupes, avastati bakteriaalne vaginoos ning põiepõletik. Kirjutati tupekuulikesed ja tabletidsamuti võttis partner ravimeid. Ise võtsin veel põepõletikuravimeid. Seejärel kirjutati lahustuvad tabletid, mida tarvitasime samuti, saime kõik korda. Kuid nüüd on teatud ajal kuus see tunne jälle ning lisaks ka pidev urineerimine, samuti vahekorras olles. Uriiniproovi olen andnud, põiepõletikku pole, kasutan ka apteegist ostetud intiimpesugeeli, kuid siiani ei aita miski.
Vastus: Kui peale ravi kõik kordub, siis tuleks mõelda ka mehe põletikule, seega soovitaks mees saata meestearstile. Ebaselgeks jäävad teie analüüside vastused, kas sealt üldse leiti midagi? Sooviks teada ka teie vanust.

Pidamatus kergel pingutusel (23.07.2011)

Olen sünnitanud 3 last ja mind piinab mure, et kui aevastan, köhin, hüppan, siis uriin lihtsalt voolab, kinni hoida on võimatu. Elukvaliteet kannatab täiega ja vajan abi, enam ei suuda.
Vastus: Jääb mulje, et tegemist pingutus-uriinipidamatusega. Sageli see tekibki peale sünnitusi. Esialgu soovitan võimlemisharjutusi, mis kindlasti parandab olukorda. Võimlemisega peab tegelema kogu aeg. Vt. www.corewellness.ee Kui tegemist on uriinipidamatuse raskema vormiga, siis soovitan linguoperatsiooni. Minu vastuvõtule saab registreeruda tel 7319100 TÜK Naistekliinik (Puusepa 8) või Elite Erakliinik (Sangla 64) 7409930.

Müoom emakas (31.03.2011)

Olen teile enne kirjutanud. Mul on müoom emakas ja pidevad verejooksud, olen käinud haiglas puhastusel. Arst ütleb tsüsti kohta, et see läheb katki ja kaob ära. On see nii?
Vastus: Tsüstid on erinevad. Tsüklihäired ja selle foonil tekkinud tsüstid reeglina kaovad ise mõne aja möödudes. Katki lähevad need harva. Kui on tõelised tsüstoomid, mis ise ei kao, siis neid tuleb reeglina opereerida. Tsüstid võivad katki minna, kuid seda juhtub harva. Reeglina tsüste esialgu jälgitakse. Opereeritakse sel juhul kui on kaebused valudena või kui püsivad pikemat aega.

Eemaldatud emakas ja nõrgad lihased (30.03.2011)

Olen 40aastane naine. Olen 2 korda sünnitanud. Seitse aastat tagasi eemaldati emakas müoomide tagajärjel. Mure on selline, et kõik tupelihased on väga nõrgad ja tupp avar. Olen kasutanud tupekuule ja teinud tupelihaste harjutusi, aga tulemus on null. Kas on võimalik ka mingil teisel moel seda probleemi lahendada, operatsioni teel. Olen väga kurb, kuna meie peres on seks väga tähtsal kohal ja ei suuda mehele seda pakkuda. Abikaasa on öelnud, et ei tunne nagu midagi.
Vastus: Võimalik, et tupeseinad on lõtvunud või vajunud. Probleem võib olla ka ainult lahkliha nõrkusest. Millega tegemist ja mida teha saaks, saab ainult günekoloogilisel läbivaatlusel öelda. Seega soovitaks naistearsti visiidile minna.

Tsüst munasarjal (22.03.2011)

Mul pidevalt alakõhus valutab, kord vähem ja siis rohkem, on pressimistunne. Ultraheliuuringul avastati paremal munasari läbim.4,8 ja tsüst 4,0. Mul on ka emaka müoom 1,5 mm. Mis edasi, andke palun nõu, kas operatsioon?
Vastus: Emakamüoom on väike ja seda ei peaks opereerima, kui see just ei paikne emakaõõnes ja pole ka verejookse. Tsüsti suhtes peab teid esialgu jälgima. Sageli on naistel nn funktsionaalsed tsüstid, mis peale mensest ära kaovad. Seega peale mensest peab teid uuesti vaatama. Kui valud on väga tugevad, siis peate pöörduma erakorraliselt naistearsti poole.

Stresspidamatus 35aastasel (18.03.2011)

Olen 35 a. naine, probleemiks stresspidamatus (võib-olla ka sega-). Probleem on olnud juba vähemalt gümnaasiumieast, kord suurem, kord väiksem. Sünnitanud ei ole. Joosta vahel saan, vahel mitte. Hüpata mitte kunagi. Kurtsin hiljuti naistearstile, kes soovitas pöörduda perearstile, lasta kontrollida põiepõletikku ja kui see välistatud, siis lasta suunata urodünaamilistele uuringutele ning sisendas lootust. Perearst kontrollis, põiepõletikku pole. Seepeale aga laiutas käsi, et tema küll ei oska midagi teha. Minu soovi peale ikkagi kirjutas saatekirja uroloogile, kuid Tartu Kesklinna Polikliinikus. Kuna perearst tundus antud küsimuses täitsa võhik, hakkasin ise uurima ja lugesin, et naistearsti soovitatud urodünaamilist uuringut saab Tartus teha üksnes Kliinikumis, s.t Maarjamõisas? Kas mul on üldse mõtet minna polikliinikus vastuvõtva uroloogi poole või peaks selle aja laskma tühistada ja paluma saatekirja mõne Kliinikumi uroloogi juurde?
Vastus: Kindlasti soovitaks teha urodünaamiline uuring. Uroloog võiks sinna saata. Samas võite ka minu vastuvõtule tulla ja saaksin ka ise kõik korraldada. Kui uuring on tehtud, siis saab otsustada ravi suhtes. Minu vastuvõtule registreerige end kas üldnumbril 7319100 (võimalik pikk järjekord) või neljapäeviti tel 7319999 kella 09.00-13.00 vahel (kabineti tel).

Müoom ja põieprobleem (05.03.2011)

Algasid verejooksud, sattusin haiglasse. Samal ajal algas põieprobleem, ajab iga natukese aja tagant WC-sse, valus ei ole. Tehti puhastus, on võetud vereproovid, pissiproovid, aga ei tea, miks käin pissil tihti. Avastati ka emaka müoom. Olen tüdinenud WC-s elamisest.
Suure tõenäosusega võib avastatud müoom suruda teie põiele ja sellest urineerimishäire. Välistama peaks põiepõletiku. Soovitaks esialgu põieteesid ja täpsustada müoomi suurust ning selle paiknemist emakas. Vajadusel peaks sõlme eemaldama.

Suguelualguse järgne tihe WC külastamine (07.02.2011)

Olen 16. Hakkasin hiljuti elama suguelu. Peale seda tekkis mul tihe WC-s käimise vajadus ja oli ka valus pissida ning nii umbes nädal aega. See oli umbes kuu aega tagasi. Nüüd ei ole enam valus. Ja koolis ei ole pissihäda üldse tunda, aga kui koju jõuan, siis on nii kange häda, et ei jõua WC-ssegi joosta. Ja on ka tihe vajadus. Algul tuleb normaalselt, aga siis igakorraga üha vähem, kuni lõpuks ei tule enam midagi. Öösiti ei ole vajadust WC-s käia. Mu sõbranna rääkis, et temal oli algul samamoodi. Kuna mul on hetkel elus olnud ka väga stressirohke periood, siis kas on võimalik, et see kuidagi mõjutab?
Vastus: Antud kaebused võivad olla sellest, et hakkasite suguelu elama. Teie tupe mikrofloora ja noormehe mikrofloora harjuvad. Sageli ongi mõnda aega probleem põiega. See, et kodus olles tekib vajadus tihedalt käia WC-s ,võib olla tingitud stressist. Kuna te öösiti ei käi tualetis ja ka koolis ei käi, ei tohiks mingit haigust olla. Soovitaks regulaarselt ja piisavalt juua vedelikku, soovitavalt vett. Kas te koolis ikka joote?. Võimalik, et koju tulles lõpuks põis täitub ja ka sellest probleem.

Linguoperatsiooni järel taastunud pidamatus (05.02.2011)

2 aastat tagasi tehti mulle op ja igasugune uriinipidamatus kadus. Praegu tundub, et vana probleem hakkab tagasi tulema. Kas see on võimalik ja kas siis tuleks uuesti op-ile minna?
Vastus: Reeglina peale linguoperatsiooni jääb efekt ikka elu lõpuni. Samas on olnud olukordi, kus tõesti pannakse uus ling (küll pisut teistsugune). Enne peaks ikka täpsustama, millise uriinipidamatusega tegemist on. Võimalik, et saab aidata võimlemise ja rohtudega. Uue operatsiooniga ei peaks kohe kiirustama.

Näsad tupel (20.01.2011)

Paar nädalat tagasi avastasin tupel paar näsa, kohe ei pööranud tähelepanu, ei tahtnud endale paanikat tekitada aga siis otsustasin arsti juurde minna, eelmise nädala neljapäeval. Võeti proovid ja vereproov, kohe ütles arst (kes oli väga napp suhtleja, ma ei saanud isegi vastuseid küsimustele), et on kondüloomid. Ostsin Warteci lahuse ja reedel alustasin protseduuridel käimist, kus ta määris seda mulle. Nüüdseks on 3 päeva ravi tehtud. Vereproov oli negatiivne, üks proov veel, ühe proovi vastust ootan. Mõtlen aga, kust sain selle? Elan koos elukaaslasega, kellega olen ka olnud vahekorras viimased 5 või 6 kuud, ilma kaitsevahendita küll. Mõtlen kas sain temalt või siis need kuud tagasi? Mida edasi teha? Olen väga paanikas, sest see pidi tekitama emakakaelavähki ja muudki.
Näsad ei pruugi olla ka alati kondüloomid, usun, et vastus peaks seda näitama. Wartec sel juhul on hea ravi. Kui need on tõesti teil kondüloomid, siis võisite nakatunud olla kunagi varasemast ajast ja nüüd need ilmnesid. Sageli need löövad välja immuunsüsteemi nõrgenemise tagajärjel, vallandavaks faktoriks võib olla ka stress. Kondüloome on mitu sorti ja välisgenitaalidel nähtavad näsad on tekitatud HPV 6 j 8 st tüvest, neid ei peeta vähitekitajateks. Kõrge vähiriskiga on hoopis teised tüved, mis paiknevad emakakaelal ja näha neid silmaga pole.

Valu kõhus ja sage urineerimisvajadus (03.11.2010)

Kõht valutab juba teist päeva ning valu lööb ka selga, käisin arsti juures ja tehti uriini- ja vereaalüüsid, aga need on korras. Uuriti ka magu, ka see paistis korras olevat. Siiski on mul imelik valu. Tunnen, kuidas temperatuur tõuseb ja langeb pidevalt ning valuhoog tugevneb õhtul kella 10 ajal ning nii homikul kella 9, siis leeveneb paariks tunniks ning kolmest hakkab jälle tugevnema, siis leeveneb paariks tunniks ja algab jälle. Tualetis käin ka iga tunni tagant – kui kõik korras oli, käisin 4-5 korda tulaletis. Kas teate, mis võiks seda põhjustada?
Kui käite sageli tualetis ja kõht valutab, siis tegemist võib olla infektsiooniga. Võimalik, et tegemist põiepõletikuga, kuigi analüüs seda veel ei näidanud. Soovitan võtta põieteed ja apteegist osta käsimüügil olevad preparaadid põiepõletiku vastu. Soovitav on rohkelt juua vedelikku. Kui olukord ei parane paari päevaga, siis pöörduge uuesti perearsti poole.

Ootamatult tekkiv pidamatus (26.10.2010)

Umbes kuu tagasi, olles viirushaiguses oksendamise ajal ei suutnud korduvalt kontrollida põit ja põis tühjenes püksi. Nädal tagasi partneriga olles voodis peale vahekorda avastasime loigu voodis ja eile püstijalu, kui partner valmistas ette vahekorda, tegin püksid taaskord märjaks. Rohkem kaebusi ei ole, tihti WC-s ei käi ega mingit haigust ei ole.
Vastus: Teid peaks kontrollima põiepõletiku suhtes. Kui põletikku pole, siis võib olla tegemist stressuriinipidamatuse erivormiga. Selleks peate pöörduma kas günekoloogi või uroloogi poole. Kui diagnoos kinnitub, siis võiks mõelda edaspidi linguoperatsioonile. Enne ikka soovitaks spetsiaalseid võimlemisharjutusi ja suure tõenäosusega operatsiooniga ei pea kiirustama.

Rasedusaegne suurenenud urineerimisvajadus (05.10.2010)

Olen 19 a. ning rase (on väga oodatud rasedus), varem üks rasedus katkenud. Arstile lähen alles kuu keskel (esimesele visiidile), arvutuste järgselt peaks olema rasedust 5 nädalat ning tunnen, et urineerimis vajadus on tunduvalt suurem ning isegi natuke meenutab põiepõletikku vahel. Millest see tingitud võib olla ning mida ise teha, et hoida ära võimalikku katkemist?
Vastus: Raseduse algul võivad olla ebamäärased kaebused ja kerged valud alakõhus (tunne nagu algaks menses). Sagedasem urineerimisvajadus on sageli ka raseduse ajal. Valude korral soovitaks võtta Noshpa tbl kuni 3 tbl päevas (saab käsimüügist) ja juua kord päevas 1 klaasi põieteed.

Kerge pingutusega seotud pidamatus (03.10.2010)

Olen 48-aastane naine, 1 korra sünnitanud 25 aastat tagasi ja 2 korda aborti teinud. 2 aastat tagasi läksin mehest lahku, samal ajal jätsin ka ära rasedusvastased tabletid. Menstruatsioone ei tulnudki, algasid klimakteersele perioodile omased vaevused. Kasutanud olen apteegiravimeid. Pool aastat tagasi leidsin uue sõbra ja alustasin uuesti ka seksuaalelu. Praktiliselt samal ajal algasid probleemid uriinipidamatusega, arvasin algul, et äkki on need asjad omavahel seotud, s.t. ma polnud ju juba mitmeid aastaid nii tihedalt seksinud. Nüüd aga tunnen, et probleem üha süveneb. Kui algul tulid ainult tilgad köhides, aevastades, hüpates ja naerdes, siis nüüd võib vahel juhtuda, et ei suudagi põit valitseda, s.t. enne kui WC-sse jõuan, ongi püksid lausa märjad. Olukord on väga ebameeldiv ja piinlik. Irooniline on just see, et – lõpuks ometi on mu elus mees, kes suudab mind südamest naerma ajada — ja mina ei suuda seda nautida, sest pean pidevalt mõtlema oma hädale… Muidu urineerimine tihenenud pole, olen peale sünnitamist pea terve elu käinud öösiti korra või isegi paar WC-s ja hommikuti kuhugi kodust-töökohast kaugemale minnes, eriti pikemasse sõitu, ei ole olnud arukas midagi juua, et mitte hätta jääda WC otsimisega, see on alati nii olnud. Naistearstilt olen kuulnud, et emakas on pisut alla vajunud, eks see vist sellest. Hakkasin nüüd tegema vaagnapõhja harjutusi, mis siit lehelt leidsin – aitäh teile info eest! – aga juurdlen, kas peaksin siiski ka muud abi otsima. Kas oleks näidustatud ling-operatsioon ja kuhu peaksin sel puhul pöörduma? Kas on olemas mingeid ravimeid? Elan maal ja pole seetõttu ühtegi Inkotuba veel külastanud. Pean tunnistama ka, et olen ülekaalus, 170 cm pikkuse kohta on 85 kg liigpalju, teen jõukohast trenni – jalgratas, kõndimine, ujumine, tants, võimlemine – ja valin ka toitu, aga tulemused on väga visad tulema, ülekaal tekkis kilpnäärme alatalitusest ja suurenes just stressiolukorra (lahutus) ja menopausi alguse tõttu. Tean, et ka liigsed kilod süvendavad uriinipidamatust, püüan kõigiti kaalu alandada.
Vastus: Teie kirja lugedes jääb mulje, et tegemist uriinipidamatusega, mis seotud eelkõige pingutamisega. Seega sobiksid teile esialgu vaagnapõhjalihaste harjutused ja kaalu langetamine. Teie olete menopausis, siis reeglina uriinipidamatus süveneb ja ilmnebki just sellel perioodil. Kuna günekoloog oli öelnud, et teil ka allavaje olemas, siis selles suhtes peaks teid üle vaatama. Väike tupe allavaje ei pruugi olla uriinipidamatuse põhjuseks. Suure tõenäosusega sobiks teile edaspidi linguoperatsioon, kui harjutused ei paranda teie olukorda 4 nädala möödudes. Kindlasti soovitan teha harjutusi iga päev, muidu pole sellest kasu.Kui olukord paraneb, siis peaksite harjutusi jätkama. Kui elate Tallinna lähedal, siis soovitaks minna Keskhaigla günekoloogi juurde. Kui elate Tartule lähemal, siis minu vastuvõtt toimub neljapäeviti kell 09.00-13.00 Puusepa 8. Registreerida saate tel 7319100 või neljapäeviti kabinetti helistades 7319999. Elite kliinikus (erakliinik) Sangla 64, vastuvõtt kolmapäeviti kell 16.00-20.00 tel 7409930

Raseduse katkestamise järgne määrimine (24.09.2010)

Olen 30 a naine. 4 nätalat tagasi oli mul raseduse katkestamine. Verd tuleb mul ikka veel! Mõnikord tuleb kohe väga kõvasti ja siis määrib. Kõht valutab mul kogu aeg. Elan Soomes ja protseduur tehti ka Soomes. Kuna rasedus oli väike, tehti seda tabletiga.
Vastus: Kui nii kaua määrib, siis kindlasti peaks kontrollima ultrahelis, kas ikka kogu rasedus on väljunud. Kahtlus on, et tegemist retensiooniga, seega soovitan pöörduda naistearstile.

Sünnitusjärgne pidamatus (17.08.2010)

Olen 31aastane naine. 8 kuud tagasi sünnitasin loomulikul teel. Lapse sünnikaal oli 4 kg. 4 kuud peale sünnitust hakkasin kannatama uriinipidamatuse all. Alguses oli paar tilka ainult, nüüd aga tuleb peaaegu kõik uriin välja ja ma ei saa seda kontrollida. Kui see on seotud sünnitusega, miks uriinipidamatus ei tulnud kohe peale sünnitust? Viimasel ajal kogen veel seljavalusid. Ja seljavalude tagajärg on vasaku jala krambid. Äkki on uriinipidamatus kuidagi seotud närvidega? Käisin juba uroloogi juures, neuroloogi juures isegi Hiiu haiglas, ei leitud midagi. Mida teha?
Vastus: Soovitaks teha uriinist külv perearsti juures. Põletiku korral tuleks seda ravida. Edasi soovitaks günekoloogi juurde.Suure tõeb näosusega on uriinipidamatus seotud ikkagi sünnitusega, mis ilmnes hiljem. Kindlasti peab teid nägema günekoloog ja täpsustama diagnoosi.

Küsimus Inkotoale, vastab kontinentsusnõustaja Merike Mikko (28)

15.a kaitsmata vahekord, kaaluiive – raseduskahtlus? (02.05.2017)

Küsimus:
Tere. Olen 15-aastane, olin kaitsmata vahekorras mõni kuu tagasi. Hakkasin palju sööma ja olen natukene paksemaks läinud. Günekoloog rääkis, et pole rase, aga äkki on mingi võimalus, et ikka olen?

Vastus:
Tere. Günekoloog tavaliselt näeb läbivaatusel kas on rasedus või ei ole. Võimalik, et olete lihtsalt tavapärasemast rohkem pinges toimunu ja võimalike tagajärgede pärast. Selline muretsemine võib samuti toiduisu tõsta. Püüdke sellistest olukordadest hoiduda ja kaitske end hoolikalt. Juhul, kui jääb kahtlus, siis saate apteegi rasedustestiga selgust saada. Parimat teile.

 

77.a naine pidamatusega piinlikkuses (14.10.2016)

Küsimus:
Emal on juba aastaid pidamatuse probleem ja ta häbeneb seda. Ta on 77. aastane ja üksjagu depressioonis, kuna ei saa ka liikuda. Pluss on tal veel südameklapi rike. Kuidas läheneda asjale, et ta ei peaks minu ees piinlikkust tundma ja kuidas ma saan teda aidata?

Vastus :
Antud probleemiga soovitaksin Teil pöörduda nõustamisele Inkotuppa. Lähima kontakti leiate meie kodulehelt www.kuivaks.ee. Kindlasti leiame koos Teie ema pidamatusprobleemile laheduse.

Parimat soovides,
Merike Mikko
kontinetsusnõustaja
6462121

Pidev pissihäda? (29.06.2015)

KÜSIMUS:
Pidevalt on tunne, et mul on pissihäda. Raske on kinni hoida, vee vulinat kuuldes tuleb kohe püksi ning kohe peale urineerimist on valus.

VASTUS:
Tere, Tõenäoliselt on tegu põiepõletikuga ja kindlasti peaksite kohe ühendust võtma perearstiga.

Põiepõletiku korral tuleks hästi palju juua, siis on uriin vähem kontsentreeritud ja pissimine pole nii kibe. Apteegis on saadaval erinevad neeruteed (leesikatee). Loobuma peab kohvist, alkoholist, vürtsikatest toitudest. Põiepõletiku sümptomid kaovad reeglina varem, kui inimene haigusest terveneb s.t valulikkus ja sage urineerimine võivad küll järgi anda, kuid uriin ei tarvitse mikroobidest puhas olla ja ravi katkestamisel võib põletik krooniliseks jääda.

Parimat soovides,

Merike Mikko

kontinetsusnõustaja

 

 

 

Millised sidemed/mähkmed sobivad roojapidamatuse puhul? (5.05.2015)

Küsimus: 
Tere! Sooviksin nõu küsida. Mul on probleeme nr. 2 asjaga, nimelt käin ma mitu korda tualetis ja vähemalt kord päevas on sellega väga kiire, umbes 5 min.
Alati ei ole 5 min. raadiuses ühtegi WC-d. Nägin teie kodulehel aluspesu – kas see pesu peab ka mingil määral paksemat asja kui kasutada ka mingit sidet, aga millist. Ja kuidas on lõhnaga. Probleem on tõsine.
Tänan

Vastus:
Tere, Roojapidamatus on uriinipidamatusest kindlasti raskem ja ebameeldivam tervisehäire.

Koduleheküljel on palju erinevaid tooteid, kuid õige abivahendi leidmiseks oleks parem, kui saaksite tulla Inkotuppa kohapeale (kontaktid www.kuivaks.ee ), tutvuda lähemalt toodetega ja võtta mõned proovimiseks.

Hetkel on mul väga raske öelda kas Teile sobivad sidemed fikseeriva aluspesuga. Kõik oleneb väljaheide hulgast (konsistentsist). Ehk oleks vajalikud imavad püksmähkmed? Ja kindlasti peaks sideme (mähkme) esimesel võimalusel ära vahetama, vältimaks sellega nii lõhna levikut kui ka probleeme nahaga.

Parimat soovides,
Merike Mikko
kontinentsusnõustaja

Enne koju jõudmist tuleb pissi püksi? (28.01.2015)

Küsimus:

Tere! Mul on see mure juba väga ammu, kuid pole julgenud arsti juurde abi paluma minna. Kunagi lapsepõlves märgasin ma voodit, kuni 12-eluaastani. Ilmselt ema ei hoolinud või ei osanud abi otsida. Kui ema jäi halvatuks, viidi mind internaatkooli ja seal olin ma ikka väga hädas. Oli piinlik ja midagi teha ka ei osatud. Olin teiste pilkealune, kuivatades oma voodiriideid. Ma isegi ei mäleta millal, kuid see probleem kadus. Keskkooli ajal märkasin, et ma ei jõua kuidagi wc-sse, enne olid jalad ristis ja kükitasin maha. Kõige rohkem lõi see välja just siis, kui kaugelt tulles internaat paistis ja mina ei jõudnud kaugemale, kui välisukseni. Tihti märgasin oma pesu juba ammu enne wc-d.

Nüüd vanemana on see kõik sama. Kodus olles saan enam-vähem hakkama, kui ei ole just väga palju vedelikku tarbinud. Suvel oma aias olles ei jõua ma tihti tuppa, vaid kükitan kuhugi põõsa taha. Kõige hullem on just see, kui tulen koju ja kodumaja paistab…siis on kindlalt põõsa taha jooks, hea, kui on kuhu varjuda. Jõuan väravast sisse ja tuppa enam ei jõua, viskan kotid käest ja püüan mitte kuhugi avalikult kükitada. Kui poodi lähen, püüan alati enne wc-s ära käia, kuid see ei aita…nii kui eemalt kodu näen on SOS…! Kust see vedelik tuleb just enne koduväravat või tuttavale tänavale keeramist? Bussi pealt tulles ei saa isegi aru, et oleks vaja wc-sse minna, kuid aitab ainult oma kodu nägemisest ja …! Tegin kunagi isegi katse, et käin poes wc-s ära ja siis ei peaks ju mingit muret olema, kuid kõik kordus maja väravas???

Olen 59-aastane, kuid kannan juba ammu paksemaid sidemeid, arvan, et olen kõigega lootusetult hiljaks jäänud? Piinlik oli oma murest perearstile rääkida, ta on meesterahvas pealegi. Ehk oleks juba kooli ajal sellele lahenduse leidnud, kui keegi oleks hoolinud…kuid internaatkooli lapse hädade vastu ei tundnud keegi huvi ja nüüd on ilmselt lootusetult hilja? Tänan, et mu kirja lugesite. Soovin kõike head!

Vastus:

Tere.
Mul on hea meel, et olite nii tubli ja võtsite julguse kokku ning tegite esimese sammu niipalju aastaid kestnud probleemi lahendamiseks (elukvaliteedi parandamiseks).

Teie kirjast loen välja, et hetkel võib tegu olla tunguriinipidamatusega, mis ei ole seotud pingutusega ja mida ravitakse tablettidega. Selleks oleks vajalik pöörduda erialaarsti (uroloogi) vastuvõtule. Tallinnas Ida-Tallinna Keskhaiglas uroloog dr. Lii Luige. Telefon 1900 ja vajalik oleks ka perearsti saatekiri.

Minupoolseks soovituseks oleks veel registreerida aeg Inkotoa nõustajate vastuvõtule. See on tasuta ja ilma saatekirjata!Kontaktid www.kuivaks.ee.

Parimate soovidega,

Merike Mikko

kontinentsusnõustaja
6462121
tallinn@inkotuba.ee

Soovin oma 96-aastasele emale mähkmeid? (28.08.2014)

Küsimus:
Soovin oma 96 aastasele emale mähkmeid, kuid ei tea, kust neid saada ja milliseid valida. Olen rõõmus, kui saan teilt asjakohast teavet. Ta käib tihti WC-s, eriti öösiti, kuigi midagi eriti ei tule. Magamine on ikkagi kartuse tõttu häiritud. Tänan abi eest!

Vastus:
Tere.
Mähkmeid on Teil võimalik emale osta soodustingimustel kõikidest Inkotubadest. Täpsemad kontaktid (aadressid, telefoninumbrid ja lahtiolekuajad) leiate meie kodulehelt www.kuivaks.ee. Tallinnas asume Tõnismäe polikliinikus, Hariduse 6 või ka Endla 59. Soodustusega ostmiseks oleks vajalik küsida perearstilt või erialaarstilt tõend, et Teie ema vajab mähkmeid soodustusega. Selle tõendiga pöördudes elukohajärgsesse sotsiaalosakonda väljastatakse isiklik abivahendi kaart. Inkotuppa tulles võtke kaasa nii isiklik abivahendi kaart kui ka arstitõend. Tooteid s.t mähkmeid on väga palju erinevaid. Kindlasti leiame Teie emale sobiva toote. Kui aga tundub, et hetkel ei saa perearstiga ühendust, siis alati on võimalik meilt ka täishinnaga leida sobiv toode.
Parimat soovides,
Merike Mikko
kontinentsusnõustaja

 

 

 

 

Tihe pissihäda (10.juuni 2014)

Küsimus:
Olen 16 aastane ja probleemiks on tihe pissihäda.Tunnen nagu oleks ilge häda aga tuleb vaid väikse sorts. Urineerimine on valulik. Pissihäda on umbes iga poole tunni tagant, kas see tähendab midagi hullu või mida peaks ette võtma?

Vastus:
Teil võib olla tegu põiepõletikuga kuid kindlasti pöörduge perearsti vastuvõtule kes teeb uriinianalüüsi ning vajadusel ka muud uuringud ja määrab ravi.

Merike Mikko
Kontinentsusnõustaja

Pidamatus 17aastasel (17.02.2014)

Küsimus: Olen 17aastane neiu. Mul on selline probleem, et mu põis ei peagi põhimõtteliselt enam üldse. Millest see tulla võiks? Kui tuleb häda, siis on kohe vaja vetsu minna ja kui ei saa siis ei saagi enam midagi takistada, lihtsalt jookseb. Ma ei tea mida teha, päris hull tunne on.
Vastus: Kui urineerimisega on probleeme, kas suuremal või vähemal määral, tasub kindlasti pöörduda abi saamiseks arsti poole või esmasele nõustamisele Inkotubadesse. Kontaktid leiab www.kuivaks.ee lehelt. Uriinipidamatusel võib olla mitmeid põhjuseid, tähtis on need välja selgitada. Teie kirja lugedes ei saa kahjuks veel kindlalt väita, et tegu on tung- ehk pakitsustüüpi uriinipidamatusega. Tänapäeval on väga head ravivõimalused, kuid selleks peab tegema mõningad uuringud. Kindlasti ka uriinianalüüs, mida saab teha perearst.

Soovitused vaagnapõhjalihaste harjutusteks (17.02.2014)

Küsimus: Kuidas teha vaagnapõhjalihaste harjutusi, kas tuleb tulla kohapeale, et teada saada?
Vastus: Vaagnapõhjalihaste treenimiseks leiate infot meie kodulehelt http://www.kuivaks.ee/2013/10/moned-napunaited-vaagnapohjalihaste-treenimiseks/ ja www.tena.ee/naised/harjutused/ Samuti on võimalik leheküljelt www.corewellness.ee tellida tasuta vaagnapõhjalihaste harjutuste DVD. Kui aga midagi jääb selgusetuks, võib loomulikult tulla kohale Inkotuppa – kindlasti oleks vajalik eelnev registreerimine nõustamiseks. Kontaktid www.kuivaks.ee lehel.

2,5aastane pissib vahel püksi (13.06.2013)

Kas peaksin tundma muret, kuna minu 2,5aastane laps pissib voodisse ning vahel ei kontrolli ennast ning pissib täis koha, kus istub? Kui ise teda kutsun pissile, siis pissib ikka ilusti potti. Aga muret teeb just see, et ta öösiti voodisse pissib. Kas peaksin kuhugi pöörduma või läheb see iseenesest mööda?
Vastus: Laps hakkab 2. eluaastal tunnetama oma kusepõie täitumist, aga ta ei suuda veel teadvustada urineerimistungi algust ja selle kannatamist teatud aja. Just 2.-4. eluaastal õpib laps pissihäda ka pisut kinni hoidma, et õigel ajal potile jõuda. Kuni 4. eluaastani ei peeta öist voodimärgamist veel probleemiks ja alles 5aastaseks saanud lapse puhul tuleb hakata selle häire põhjusi otsima ja ravi kohaldama.

Kas lisaks abivahendi kaardile on vajalik ka arstitõend? (07.05.2013)

Oleme vanatädile ostnud püksmähkmeid tavahinnaga apteegist. Lugesin, et neid on võimalik osta ka soodsamalt (näiteks Inkotoast). Vanatädil on ka isikliku abivahendi kaart. Nagu aru sain, oleks vist veel vaja perearstilt tõend, et ta neid mähkmeid vajab? Või saab ka ilma arstitõendita?
Vastus: Kui teie vanatädil on olemas isikliku abivahendi kaart ja sissekirjutus on samal aadressil, mis kirjas kaardil, siis selle kaardiga on võimalik Inkotubadest muretseda erinevaid uriinipidamatusabivahendeid soodustusega. Täpsem info lahtiolekuaegade kohta www.kuivaks.ee. Kahjuks on tõesti vajalik muretseda lisaks ka arstitõend (perearsti tõend), et ta vajab tooteid soodustusega.

Kas alarmaparaate saab laenutada igast Inkotoast (07.02.2013)

Kas alarmaparaati lapsele on võimalik ka Tallinnast laenutada? Või on see võimalus siiski ainult Tartus? Ma ei näe väga vajadust selle ostmiseks, aga kasutada oleks vaja.
Vastus: Alarmaparaate on võimalik laenutada kõikidest Inkotubadest. Kontaktid leiab www.kuivaks.ee lehelt. Kindlasti helistage Teile sobivasse Inkotuppa eelnevalt ja täpsustage, kas hetkel on mõni vaba aparaat, mida laenutame või peab mõnda aega ootama kuni keegi tagastab.

Enurees 17aastasel noormehel (04.02.2013)

Otsime abi enureesiprobleemiga 17,5 a noormehele. Aastate vältel on käidud uroloogi ja psühholoogi juures – kõik korras. Hiljuti saime psühholoogilt soovituse androloogi vastuvõtule minna. Androloogid aga otseselt enureesiga ei tegele. Kasutatud Minirini (varasemalt ninasprei, nüüd tablettidena). Öine uni on metsikult tugev. Kõhukinnisus on probleem (lugesin netist, et võib olla siduv faktor?). Inkotoa avastasin just nüüd. Kas teie juurest saaks abi ja nõu ning olukorra paranemise lootust?
Vastus: Kuigi noormees ei ole veel täiskasvanu, peab kahjuks tõdema, et enureesi esineb ka täiskasvanutel 1-3% juhtudest, mille põhjus on ebaselge. Soovitused, mida on kindlasti jagatud, kuid kordaksin üle: 2 h enne magamaminekut ei tohiks juua. Eriti vältida õhtupoolses osas gaseeritud jooke, piima, teed, kohvi. Kuna mainisite oma kirjas, et noormees on sügava unega, siis sedagi seostatakse öise märgamisega. Lahendama peaks kindalasti ka kõhukinnisuse probleemi. Inkotuppa võib alati nõustamisele pöörduda. Kontaktid leiab siit. Me kõik peame uskuma tervenemisse, olema positiivse mõtlemisega, siis on ka lootust paranemisele.

Tihe urineerimine: kas pöörduda meestearstile? (21.01.2013)

Olen 23 a noormees ja vaevab mind juba pikemat aega selline häda, et pean käima väga tihti WC-s urineerimas. Päevas 10+ korda kui mitte rohkem. Pissihäda tuleb alati väga äkki ja läheb koheselt nii suureks, et ei jõua kannatada ja pean jälle jooksma. Vedelikku ei joo ma palju päevas, kuigi janu on tihti, kuna tean, et see tekitaks veel tihedama WC-s käimise. Urineerides välja tulev kogus on alati üsna väike ja lõpetades tunnen, et üsna palju jääb sisse pakitsema ning mõne aja pärast tuleb jälle minna. Eriti tihedaks läheb see siis, kui on närviline või stressirohke aeg. Pissiproov ei näidanud kahjuks midagi. Perearst soovitas minna Tartu Ülikooli Meeste Kliinikusse Dr. Poolametsa jutule. Kas sellise probleemiga oleks see kõige õigem koht, kuhu minna või soovitaksite mujale pöörduda?
Vastus: Kindlasti soovitan pöörduda eriarsti vastuvõtule. Kui Teie perearst soovitas (ta kindlasti teab Teie tervislikku seisundit paremini) Tartu Ülikooli Kliinikumi Androloogiakeskuse Meestekliinikumi ja dr. Poolametsa, siis võiksite ka tema vastuvõtule end registreerida. Dr. Poolamets võtab vastu Tallinnas, telefon registreerimiseks 7319100. Ja mida varem Te vastuvõtule registreerite, seda kiiremini leiate oma ebameeldivale probleemile lahenduse.

Alarmpükste laenutamine (18.01.2013)

Mu poeg on 7-aastane ja iga öö sünnist saati märgab. Olen kuulnud alarmpükstest, kust ma saaksin neid laenutada või osta? Olen pärit Raplamaalt.
Vastus: Kindlasti soovitame enne alarmaparaadi laenutamist pöörduda Inkotuppa nõustamisele! Nõustamine on tasuta, kuid sellele tuleb telefoni või e-posti teel ette registreerida.
Nii laenutada kui ka osta saate alarmaparaate kõikidest Inkotubadest. Teile sobiva Inkotoa kontaktid leiate meie kodulehelt www.kuivaks.ee. Raplamaal meil kabinetti kahjuks ei ole.
Samuti soovitame tutvuda Inkotoa kodulehel oleva materjaliga, mis puudutab enureesi.

Soodusmüük enureesi puhul (15.10.2012)

Kas 18-aastasel, kellel on diagnoositud enurees, on võimalik osta mähkmeid soodustusega?
Vastus: Isikliku abivahendi kaardi ja arstitõendi olemasolul on võimalik osta Inkotubadest mähkmeid soodustusega. Kuni 18aastased (ilma puudeastmeta) saavad 50% soodustust. Peale 18. eluaastat saavad 40% soodustusega osta tooteid puuetega inimesed või kellel on vähemalt 40% töövõimetus. Täpsem info www.kuivaks.ee või helistades elukohajärgsesse Inkotuppa.

Varajase kliimaksi järgsed probleemid (31.01.2012)

Olen 32-aastane 2 last sünnitanud naine, minu mure algas 2 aastat tagasi, kui sain teada, et kahjuks olen jäänud ilma menstruatsioonita ja selgus kurb tõde, et varajane kliimaks. Nüüd aga on probleem, et iga väike füüsiline koormus, aevastus, köhimine, suur naermine toob kohe uriini valla ja see on väga ebamugav juba. Olen teinud harjutusi, aga ikka pole abi. Loomulikult tõusis ka mu kaal 2 aastaga 20 kg, nüüd olen saanud juba 5 kg maha ja jätkan kaaluga võitlemist. Uurin, kas peaksin pöörduma selle murega oma naistearsti dr Galina Klitteri poole, kes on mulle tegelikult kõik 2 aastat suureks abiks ja nõuks olnud ja tänu temale selgitati välja mu menstruatsiooni ärajäämine. Kas minu puhul hetkel on abi tavalistest abivahenditest või peaks kaaluma operatsiooni?
Vastus: Teie kirjast saan aru, et tegu on stressinkontinentsusega. Stressinkontinentsuse põhjuseks on vaagnapõhjalihaste nõrkus, mis sageli tekib sünnituste, ülekaalulisuse, vähese kehalise aktiivsuse või vastupidi, raske füüsilise töö tagajärjel. Vananedes kipub probleem süvenema.
Häid tulemusi annab vaagnapõhjalihaste treening. Sain aru, et olete ka neid harjutusi teinud. Oluline, et tegite neid harjutusi õigesti ja iga päev. Esimesi tulemusi ei tasuks loota enne 3-4 kuu möödumist. Võiksite tellida koduleheküljelt www.corewellness.ee tasuta DVD vaagnapõhjalihaste treeningprogrammiga.
Kui aga võimlemine tulemusi ei anna või pidamatus süveneb, on võimalik ka operatsioon. Operatsiooni vajalikkuse otsustab ikka erialaarst, kas siis günekoloog või uroloog. Kuni probleem pole lahendatud, soovitan kasutada selleks puhuks mõeldud abivahendeid: spetsiaalseid uriinipidamatuse sidemeid, mille abil on võimalik leevendada pidamatusega kaasnevaid hügieenilisi probleeme.

Äkiline häda teke noorel naisel (12.01.2012)

Olen 21aastane noor naine ning mul on viimase paari kuu jooksul esinenud uriinipidamatus. Häda tekib väga äkki ning kui kiirelt WC-sse ei saa, siis võib juhtuda, et toimub uriini leke. Samuti on WC-s käimise vajadus suurenenud, kuigi korraga eritatav uriinihulk on väikene. Millise uriinipidamatuse vormiga on tegu ja kas tuleks kaaluda operatsioonile minekut või on võimalik asi kontrolli alla saada ka teiste meetoditega?
Vastus: Esmalt soovitaksin pöörduda perearsti vastuvõtule, et lasta teha uriinianalüüs ja uriini külv. Vajadusel peaks külastama ka günekoloogi. Peale mõningaid uuringuid ja analüüse saab otsustada, kas ja millise uriinipidamatuse vormiga on tegu ning millised on ravivõimalused.

16aastase öine voodimärgamine (10.09.2010)

Lasen voodisse öösel ja see on juba mitu aastat kestnud. Vahepeal tulevad ka mõned kuivad ööd, ise olen 16, meesterahvas.
Vastus: Öise voodimärgamise põhjuseid on mitmeid ning sageli on need omavahel kombineeritud. Vanusega öine voodimärgamine väheneb ning üle 18aastaste seas on seda alla 1%. Kui Te pole varem arstidelt abi otsinud, siis soovitaksin esmalt alustada perearstist, kes teeb vajaminevad analüüsid-uuringud.

Veri peale urineerimist (03.08.2010)

Olen 24aastane noormees. Tekkis selline probleem, et peale urineerimist tuli veel paar tilka verd, kuigi uriin on puhas, aga just peale urineerimist tuleb paar tilka verd. Oskate nõu anda ja öelda, kui kiirelt pean arsti poole pöörduma?
Vastus: Peaksite esmalt perearsti vastuvõtule aja kinni panema (järjekord ei tohiks küll pikk olla). Paar tilka verd peale urineerimist – veri võib olla tingitud mitmetest erinevatest põhjustest sealhulgas ka suguhaigusest.

Infarktijärgsed öised probleemid (02.08.2010)

66aastane infarktijärgselt parema poole halvatusega mees. Öösel kimbutab teda tihe pissimise soov, kui “utka” käepärast voodisse jätab, siis kallab selle ümber. Mähkmeid ka kuidagi peale haiglat ei taha. Kas on olemas mingit uriinikogujat, mida öiseks ajaks saaks kinnitada mehe keha külge nii, et oleks muretu?
Vastus: On olemas meestele mõeldud uriinikogumissüsteem. Kondoomi meenutav conveen, mis paigaldatakse peenisele ja mille lahtiolevale otsale kinnitatakse uriinikott. Conveenid on erinevates suurustes. Kõige rohkem ostetakse 30 mm conveene. Uriinikotid on tühjendatavad ja samuti erinevate mahutavustega. Küsige Inkotoast täpsemat infot conveeni kohta.

Põiepõletik (16.07.2010)

Olen 29 a. naine. Käisin eelmisel nädalal rannas päikest võtmas, jahutasin end meres. Õhtul, kui kodus WC-sse läksin, tundsin tugevat valu pissimise ajal ja eriti lõpus. Käin tihti WC-s ja see on valulik. Arvasin, et ehk väike külmetus, läheb ise üle, ostsin apteegist urosepti ja joon õhtuti kummeliteed. Täna õhtul (5 päeva hiljem) kraadisin ja avastasin, et mul on ka väike palavik (37,4) Kas peale selle, et perearstile lähen, peaks minema ka igaks juhuks günekoloogi juurde kontrolli? Mul oli u. kuu aega tagasi ka kaitsmata vahekord. Tundub tõsine põiepõletik olevat, sümptomite järgi.
Vastus: Põiepõletik on naistel kõige tavalisem kuseteede põletik.
Iseloomulik on tihe ning valulik urineerimine, uriini eritub korraga vähe. Palavikku esineb harva, vaid ägeda ja raske vormi puhul. Käsimüügiravimitest (Urosept) on abi vaid siis, kui neid hakatakse
tarvitama esimeste haigusnähtude ilmnemisel, vastasel korral on nende ravitoime väike. Võiksite teha jalgadele sooja vanni, hoida sooja kotti põie peal, hästi palju juua, vähemalt 1,5-2 liitrit vedelikku päevas (erinevad teed, nt. leesikatee). Loobuda kohvist (ärritab kuseteid), alkoholist, vürtsistest toitudest. Võimalusel süüa jõhvikaid. Apteekides peaks olema saadaval ka jõhvikaekstraktid/dražeed. Väljaravimata põiepõletik võib kujuneda krooniliseks või lisada
neeruvaagnapõletiku. Esmalt soovitaksin kindlasti ühendust võtta perearstiga, kes teeb vajalikud uuringud ja kirjutab välja retseptiravimid. Günekoloogile võite kontrolliks samuti aja kinni panna.

Öine enurees täiskasvanul (13.07.2010)

Olen 27 a naine. Olen viimase mõne kuu jooksul korduvalt öösel teinud alla. Öine pissimine on olnud mureks ka lapseeas, pissisin alla kuni 14aastaseni. Vahepealsed aastad juhtus seda vaid üliharva peale alkoholi tarbimist. Olen ka viimasel ajal rohkem tarbinud lahjat alkoholi, kas võib olla see põhjuseks.Millised oleks ravivõimalused?
Vastus: Täiskasvanutel esineb öist enureesi 1,5-3% juhtudest. Ravivõimalus nr 1 Teie probleemile on alkoholist loobumine. Alkohol (ka lahja alkohol) suurendab uriini tootmist, põhjustab põie ärritust ja nõrgendab kontrolli põie üle. Samuti soovitaksin vähendada vedelikutarbimist enne magamaminekut. Kindlasti ei teeks halba vaagnapõhjalihaste treening.

Põis ei tühjene ja alakõht punnis (02.07.2010)

Olen 21aastane. Probleem algas põhimõtteliselt päevapealt. Tavaliselt pole mu alakõht niimoodi punnis, kuid nüüd on ja ei sa vist põit täiesti tühjaks, kui hädal käin. Käin ka suhteliselt harva. Mingit pidamatust ei ole. Valu ega midagi ei tähelda, ehk ebamugavustunnet. Millised probleemi põhjused võiks olla?
Vastus: Palun pöörduge perearsti poole, kes teeb vajalikud uuringud ja muu vajaliku. Teie poolt väljatoodud infot on liiga vähe, et midagi täpsemat soovitada saaks.

Sünnitusjärgne lekkimine (25.06.2010)

Olen 36aastane naine. Sünnitasin loomulikul teel 2 kuud tagasi. Sünnituse lõpus tühjendati põis kateetri abil. Uriinipidamatust ei ole, kuid näen, et kusetee ava on avali ja on tekkinud häiriv uriinilehk, mis ei kao ära ka pärast pesemist. Kas peaksin probleemiga pöörduma arsti poole või on võimalik, et see probleem kaob pikapeale ära vaagnapõhjalihaseid treenides?
Vastus: Kindlasti soovitan Teil pöörduda perearstile ja lasta teha uriiniproov, et välistada põletikku. Ilmselt on kateeter Teie kusitit ärritanud, soovitan altpesu teha intiimpesuvahendiga, mitte seebiga. Seep võib ärritada ja niiskustasakaal muutub. Väga hästi sobivad sünnitanud naistele vaagnapõhjalihaste harjutused. Neid harjutusi teha vähemalt 100x päevas, siis saabub efekt 6 kuu pärast.

Sage öine urineerimine naisterahval (22.05.2010)

Kas on normaalne käia öö jooksul 2-3 korda WC-s, isegi kui enne magamaminekut midagi joonud ei ole? Mul on ka veresuhkru tase normaalsest kõrgem, kas võib see olla põhjuseks? Milliste abivahenditega saaks öist urineerimist vältida? Kas sellega tuleks pöörduda arsti vastuvõtule?
Vastus: Ma ei tea küll Sinu vanust, aga arvan, et 2-3 korda öö jooksul pissil käia on tüütu ja mitte ka loomulik, kui ei ole tund enne uinumist joonud. Veresuhkru taset tuleb Sul jälgida sageli ja vereproov anda tühja kõhuga (ei tea ka Sinu veresuhkru näitajat). Jälgi, et suhkru asemel kasutad suhkruasendajat, et veresuhkrusisaldus ei tõuseks veelgi. Kindlasti soovitan käia perearstil ja teha uriinianalüüs, et vältida põletik põies.
Hetkel jääb selgusetuks, kas Sul on pidamatus, kas Sa ei jõua õigeks ajaks tualetti või käid tihti pissil ja kogus on väike. Kui Sul esinevad sellised probleemid, soovitan pöörduda piirkondlikku Inkotuppa, sealt saad nõustamist ja vastavaid abivahendeid (mähkmeid).
Kuidas on lood unega? Kui inimene ei saa korralikult magada, siis külastab ta tualetti ka tihedamini, see tuleneb juba närvisüsteemist. Seega esmalt soovitan pöörduda perearstile.

Sünnitusjärgne uriinipidamatus (17.05.2010)

Mul on peale sünnitust tekkinud uriinipidamatus, näiteks järskudel liigutustel ja hüppamisel. Olen teinud ka soovitatud harjutusi, kuid probleemist üle pole saanud. Mida teha?
Vastus: Tegemist on sageda probleemiga sünnitanud naiste seas. Põhjuseks on kusiti võimetus vastu panna survele, mis on suurem kusepõie survest, seda eriti pingutuse hetkel. Esialgne ravi on ikkagi vaagnapõhjalihaste järjepidev harjutamine. Harjutusi tuleb teha iga päev ja tuleb leida õiged lihased, siis saabub ka hiljem tulemus. Pinguta lihaseid, mis ümbritsevad tupe sissekäiku, tõmmates neid üles nii tugevasti, kui suudad, lugedes neljani. Samal ajal mitte pingutada kõhu-ja tuharalihaseid. Lõdvestuda. Väliselt ei tohi paista ühegi lihase liikumine, võid kasutada peegli abi. Kui töötad valede lihastega, siis raiskad aega ja tulemust ei tule. Harjutamisel ei tohi hoida hinge kinni ja jälgi, et lõdvestus kestaks sama kaua või kauem kui pingutus. Õpi harjutusi tegema igapäevatoimetusi tehes: istudes,seistes, enne magamajäämist voodis ja pinguta lihaseid last tõstes, aevastamisel, köhimisel jne. Harjuta regulaarselt 10 korda päevas, igas seerias vähemalt 10 või 30 pingutust ja lõdvestust. Kui ikkagi ei saa aru, milliseid lihaseid pingutada, siis tualetti minnes peata uriinivool korraks või voodis lamades aseta kaks sõrme tuppe, pinguta tupp kokku ja tunneta lihaste tugevust ümber sõrme. Esimeste tulemuste ilmnemist oota 8 nädala möödumisel ja edu saabub poole aasta pärast. Kui Sa ei saa ikkagi harjutustest aru, siis aitavad nii naistearstid, võimlemisinstruktorid kui Inkotoa töötajad. Tuppe saab trimmida ka apteegis saadavaolevate nn. kuulidega. Need 800-900 krooni maksvad kuulid on eri raskusega. Alustuseks tuleb tuppe panna kergem kuul ja püüda seda seal kinni hoida. Piisab 15 minutist. Järk-järgult tuleb pikendada treeningu aega ja hiljem võtta juba raskem kuul. Abi on neist nii tupelihaste treenimisel kui ka uriinipidamatuse korral. Lõpetuseks: kui saab juba hüpata jalgadega harki-kokku ilma, et tekiks uriinileket, oled väga hästi treeninud. Head harjutamist!

Pidamatus ja ebameeldiv lõhn (06.05.2010)

Mul esineb uriinipidamatus ja haisen ebameeldivalt selle järgi. Kas on mingit spetsiaalset vahendit olemas, millega nahka pesta, mis haisu neutraliseerib?
Vastus: Esmalt soovitan perearstile pöörduda uriinianalüüsi kontrolliks, et põletikku välistada. Uriinilõhna eritub rohkem ka siis, kui ei vaheta piisavalt sageli mähet.
Uriinihais oleneb mitmest tegurist: mida sööd, jood ja milliseid ravimeid võtad. Halva lõhna eemaldamiseks on mitmeid vahendeid: TENA pesukreem, mis puhastab, taastab ja kaitseb õrnalt tundlikku nahka. Ei vaja vett ega seepi. Kanda väike kogus pesukreemi eelnevalt niisutatud pesukindale ja pühkida mähkmepiirkonda eestpoolt tahapoole. TENA pesuvaht on sama efektigakui pesukreem ja samuti ei vaja vett ega seepi. Saadaval aerosoolpudelites.
Pesukinnas: pesukinnas enne ühelt poolt niisutada ja kanda peale pesuvahendit ja teise poolega pärast kuivatada mähkmealune piirkond suunaga eest taha.
TENA niisked puhastusrätikud: rätikud on mugavas ja kergesti avatavas ja suletavas pakendis. Rätik on eelniisutatud, pehme ja alkoholivaba, mis on mõeldud kogu keha kiireks ja õrnaks puhastamiseks. Puhastusvedelik ei vaja mahapesemist. Toodetega saab tutvuda ja neid osta internetipoest ja ka külastada kodukohajärgset Inkotuba.

Küsimus lastearstile, vastab dr Aili Traat (91)

5-aastasel poisil pissimisega probleemid? (16.02.2017)

Küsimus:
Minu 5-aastasel pojal on pissimisega probleemid. Meile räägiti midagi andurist, mis aitaks meil vältida öist voodi märgamist. Meil on väga karm joogigraafik, õhtusöögile saab juua kõrvale ning peale seda umbes 3 tundi ei saa juua enam. Näksimiseks ei saa samuti midagi, mis tekitaks pissi. Laps pissib halvimal juhul 3-4 korda ööjooksul, vahel ka lasteaias lõunaune ajal. Laps ei ärka märja ega külma peale üles vaid alles hommikul, kui mina äratama lähen. Oleme proovinud nii, et ma käin teda äratamas ja tõstan ta potile, kuid ta suudab ikka voodi märjaks teha.

Ultrahelis on tehtud kindlaks, et laps ei oska põit tühjaks pissida, meid saadeti ka terapeudi juurde, et lihaste tööd tugevdada, aga laps ei pissi siis enam üldse korralikult. Viimase variandina on jäänud kuivaks.ee ning mingisugune anduriga asi. Teie kodulehelt ei leidnud ma selle kohta andmeid. Kas mind on suunatud õigele lehele? Teie abi ootama jäädes.

Vastus:
Tere! Alarmaparaat on öise voodimärgamise puhul alates 6-ndast eluaastast ravi esimene valik kui see ka lapsele meeldib. Tulemus on parem, kui märgamine toimub vastu hommikut ja lapse kusepõis on suhteliselt väikesepoolne. Teie lapsele ma äratusaparaati ei soovita, kuna poeg on alles 5-aastane. Kuna öiseid märgamisi on väga palju, siis aparaat heliseks 3-4 korda öö jooksul, s.t. et nii teil kui lapsel on 3-4 ärkamist, öö magamata ja see väsimust ja stressi tekitav.

Kahjuks ei saa Teid täpsemalt nõustada kuna kirjas on vähe andmeid. Üldsoovitused oleks:
1) kui lapsel on kõhukinnisus, siis tuleks öise voodimärgamise ravi alustada kõhukinnisuse ravist;
2) tavaliselt jääkuriiniga lapsed lükkavad päeval tualetti minekut edasi, kuni tilgad püksis, last tuleks saata päeval 2-2,5 tunni tagant potile;
3) võimaluse korral ka poisid peaksid pissima istudes õige kõrgusega potil, vajadusel kasutada laste prill-lauda ja pingikest jalgade alla ning siis topelt urineerida;
4) 5-aastane enamasti ei tunneta oma keha nii hästi, et ta oskaks oma vaagnapõhja lihaseid lõõgastada, seetõttu vanemate laste puhul on füsioteraapiast palju kasu, aga nii noorte puhul kahtlen selles. Pigem hakkab laps pissimist katkestama ja olukord läheb veel halvemaks.
5) Te kirjutate karmist joogigraafikust, aga pole märkinud mida see tähendab. Laps peab päeval regulaarselt vedelikku saama, ka toidukordade vahele ja õhtul 2 viimast tundi enne magamaminekut enam ei joo. Laps ei tahagi juua, kui ta on päeval vedelikku küllaldaselt saanud. Kuna ei tea Teie lapse kaalu, siis täpsemaid koguseid ei oska soovitada, aga perearst kindlasti ütles need Teile.
6) Öine pissitamine ei õpeta last ärkama põie venituse/täistunde peale, seda ei soovitaks. Äratusaparaat, nagu Teile selgitati, õpetab last ärkama pissihäda peale. Aparaat reageerib märjale, s.t. kui piss hakkab tulema, siis hakkab aparaat helisema ja vanem aitab lapsel ärgata. Kui Teie öösel lapse üles võtate ja laps läbi une pissib, siis ei pruugi kusepõis veel täis olla.
Soovitaksin veelkord pöörduda oma arsti poole ja läbi rääkida kuidas last aidata. Vanusega muidugi olukord paraneb, aga seda ootama jääda ei ole tänapäeval õige.

Kiiret paranemist,
Aili Traat

 

7. a poiss pissib alla igal ööl? (07.02.2017)

Küsimus:
7.aastane poiss pissib alla igal ööl. Laps ise ütleb et ta ei tunne öösel pissihäda. Päeval käib ilusti vetsus aga ei oska tühjaks lasta. Proovitud on last äratada, aga kuna laps väga raske unega, siis ta lihtsalt ei ärka. Proovitud on äratussüsteemi, mis heliseb püksikute küljes. Laps aga ärkab alles siis, kui alla on lastud mitte heli peale. On proovitud kalender süsteemi. Miski ei tööta. Laps ei joo õhtuti üldse. Enne magamaminekut käib vetsus mitu korda, aga pissi ei tule. Ta lausa punnitab pissi välja, aga no mida ei tule on piss.

Mida teha? Emme ei jõua enam iga päev tekke, patju, linasid ja kaisukaid pesta. Milliseid analüüse peaks tegema ja millise arsti juures?

Vastus:
Tere! Aitäh küsimuse eest, aga kahjuks ei oska Teile kindlat nõu anda. Kõik see, mis olete teinud on ilmselt õige. Saan aru, et lapsel on leitud ultraheli uuringul jääkuriin, aga seda ei tohi välja pressida. Teie poeg võiks pissida istudes ja lõõgastudes, siis tühjeneb põis paremini. Jääkuriiniga lastel on sageli kõhukinnisus. Et öine voodimärgamine taanduks, tuleb kõhukinnisus ära ravida. Kindlasti peaks laps päeval regulaarselt vastavalt kehakaalule vedelikku saama, siis võime 2 viimast tundi enne magamaminekut vedelikku mitte anda.

Keha on loodud nii, et öine uriin mahub kenasti kusepõide ära. Päevane 1 pissi portsjon 7 aastaselt on 210-240 ml.

Ravimitega saab põiemahtu muuta. Kui öine pissi hulk on väga suur, saab seda ka rohtudega mõjutada. Äratusaparaat on hea valik, Te ei kirjuta, kes teid nõustab, aga Tartus on õde Elbe, kes annab ka telefoni teel nõu kui pikalt ja kuidas aparaati kasutada, telefon on 7319575 reedeti k.12-13:00. Hea oleks kui pöörduksite lastenefroloogi vastuvõtule kas Tallinnas või Tartus, siis saate oma lapse jaoks täpsemat abi.

Kiiret abi saamist soovides,
Aili Traat

9. a pojal enurees? (07.02.2017)

Küsimus:
Tere. Minul selline küsimus, et minu 9-aastasel pojal on enurees. Oleme teinud vereanalüüse ja muid asju mida perearst teeb. Käinud ka kirurgi juures vaatamas. kõik on korras. Vahepeal on nagu kõik korras ja siis mingil ajal algab kõik jälle uuesti. Öine voodi märgamine ei ole küll iga öö. Vahe peal on kuu aja jooksul ainult korra või kaks. Viimane kuu oli esimesed nädalad hästi ja siis kuu lõpu poole 5 päeva järjest. Saime saatekirja ja panime aja neuroloogile , kas oleks pidanud panema ka uroloogile. Nüüd ei teagi täpselt mis see õigem oleks. Tänan.

Vastus:
Tere! Teie 9 aastast poega tuleks proovida kindlasti aidata. Öine voodimärgamine selles eas häirib nii pereelu kui ka poja sotsiaalset lävimist. Miks voodimärgamine püsib, selleks soovitaksin konsulteerida lastenefroloogiga kas Tallinnas või Tartus. Eelnevalt võiks paaril päeval (näit. nädalavahetusel) ära mõõta pissi portsud ja kellaajaliselt kirja panna ka joogid, mis laps päeva jooksul tarvitab. Siis on ülevaade nii Teil kui arstil. Kuna voodimärgamine õnneks suhteliselt harv, siis võiksite mõelda, mis sellel perioodil teisiti kui kuiv periood. Pingelisemal perioodil võib lapsel olla põie tühjendamise häire. Sel ajal võite proovida lasta pojal õhtul pissida istudes ja ~ 20 sekundit hiljem veelkord pissida, et põis ilusasti tühjaks saaks.

Kindlasti tuleks jälgida vedeliku tarvitamist, sageli lapsed unustavad päeval joomise või võtavad vaid lonksukese. Kuna ei tea lapse kaalu siis täpsemalt vedeliku koguseid praegu arvutada ei saa.

Heade soovidega,
Aili Traat

 

 

 

 

10.a poisil öise voodimärgamise probleem? (07.02.2017)

Küsimus:
Tere. Mul on poeg 10-aastane, kes praktiliselt igal ööl pissib alla. Väiksemana juhtus seda 1-2 korda nädalas. Nüüd on tekkinud ka koolis pingeid ja tundub, et ka see mõjutab. Enam ei tea mida teha. Me jälgime, et ta pärast kaheksat ei jooks ja käiks enne magamaminekut kindlasti tualetis, aga mingit vahe pole. Lugupidamisega.

Vastus:
Tere! Vabandan, et Teie kirjale vastamine on viibinud. Loodan väga, et olete juba abi saanud. Kui mitte, siis soovitaksin täpsema nõustamise saamiseks ja vajadusel ravimite määramiseks pöörduda Tallinnas või Tartus lastenefroloogi vastuvõtule. Eelnevalt võiksite kodus nädalavahetusel kirja panna, mis kell ja kui palju laps päeval vedelikku tarvitab ja pissib. Pissimise portse ei ole vaja kokku liita, tahamegi teada kui suur on lapse põiemaht. Enureesi all kannatavatel lastel võib kusepõis olla liiga väike ja öine pissi ei mahu sinna sisse ära. Samal ajal on lapsel raske ärgata ja tekibki enurees. Kui öösel on voodi väga, väga märg, siis on abi ravimitest. Milline variant on Teie pojale sobilik, tuleks koos arstiga otsustada.

Kiiret abisaamist soovides,
Aili Traat

10. a poisil ärevusest tilgad püksis-lastenefroloogile? (21.09.2016)

Küsimus:
10. a poiss sirtsutab päeva jooksul pissi püksi ja harva esineb ka öist voodimärgamist. Ise põhjendab seda sooviga mitte käia koolis võõras WCs või öösel pimedas WC minemise kartusega. Loomult on laps ärev küll. Perearst ütles, et probleem peaks ise üle minema ja midagi ei ole vaja ette võtta. Päevasel ajal sirtsutades hakkavad aga riided haisema ja koolis on hakatud seda teiste laste poolt juba tähele panema ja narrima. Millise arsti poole peaks sellise asjaolude kirjelduse puhul pöörduma – neuroloogi, psühhiaatri vms?

Vastus:
Tere! Teie mure 10 aastase poja pärast on väga õige. Normide järgi peab laps päeval õigeaegselt kuivade pükstega tualetti jõudma 4 aastaselt. Öösiti peab voodi kuivaks jääma 5 aastaselt. Kui voodimärgamist selles eas on rohkem kui 2 korda kuus, loetakse seda juba enureesiks. Soovitaksin läbi perearsti pöörduda lastenefroloogile, kes kontrollib kusepõie töö, annab urineerimise soovitused, vedeliku tarbimise juhised, mida saate järgida.
Ärevus võib soodustada pidamatust, siin võiks aidata lastepsühhiaater. Enne psühhiaatri juurde minekut võib last testida psühholoog, võimalik, et saate häid nõuandeid ärevusega hakkamasaamiseks.

Heade soovidega,
Aili Traat

 

 

 

 

Roojaga pükste määrimine, lapsel (14.06.2016)

Küsimus:
Tere, palun andke nõu. Mul on 6-aastane poeg raske puuega autismi spektri häirega. Juba 2 aastat poisil on haigus, enkopressi moodi. Lasteaist kasvatajad paluvad koguaeg mähkmeid tuua kohale. Perearst andis meile suunamiskirja kirurgi juurde, aga selle probleemi lahendusi kahjuks me pole leidnud ja praegune olukord on sama.  3-5 korda  päevas ma pesen trussikuid. Laps hästi korralikult istub poti peal, aga see tegu on kontrollimata. Rehakeskuses mulle öeldi, et selle probleemiga saab pöörduda teile. Ette tänades!

Vastus:
Tere! Aitäh küsimuse eest. Saan aru, et  Teie lapse probleem on enkoprees e. roojaga pükste määrimine, mille põhjuseks on sageli kõhukinnisus ning see tuleb ära ravida. Kui kõhukinnisust ei ole, siis tuleb laps 10-15 minutit  peale igat toidukorda potile panna, et ta õpiks soolt tühjendama. Kui need võtted ei aita, soovitan lastegastroenteroloogi konsultatsiooni. Kui probleemiks on  enurees ehk öine voodimärgamine või päevane püksi sirtsutamine, siis annab nõu lastenefroloog.

Head abi leidmist,
Aili Traat

 

 

5. a poiss pissib püksi, mida teha? (24.03.2016)

Küsimus:
Tere minul probleem. Kohe 5-seks saav poiss pissib öösiti alla ja tihti ka päevastel aegadel, lihtsalt istub ja laseb täis ennast. Mis ma küll tegema pean, et saaks sellest lahti?

Vastus:
Tere! Öine voodimärgamine on sage ja muret tekitav probleem. Haiguslikuks peetakse seda alates 5 aastaseks saamisest. Päeval peavad püksikesed kuivaks jääma 4 aasta vanuses. Tavaliselt laps õpibki tundma pissihäda ja aru saama kui kaua kannatada võib 4-ndaks eluaastaks. Mõned lapsed unustavad ennast mängima ja lähevad potile alles siis kui tilgad püksis. Sel juhul tuleks neid aktiivselt suunata päeval iga 2-2,5 tunni järel pissile. Kui lapsel on kõhukinnisus, tuleks rääkida perearstiga, kes annab ravisoovitused. Kõhukinnisus soodustab ka pissi kinni hoidmist ja püksi pissimist.

Väga tähtis on vedeliku tarbimine. Kahjuks ei tea ma Teie lapse kaalu, aga päevase vedeliku vajaduse saate ise ka välja arvutada kui korrutate lapse kehakaalu kg 40-ga. Vastuseks saate ml mis tuleks lapsel päeva jooksul ära juua. Selle arvu võiksite jagada 7 joogikorra peale, kusjuures 5 joogikorda oleks enne kella 17:00 ja 2 viimast joogikorda kuni 2 tundi enne magamaminekut. ¤ joomist saate siduda toidukordadega, mõeldud on igasugust vedelikku, mitte ainult vett. Piima võiks laps juua viimati 4 tundi enne magamaminekut.

Kui laps ikkagi märgab nii päeval kui öösel, rääkige palun oma arstiga, kes vajadusel saab Teie poja eriarstile suunata.

Heade soovidega,

Aili Traat

 

 

4,5. a tüdruk pissib öösel voodisse? (11.03.2016)

Küsimus:
Tere, minu 4,5-aastane tütar pissib voodisse absoluutselt iga öö ja nii on olnud peaaegu viimased aasta aega. Perearst on öelnud, et ta on veel väike ja küll kasvab välja, samuti oleme jooksvalt teinud analüüse, et tuvastada, ega pole tegemist põletiku vms-ga. Mul on endal juba suur mure sellepärast, kuna laps ei saa öösel arugi, et voodisse pissib, vaid magab rahulikult hommikuni, kuni meie ta äratame ja duši alla viime. Kohati on pidamatust ka päeviti, eriti olukordades, kus ta tähelepanu on suunatud täielikult mingile muule tegevusel (aegajalt näiteks multika vaatamisel või põneva mängu mängimisel). Meil on tegelikult kaksikud, aga pidamatus on ainult tütrel, pojal pole sellega mitte ühtegi probleemi. Kuhu me peaksime lapsega uuringutele pöörduma või on see tõesti ise-enesest mööduv? Jään ootama teie vastust.

Vastus:
Tere! Öine voodimärgamine on väga sage probleem lapseeas. Enureesiks nimetatakse öist voodimärgamist alates 5-ndast eluaastast, enne seda võib lapsel voodimärgamine esineda, kuid seda ei loeta haiguslikuks. Miks voodimärgamine tekib, ei ole päris lõplikult teada, kuid kuivaksjäämises osalevad organismis mitmel tasandil (närvisüsteemi, hormoonide jne.) protsessid. Paljudel enureesi all kannatajatel lastel on üks ühine joon, nende uni on väga sügav ja nad ei ärka pissihäda ja märja voodi peale üles. Aja jooksul see paraneb.

Enurees esineb erinevalt ka ühemunakaksikutel.

4,5 aastane laps päeval enam püksi pissida ei tohiks. Kui probleem tegevusse süvenemises, siis saab seda kasvatusega reguleerida. Rääkige igaks juhuks oma perearstiga päevasest püksi sirtsutamisest. Vajalik oleks teada kas lapsel esineb kõhukinnisust, kas päeval pissi ports on eakohane, kas põis saab peale pissimist ilusasti tühjaks, kuidas on lapse vedeliku tarbimise harjumused. Vajadusel saadab perearst teie lapse konsultatsioonile suunata.

Heade soovidega,
Aili Traat

 

 

 

 

 

13-a tüdrukul tuleb naerdes pissi püksi? (10.02.2016)

Küsimus:
Tere ma olen 13-aastane tüdruk. Mul tuleb koguaeg naerdes piss püksi, seda ei suudagi kinni hoida ega midagi teha. Olen selles asjas kaua kannatanud juba, käin alati enne WC-s, enne naermist jne. Aga ikka tuleb. Käisin ka perearsti juures, võttis uriniiri proovi ja kõik oli korras. Ütles et mõned inimesed ongi sellised ja midagi ei ole teha. Palun aidake mis ma tegema pean, ma ei suuda enam nii elada!

Vastus:
Tere! Saan Sinu suurest murest aru. Kirja teel on väga raske nõu anda. Saan aru, et tualetis käid päeval regulaarselt iga 2-2,5 tunni tagant. Vaagnapõhja lihaste kontrolli saab füsioterapeut õpetada. Vedeliku tarbimist piirata ei tohi. Rääkige veelkord perearstiga ja vajadusel saab perearst Sind suunata lastenefroloogi vastuvõtule kas Tartusse või Tallinnasse, siis saab otsustada kas ja milliste ravimitega Sind aidata saab.

Head soovides,
Aili Traat

 

 

 

 

 

Naermispidamatus 6 a. poisil (05.01.2016)

Küsimus:
Mure selline. 6a. poiss alates aprillist 2015 on hakanud tihedalt püksi pissima, just lasteaias. Poiss ise ütleb, et seal on 4 sõpra, kes teda pidevalt naerma ajavd ja ta ei jõua Wc-sse. Lasteaia õpetajad üks arvab, et poiss naerab aegajalt nagu oleks omas maailmas ja naeraks, kuid siis püksi ei pissi. Teine kasvataja ütleb, et mure on pissimisega, et poiss pissib pidevalt püksi. Poiss ise räägib , et 4 sõpra ajavad teda pidevalt naeram ja ta ei suuda wc -sse jõuda ja kusebki püksi. Viimane piisk oli hiljuti, kus ta pissis lausa joana garderoobi ruumi, samal ajal ajasid 4 sõpra teda naerma. Ma ei oska enam midagi. Mida küll peale hakata. Kas peaks lasteaia rühma vahetama, sest need 4 sõpra ilmselt naudivad tema püksi pissimist… Olen suures hädas ja ei tea mida teha, kuhu pöörduda. Miks laps ei tunneta, et tal piss jookseb….Isegi kui nalja tehakse. Poisil läheb lasteaias 4-5 paari trussikuid… Viimane piisk oligi, et õpetaja andis talle paberräti, et koristaks oma pissi ise ära.. need 4 sõpra aga naersid kõrval ja ajasid minu poissi edasi naerma…

Vastus:
Tere! Kahjuks on minu vastus Teile viibinud ning loodan, et olete juba lahenduse leidnud.

Naermispidamatus e. naermisinkontinent on probleem, kus naermise ajal põis tahtmatult tühjeneb ja laps ei ole selles süüdi. Proovige oma last õpetada kellapealt tualetis käima ja et tekiks harjumus enne mingeid lõbusaid sündmusi põit tühjendada. Hea oleks loobuda põit ärritavatest jookidest nagu näiteks gaseeritud joogid, coca cola.

Veel soovitaksin minna oma perearsti juurde, kes teeb vajalikud uuringud ning vajadusel suunab lapse spetsialisti konsultatsioonile.

Kahjuks ma ei tea millised on 4 sõpra, aga sageli siiski saab lastega rääkida, et haiguse üle ei naerda. Kui on peavalu või palavik siis see ju lastele nalja ei tee. Teie pojal on kahjuks teistsugune mure.

Head soovides,

Aili Traat

3 a tüdruk ei jõua õigel ajal potile? (05.01.2016)

Küsimus:
Tere,
Olen 3a3k vanuse tüdruku ema ja meie mure seisneb selles, et ta ei tunneta ise ära, millal WC-sse pissile minna. Seda ütleb ta lõpuks siis, kui juba suur pissitilk on püksis ja püksid peab ära vahetama. Kakahäda tunnetab ilusasti ära, aga pissimist peab kogu aeg meelde tuletama, ise ta vetsu ei lähe, kui käekõrval ei vii. Mähkmevaba oleme me peaaegu aasta olnud, alguses nagu seda muret ei olnud, pigem on see nüüd viimase poole aasta jooksul tulnud. Öösel pole me viimased paar nädalat mähet kasutanud, aga pole veel siiamaani kuiva ööd ka olnud. Enne magamaminekut käime ilusasti pissil ära, aga öösel pissib teinekord mitu korda voodisse. Kas Te oskaksite anda nõu, kuidas saaksime püksi pissimise/tilgutamise murest lahti?

Vastus:
Tere!
Lapsed kasvavad ja arenevad pisut erinevalt. Laias laastus kõigepealt hakkavad lapsed potti kakama, edasi 1-2 aastane laps saab aru, et põis on täis ja siis läheb pissile.
2-4 aastaselt laps tunneb pissihäda ja õpib aru saama kui kaua ta võib kannatada, et õigel ajal kuivade pükstega tualetti jõuda. Öösiti peab laps kuivaks jääma hiljemalt 5 aastaseks saamiseks.
Vanuseliselt ongi Teie laps just päeval kuivaks jäämise õppimise eas. Suunake laps päeval 2-2,5 tunni tagant potile ja rõõmustage koos kui püksikesed kuivaks jäid. Kui teie laps kipub liiga pikalt kannatama, pissi portsud on suured, pöörduge kontrolliks perearsti poole. 3 aastase lapse 1 päevane pissi ports võiks olla 100-120 ml.

Veel soovitaksin kasutada lapse kasvule vastavat pissipotti või kui ta tahab suurel potil käia, siis kindlasti laste prill-lauda ja pingikest jalgade alla. Pissimine peaks olema hästi mugav.

Heade soovidega,
Aili Traat

 

13 a. poiss märgab öösel voodit peale õhtust piima tarbimist? (05.01.2016)

Küsimus:
Poiss on 13 aastane ja aeg-ajalt märgab voodit. Erit kui õhtul on piimaga krõbinaid söönud. Viimasel ajal on peale vetsus käimist ka tilgad püksi tulnud.

Kevadel oli tal krambi hoog ja praegu võtab epilepsia ravimit Depakine grono.
Kas see võib olla seotud epilepsiaga? Krambid on ainult korra olnud.

Vastus:
Tere! Öine voodimärgamine võib olla küll seotud epilepsiaga, kuid Teie poja puhul pakuksin seost hoopis piimaga. Enureesi ehk öise voodimärgamise all kannatavatele lastele ei soovitata õhtusöögi juurde anda piima, gaseeritud jooke, tsitruseliste mahla. Piima võiks ta juua/krõbinatega süüa 4-5 tundi enne magamaminekut. Kõik eelpool nimetatud joogid suurendavad öist uriini hulka ja soodustavad voodimärgamist.

Mis võiks olla tilkade püksitulemise põhjuseks ei saa ilma last nägemata öelda.
Rääkige sellest oma perearstiga, vajadusel saab last konsulteerida kas Tallinnas või Tartus.

Heade soovidega,

Aili traat

16 a. tüdrukul uriini lekked? (05.01.2016)

Küsimus:
Olen 16-aastane tüdruk ning hiljuti hakkasid tekkima uriini lekked. Käin vetsus ära, kuid uriin tilgub edasi. Isegi kui üritan tagasi hoida tuleb ikkagi. Varem pole kunagi midagi sellist olnud, kelle juurde ma pöörduma peaksin?

Vastus:
Tere! Et nõu anda, peaksin Sinu murest rohkem teadma. Kõige esmalt võiksid rääkida oma perearstiga, tema saab teha esmased uuringud ja siis edasi suunata spetsialistile. Sinu vanuses võib selleks olla lasteuroloog, võib-olla günekoloog, harvadel juhtudel ka neuroloog.

Ise saad jälgida oma kehaasendit WC potil istudes, et uriini juga läheks hästi otse potti.

Kiiret abi saamist,

Aili Traat

10 a. laps pissib naermisel püksi? (05.01.2016)

Küsimus:
Mida teha juhul, kui üle 10 a. laps naermisel püksi pissib?

Vastus:
Tere! Naermine on terviseks ja seda keelata ei saa. Kui laps naermisel püksi pissib, siis tuleks sellest esmalt perearstiga rääkida, vajadusel saab konsulteerida spetsialistiga kas Tartus või Tallinnas.

Esialgseks soovituseks oleks päeval regulaarselt iga 2-2,5 tunni järel tualetis käia. Kindlasti ei tohi vedeliku tarbimist piirata. Kas laps vajab ka ravimeid või füsioteraapiat, saab otsustada peale vajalike uuringute tegemist.

Head paranemist,

Aili Traat

 

 

Küsimuse esitaja nimi: Keili Kirsipuu

Küsimuse esitaja elektronpost: kanamuna12345678@gmail.com

Küsimus: Mida teha juhul kui üle 10.aasta laps naermisel püksi pissib?

Kooliealise lapse voodimärgamine? (05.01.2016)

Küsimus:
Tere, Tütar, vanust 6aastat. Pikalt oleme hädas öise voodimärgamisega.

ca 6nda sünnipäeva eel lõppes see probleem ning laps jäi öösel kuivaks. Kui tekkis häda, siis käis ka kenasti potil. Olime koos lapsega õnnelikud. Nüüd viimasel kuul (ca 4 kuud kuivana olemist) on tekkinud taas probleem kus ca 4-5ööd nädalas on lapsel taas voodi märg ning ta ei ärka üles. Ise seostan seda peale pandud kooli minemise stressiga. Oleme seda küll üritanud koos õpetajatega väga mängulisena hoida ning ei sunni palju peale.

Ise olen mõelnud osta alarmpüksid. Kas neid võiks olla abi ja kas neid on võimalik ka eestist osta ilma saatekirjadeta?
Ette tänades


Vastus:

Tere! Voodimärgamine on raske mure nii lapsele kui ka tema lähedastele. Seda enam, et viimased 4 kuud on laps öösiti kuiv olnud. Enne kui otsustate äratuspüksid osta/laenutada, soovitaksin nõu pidada oma perearstiga. Kontrollida kas pole tekkinud mõnda haigust, mis põhjustab voodimärgamist. Üle vaadata lapse vedeliku tarbimise harjumused. Keskeltläbi peaks laps saama 40ml/kg kohta tassist joodavaid vedelikke. Kui te selle koguse 7 jagate siis 5 portsu peaks laps saama hommikust kella 17:00-ni ja 2 ülejäänud portsu kuni 2 tundi enne magama minekut. Jälgida, et vedelik jaotus enamvähem ühtlaselt kogu päevale. Vajadusel saab perearst kontrollida kuidas laps oma kusepõie tühjendab. Kiirustades pissimine võib olla öise voodimärgamise põhjuseks.

Kui Te soovite äratusaparaadi kohta täpsemat teavet ja et selle kasutamine oleks õige, soovitan helistada tel. 7319575 reedeti peale kella 12:00 Tartu Lastekliinikus õde Elbele, kes Teid nõustab ka telefoni teel. Tallinnas saab nõu Inkotoast Tõnismäe polikliinikus 646 2121, kontinentsusnõustaja Merike Mikko. Seal müüakse ja laenutatakse ka alarmaparaati.

Head soovides,

Aili Traat

7 a poiss pissib vahel öösiti alla? (12.10.15)

Küsimus: Tere
Mure on seitsmeaastase poisiga. Läks sel sügisel esimesse klassi ja aegajalt juhtub, et öösiti laseb alla (korra, paar kuud) Olen lugenud, et see võib olla ka ärevusest ja uuest elukorraldusest. Sooviks teada, mida ette võtta, kas peaks pöörduma perearstile või kuskile mujale. Soov oleks see ju kontrolli alla saada, lapsel endal ka halb tunne selle pärast. Ette tänades.

Vastus:
Tere! Kui Teie laps märgab ainult 1-2 korda kuus voodit, siis oleks hea mõelda milline märgamisele eelnev päev oli. Kas lapsel oli aega piisavalt vedelikku tarbida või läks see meelest. Sageli lapsed unustavad päeval joomise, õhtul on siis janu ja suurem joomine ning kui uni sügav tulebki piss öösel voodisse. Kahjuks Teie kirjast ei selgu kas lapsel ka nooremas eas voodimärgamist oli ja kas ta päeval jõuab õigel ajal tualetti või tulevad tilgakesed püksi. Kui mure jääb püsima, siis võiksite teha pissimise-vedeliku tarbimise päeviku s.t. laupäeval, pühapäeval ära mõõta joodud vedeliku hulgad ja eraldi kõik pissi portsud. 7 aastase lapse üks päeval pissitud ports peaks olema 210-240 ml. Nende andmetega pöörduge perearsti poole, kes vajadusel saab lapse edasi lastearsti juurde suunata.

Loodan, et saate abi juba vedeliku tarbimise jälgimisest, kusjuures 2 tundi enne magamaminekut ei tohiks enam juua ja õhtune viimane pissimine võiks toimuda istudes. Heade soovidega,

Aili Traat

 

8 a poisil öine voodimärgamine ja eesnaha kitsenemine? (17.09.2015)

Küsimus:
Tere. Mu 8-aastane poeg teeb alla iga öö, käisime pere arstil ja tema ütles, et tal on eesnnahk täitsa kinni, et peab ise nagu tööd tegema, et seda lahti saada, aga tal ei õnnestu see väga. Mida ma saaksin veel teha.

Vastus:
Tere! Suvest hakkab sügis saama. Vastus Teie küsimusele on viibinud, aga kuna kirjutate, et voodimärgamine esineb igal ööl, siis tõenäoselt päris kuivaks poiss jäänud veel ei ole. Eesnaha kitsenemisest ehk fimoosist niipalju, et see võib soodustada põietühjenemist. Kas fimoosi tuleb ravida hormoonsalviga, kirurgilisel teel või pole midagi vaja teha võiks konsulteerida lasteuroloogiga või lastekirurgiga.

8 aastase poisi voodimärgamist, mis on nii sage tuleks ravida.

Hästi oluline on vedeliku õige tarbimine ja õige pissimise kord. Vedeliku koguseid ei oska soovitada, kuna ei tea Teie lapse kaalu, aga päeval peab kindlasti korralikult jooma ja õhtul 2 tundi enne magamaminekut enam juua ei tohiks. Pissimine õhtul enne magamaminekut võiks olla istudes.

Milline ravitaktika kas äratusaparaadiga või tablettidega teie lapsele sobib, tuleb ühiselt arstiga läbi arutada.
Heade soovidega,

Aili Traat

10 a tüdrukul tuleb batuudil hüpates piss püksi? (16.09.2015)

Küsimus: 10 aastasel tüdrukul tuleb naermisel, batuudil hüpates, köhides piss püksi. Milles võib olla probleem?

Vastus:
Tere! Miks lapsel tekib naermisel, hüppamisel, köhimisel uriini pidamatus, ei ole lõplikult selge. Üheks põhjuseks peetakse põie lihaselise osa ehk detruusori ebastabiilsust. Kuidas Teie tütrel kusepõis töötab, seda kirja teel öelda ei saa. Pöörduge oma murega perearsti poole, kes vajadusel suunab lapse edasi uuringutele lastenefroloogi või lasteuroloogi juurde.

Kindlasti peaks tüdruk korralikult vedelikku tarvitama ja mitte pükstemärgamise hirmus janu kannatama. Abi võiks olla päeval kellaajalisest, iga 2-2,5 tunni järgi tualetis käimisest. 10 aastast tüdrukut saab ka füsioterapeut nõustada, et oleks vaagnapõhjalihaste kontroll parem. Sellele eelnevalt tuleks ikkagi perearsti juures ära käia.

Kas ka ravimeid oleks vaja, saab öelda peale täpsemaid uuringuid. Veidi lohutuseks, et osa lapsi kasvab sellest murest välja.
Kiiret paranemist, Aili Traat

 

 

6 a poiss hakkas püksi kakama? (16.09.2015)

Küsimus: Tere, mure järgmine, et märtsis 6 aastaseks saav poeg on hakanud kakama püksi. Täna konkreetne asi, poole päeva ajal vaatasin püksid puhtad, saatsin poti peale. Ütles et kaka tuli, ütlesin et tubli poiss. Läks mingi pool tunnike tunnike mööda ja vaatasin et teised püksid jalas. Küsisin mis juhtus,tema vastas et ups kaka tuli jälle. Ja ikka korralikult jälle mööda jalgu alla kohe jne. Paljud korrad ta ei ütle ka kui kaka on püksis vaid käib nii moodi ringi pärast pepu punane. Ei ole temaga eriti kõvasti kurjustanud ka et äkki sellepärast või ma ei teagi kohe mida edasi teha?

Vastus: Tere! Teie küsimuse esitamise ajast on päris pikk aeg edasi läinud. Kui mure veel püsib, võiksite perearsti poole pöörduda, kes saaks vajadusel teie poja laste gastroenteroloogile suunata.

Omalt poolt soovitaksin poeg 10-15 minutit peale igat suuremat söögikorda potile suunata, et ta ära roojaks. Potil istumine peab olema mugav, jalad toetatud pingikesele. Tõenäoselt täiskasvanute tualettpott on talle veel liialt kõrge. Potil võib istuda 5-6 minutit. Eesmärk on kindla roojamisharjumuse kujundamine.

Heade soovidega,
Aili Traat

7a tüdruk pissib öösiti voodisse (16.09.2015)

Küsimus:
Tere, minu küsimus puudutab minu 7-aastast tütart, kes endiselt öösiti voodisse pissib. Probleem algas ca 3- aastaselt (muidu jäi kuivakd ca 1.5 aastaselt) ja probleem on tänaseks juba igaöine. Oleme aastate jooksul proovinud nii erinevaid alternatiivmeditsiini võimalusi kui ka alarmaparaati jm voldikutes soovitatud meetmeid. Kolm nädalat tagasi alustasime Minirini võtmist. Esimesel nädalal pidas kuivana vastu 4 ööd, teisel nädalal üle öö ja nüüd kolmandal nädalal on jälle igakuiselt alla pissinud. Kas on mõtet sellisel juhul rohu võtmist jätkata või on see märk sellest, et tema puhul see rohi siiski ei toimi? Ja samuti, kas oskate kommenteerida, kas rohi võib mõjutada trombotsüütide sisaldust veres? Nimelt on lapsel olnud aastaid tagasi suuri probleeme trombotsüütide madala tasemega veres (trombotsütopeenia) ja nüüd viimastel nädalatel olen taas täheldanud täppverevalumeid lapse kaelal, mis viib paratamatult küsimuseni, kas see võib olla rohust tingitud ja kas tuleks sellisel juhul rohu võtmine katkestada?

Vastus:
Tere! Teie küsimuse esitamisest on päris tükk aega mööda läinud. Tõenäoselt Teie tütar kuivaks ei ole veel jäänud. Alustaksin vastamist miniriinist, mida on kasutatud ka hüübimishäirete ja trombotsüütide häirete raviks. Seega enamasti trombotsütopeenia ei ole miniriinravi vastunäidustuseks. Samas on olemas hüübimisfaktorite ja trombotsüütide kombineeritud haigusseisundeid, kus miniriini kasutamine ei ole näidustatud. Kuna ravitulemus ei ole olnud väga hea ning täppverevalumeid on hakanud juurde tulema, siis praegu miniriini enam ei soovita. Teie lapse hematoloog oskab kindlasti öelda, kuivõrd vastunäidustatud minirin on.

Öise voodimärgamise ravis on väga oluline küllaldane vedeliku tarbimine, mille saate arvutada kui korrutate lapse kaalu 40 ml -ga. Vedelik on kõik, mida saab tassist juua. Selle üldvedeliku võiks jagada 7 korrale ning 5 korda tuleks juua hommikust kuni kella 17:00, 2 korda jääb õhtupoole kuid mitte enam viimased 2 tundi enne magamaminekut. Joomised saate siduda toidukordade ja pissilkäimistega. Üks voodimärgamise põhjuseid on vähene vedeliku tarbimine päeval.

Võiksite ära mõõta kui suur on päevane pissi portsjon, mis peaks olema 7 aastaselt 210-240 ml. Kui pissi hulk on suurem, tuleb sagedamini tualetis käia, kui väiksem, pöörduge perearsti poole, et vajadusel teha täpsemad uuringud või suunata lastenefroloogi vastuvõtule.

Milline medikamentoosne ravi oleks sobivaim, kahjuks kirja teel öelda ei saa.

Kiiret paranemist,
Aili Traat

 

4 a tüdruk märgab pükse potilt ära tulles? (16.09.2015)

Küsimus:
Tere!
Mure on märtsis 4. aastaseks saanud tüdrukuga. Umbes kaks kuud tagasi hakkas ta pärast tualetis käimist püksi tilgutama, nüüd juba mõnikord päris niristab. Seda ei juhtu igal käimisel, küll aga juba iga päev. Kuidagi tunne on, et ei pissi kõike korraga ära. Varem sellist probleemi pole olnud. Öösiti peale 2.aastaseks saamist alla pole pissinud. Perearstile pissiproov mitu korda viidud, põletikku ei näita. Milles võiks probleem olla?

Vastus:
Tere! 4 aastane laps on juba päris suur ning peaks jõudma õigel ajal potile ja püksikesed peaksid jääma kuivaks.
Saan Teie murest nii aru, et tütar küll läheb potile, kuid pärast pissimist potilt ära tulles märgab pükse. Last nägemata ei saa kindlalt vastata, aga üheks põhjuseks on, et lapsed käivad nende jaoks liiga kõrgel WC potil ning vajuvad “potti sisse”. Niisuguses asendis pissimisel satub osadel lastel piss tuppe ja voolab sealt potilt ära tulles välja püksikestesse. Selle vastu aitab laste prill-laua kasutamine ja pingikene jalgade alla, et lapse keha oleks pissimisel õiges asendis.

Võiksite oma murest veelkord perearstile rääkida, et ta lapse üle vaataks, ka pissuvahe, et olla kindel, et seal mingit punetust, liitekesi ei ole.

Kuidas laps põie tühjendab, saab kontrollida ultraheliga, mis on lapsesõbralik uuring. Vajadusel saab perearst Teie lapse suunata lastenefroloogi vastuvõtule.

Heade soovidega,
Aili Traat

8 a tüdrukul püksid kakased? (16.09.2015)

Küsimus:
Olen puhkuse ajal maal oma ema juures ja õetütar tõi hoida oma 8 aastaseks saava tütre. Lapsel on iga päev püksis törts kakat, mis haiseb jubedalt. Ta ise väidab, et ei tunne kui tuleb püksi. Ema on tal teadlik ja ka käis arsti juures, et organid töötavad ning soovitati iga päev Dupbalac’i anda. Lapse ema ei teagi, et probleem on lahendamata või ta eirab, sest laps räägib, et ta peseb kodus ise püksid, et ema ei teaks. Kuidas last aidata ja ta emale asja tõsidus ära seletada???
See probleem oli juba eelmine suvi ja kui ma sellele probleemi pöörasin, siis minuga ei suheldud pool aastat nende pere siseasjadesse ,,nina toppimise,, eest.

Vastus:
Tere! Suvi on möödas ja Teie õetütar ilmselt oma ema juures tagasi. Tõenäoselt on Teie õetütrel kõhukinnisus ja kui see liialt tugevaks läheb, siis hakkab kõvade roojamasside kõrvalt ülevalt soolest vedelat kakat pükstesse valguma. Ravi ongi õige dieet, et lapsel kõht kinni ei jääks ja rooja pehmendav ravi, mis peab olema järjekindel, ning vastavalt kaka tugevusele reguleeritud. 8 aastaseks saav laps ise ravimi doosi reguleerimisega kindlasti hakkama ei saa. Vähem tähtis ei ole ka regulaarse potireziimi kujundamine nii, et laps ei suruks roojamistungi maha. Kui te oma õetütrega kokku saate ja tal kindlat harjumust kakal käia ei ole tekkinud, võite talle meelde tuletada, et 10-15 minutit peale igat suuremat toidukorda tuleks proovida ära kakada. Kui pehme kaka ära tuleb, siis jäävad püksid ka puhtaks.

Head soovides,
Aili Traat

 

3a 9k poiss pissib lasteaias lõunaune ajal alla? (15.09.2015)

Küsimus:
Tere! 3a 9k poiss pissib lasteaias lõunauneajal järjepidevalt alla, ööd on samuti märjad. Umbes 2 kuud tagasi oli ta ligi 2 nädalat nii päeval kui öösel täiesti kuiv, kuid siis hakkas jälle märgama. Kui enne kuiva perioodi olid tal lõunauned mõnikord kuivad, mõnikord märjad, siis nüüd on ta ainult märg (Kodus lõunaund ta ei maga). Õpetajad on väga hädas ja palusid mul asjaga aktiivselt tegeleda ja palusid ka öise mähkme ära jätta. On ka minu jaoks üllatav, et tal päevased magamised märjad on, sest tema vennal jäid päevauned kuivaks natuke enne 3-a saamist, kuid vahel juhtub. Öist kuivaks jäämist ma veel ei looda, kuna ka vanem 5a 6k poisil juhtub seda päris tihti ja laste emana sain kuivaks alles 10 aastaselt ja laste isa u 7-aastaselt. Kuid mis ma peaksin edasi tegema? Jätan ära öise mähkme? Olen valmis seda proovima, aga järjepidevalt kahe lapse märga voodipesu pesta on muidugi kurnav. Tänan ette mõnegi suunava mõtte eest.

Vastus:
Tere! Vahepeal on suve algusest saanud lõppev suvi. Teie poeg on kasvanud, veidi vanemaks saanud. 4 aastasel lapsel võib veel juhtuda, et piss tuleb püksi või voodisse. 4 eluaasta ongi ülemine piir kus laps õpib aru saama, et tal on pissihäda ja kui kaua võib kannatada, et kuivade pükstega tualetti jõuda. Et laps päevase une ajal kuivaks jääks, tuleks vaadata, et ta rahulikult enne und tualetis ära käiks ja võimalusel istudes pissiks, ka poiss. Kui sellest tekib lasteaias probleem, siis poissi mitte sundida istudes pissima. Kodus enne ööund võiks ta küll mõnusalt potil istuda ja pissida. Kui laps saab lõunasöögiks palju vedelikku, siis võiks kasvataja osa sellest anda peale ärkamist. Samuti võiks lasteaias lapsel silm peal olla, et ta kõik pissimise korral ikka pissil käiks, mitte ei lähe mängima.

Kui mure lapse päevase pissimisega ei lahene, soovitaksin pöörduda perearstile, kes vajadusel suunab lapse edasi nefroloogile. Öine voodimärgamine kuni 5 aasta vanuseni probleemiks veel ei ole. Et teil lihtsam oleks, võite mähet kasutada. Kui päevad hakkavad korda saama, võite lapsega kokkuleppel 1 öö nädalas mähkmevabaks jätta.

Head soovides,

Aili Traat

6-a poiss pissib iga öö voodisse? (15.09.2015)

Küsimus:
Tere. Mul on mure peagi 6-aastaseks saava pojaga, kes pissib iga öö voodisse. Millisele arstile võiksime panna aja, et teha kiirelt uuringud ja abi saada? Ehk oskate anda kontakte. Soovitavalt Tallinas või Viljandis. Elame ise Soomes, seega perearsti Eestis pole kellelt abi küsida.

Vastus:
Tere! Voodimärgamisega laps võiks abi saada Tallinnas dr. Ülle Toots´ilt. Viljandis on lastearst dr. Gerli Mirka, kes oskab teie last nõustada.

Kodus juba praegu saate jälgida lapse vedeliku tarbimist, et see oleks küllaldane. Soovitatud vedelik võiks olla 6 aastaselt ~1 liiter, sellest enne kella 16:00 700 ml ja edasi kuni 2 tundi enne magamaminekut 300 ml. Õhtul 2 tundi enne magamaminekut enam juua ei tohiks. Päris paljud lapsed jäävadki öösiti kuivaks kui päevane vedelik on küllaldane.

Viimane pissimine enne voodisse minekut võiks toimuda istudes, ka poisil.
Kas lisaks sobiks Teie lapsele äratusaparaat või ravim, tuleks otsustada koos arstiga.

Heade soovidega,

Aili Traat

 

5-a tüdruk pissib öösel alla? (15.09.2015)

Küsimus:
Tere. Minu viieaastane piiga pissib alla igal ööl ja nii kaks kolma korda öö jooksul ka lasteaias lõunaune ajal pissib ta aga mitte alati nii kaks kolm korda nädalas. Kuni eelmise aasta sügiseni maadlesime tema kõhukinnisusega, aga see probleem on nüüdseks lahendatud.

Ööune ajal kasutame mähkmeid.
Kas kasutada alarmpükse või on tal ravimeid vaja.

Vastus:
Tere! Kahjuks ei saa ma Teile üheselt vastata. Alarmpükse ei soovitata 5 aastaselt veel kasutada. Arvestades laste arengut, eriti öösel põie venitamise tunnetust ja virgumiskeskuse küpsust, soovitatakse alarmpükse 6-7 aastast alates.

Kuna Teie lapsel oli kõhukinnisus ning sellega kaasneb sageli eakohasest suurem kusepõis ning peale pissimist põie tühjendamise häire – jääkuriin, tuleks see ära kontrollida. Seda saab teha väga lihtsalt ultraheli abil. Osa ravimeid on vastunäidustatud, kui lapsel jääb peale urineerimist põide suur hulk pissi.

Perearsti kaudu saab ultraheli uuringule või siis nefroloogi juurde. Sealt edasi saab otsustada edasise ravitaktika.
Kuna ma ei tea lapse kaalu, siis ligikaudne tassist joodava vedeliku tarvitamise soovitus oleks 1 liiter päevas, sellest enne kella 17:00 5 x 150 ml ja õhtune vedelik 2 x 150ml, viimased lonksud 2 tundi enne magamaminekut.

Vedeliku tarbimise saate siduda söögiaegade ja päeval tualetis käimistega. Lapsed selles eas on mänguhimulised ja unustavad päeval joomise, mis soodustab öist voodimärgamist.

Enne perearsti juurde minekut võiksite ära mõõta lapse pissi portsud, mis päeval peaksid 5 aastasel olema 150-180 ml.

Heade soovidega,

Aili Traat

 

 

 

 

 

13-a tüdrukul esineb öist märgamist? (15.09.2015)

Küsimus:
Tere! Meie 13-aastasel tütrel esineb ikka veel öist märgamist. Vahepeal on siiski olnud pikemaid perioode, mil märgamist ei esine. Varasemalt oleme kasutanud aparaati. Märgamine esineb, kui on emotsioone nagu suuremat põnevust/kartust. Viimatine suurem sündmus on olnud uude kooli minek. Enne seda ei olnud probleeme peaaegu pool aastat. Mida soovitate? Kas on rahvameditsiinis midagi mida vöiks proovida?

Vastus:
Tere! Teie tütar on juba teismeliseeas ja kindlasti öine voodimärgamine on talle väga häiriv.
Kindlasti tuleb jälgida vedeliku tarvitamist. Teadmata Teie tütre kaalu, soovitaksin juua 1,4-1,5 liitrit päeva jooksul, s.t. 4 toidukorra juurde 4 klaasi ja toidukordade vahele 3 klaasi vedelikku. Neid kordi võiks siduda tualetis käimisega, normaalne urineerimise sagedus on 5-6 korda päevas.

Kokku tuleb 7 joomiskorda, neist 5 enne kella 17:00 ja viimane 2 tundi enne magamaminekut. Vedelik on kõik, mida saab tassist juua. Õhtusöögi kõrvale ei sobi piim. Õhtusöök võiks olla mitte väga valgurikas.

Et anda veel täpsemaid juhiseid ja ravivõimalusi, oleks vaja teada lapsest rohkem. Palun pöörduge oma murega perearsti poole, eelnevalt võiksite ära mõõta 1-2 päeval uriini portsjonid (norm 400 ml). Sealt edasi saab juba otsustada, milline ravi oleks kõige otstarbekam või kas laps vajaks nefroloogi konsultatsiooni.

Rahvameditsiiniga abi ma ei tea olevat. See on kasutusel rohkem kuseteede põletike puhul.

Kiiret mure lahendamist,

Aili Traat

6-a laps pissib öösel voodisse (25.05.2015)

Küsimus:
6- aastane laps pissib voodisse praktiliselt igal ööl. 2 aastat tagasi käisime nii perearsti vastuvõtul kui uroloogi juures. Ultraheli näitas, et põis normaalne ja mingit hälvet ei leitud. Uroloog rääkis tabletiravist, mida tehake alates 5- eluaastast, mis kõlas väga hirmutavalt.

Enne magamaminekut käib laps mitu korda pissil ja vahel panen ta veel öösel potile, mõnikord pissib ta veel kord sellele vaatamata ka voodisse. Lasteaias jääb nüüd viimasel poolel aastal päevaune ajal voodi kuivaks. Mida teha öise voodimärgamisega?

Vastus:
Tere! 6-aastaselt on öine voodimärgamine sage probleem. Selle sagedasemateks põhjusteks peetakse öise pissi suurt hulka, väikest põiemahtu, rasket ärkamist. Te võiksite ära mõõta 2 päeva väljutatud pissi hulgad. Portsjoni suurus peaks päeval olema 6 aastaselt 180-210 ml.

Kindlasti peab saama laps küllaldaselt vedelikku, mis võiks jagada 7 joogikorrale, neist 2 peale k.17:00. Viimane 2 tundi enne magamaminekut enam juua ei tohiks. Janu ei ole, kui laps päeval korralikult joob.

Kui Te olete ettevaatlik tablettravi osas, siis 6-aastaselt kui laps on nõus, võib kasutada äratusaparaati, mida saab laenutada. Kui aga laps mitu korda öö jooksul voodit märgab, siis aparaat ei ole soovitatud.

Tablettravi kartma ei pea. Kui laps õpib päeval korralikult vedelikku jooma, siis minirini (nii on selle rohu nimi) andmine ei ole ohtlik. Usun, et jutt käis minirinist. On ka teisi ravimeid, kuid nende kasutamise näidustust kirja alusel ei ole.

Heade soovidega,

Aili Traat

 

 

 

 

8-a. lapsel tuleb koolis pissi püksi? (25.05.2015)

Küsimus:
Tere, Mul on mure oma 8.a lapse pärast. Nimelt on ta koolis olles hakkanud püksi tegema pikapäevarühmas. Ta ise ütleb, et ta ei tunne kui tuleb ja ei jõua seetõttu ka wc-sse. Käisime ka arsti juures, kes tegi ultraheliuuringud ja analüüsid, kuid midagi ei avastanud ja ütles, et iseärasusi kehas ei esinenud. Samas kodus ta püksi ei tee. Ei oska enam kuidagi teda aidata ega midagi teha. Küsimuste peale, miks juhtus ja kuidas, ta tihtilugu ütleb, et ei tea, ei jõua, kehitab õlgu. Ise ka on öelnud, et koolis on kõik hästi ja keegi ei kiusa ega nori. Pöördun Teie poole abipalvega, sest olukord on nutune, kuna kui keegi lastest koolis teada saab või tunneb, siis on lapsel koolis halb käia ja olla, samas ise ka ei oska enam aidata…

Vastus:
Tere! Saan Teie murest nii aru, et probleem ainult päeval, koolis, kui laps on pikapäevarühmas.
8 aastaselt 1 päevane pissi portsjon võiks olla 240-270 ml.
Palun mõõtke ära lapse 2-3 pissi portsjonit, aga mitte hommikul esimest. Kui pissi hulk väiksem, tuleks uuesti perearsti juurde minna, et selgeks teha, kas laps ikka tühjendab põie täielikult või on põiemaht normist väikesem. Kui pissi hulk on normis või suurem, tuleks hakata kellaajaliselt iga 2-2,5 tunni tagant tualetis käima ka siis, kui pissihäda ei ole. Leppige lapsega kokku tunnid, mille järgi ta läheb WC-sse. Praegu laps pissihäda ei tunne, aga varsti hakkab jälle tundma. Tähtis on ka , et teie laps küllaldaselt vedelikku tarbiks, janu olla ei tohi.

Heade soovidega,
Aili Traat

4-a. poiss hakkas uuesti voodit märgama? (25.05.2015)

Küsimus:
Järgmisel kuul 4-seks saav poiss hakkas paar nädalat tagasi iga öö ja vahel ka päeval uuesti voodit märgama. Lasteaeda pole läinud, ei käigi seal veel, mingeid elumuutusi pole olnud, peresuhted on head, õhtune menüü samasugune nagu alati ehk ei joo kuni paar tundi enne magamaminekut rohkem kui mõned lonksud vett. Oli vahepeal üle kolme kuu täiesti kuiv kogu aeg, nüüd märgab igal ööl. Millest selline tagasilöök võib olla tingitud ja kas peaks muretsema?

Vastus:
Tere!
Teie laps alles saab 4 aastaseks, selles eas on veel lubatud voodimärgamine ja seda ei peeta omaette haiguseks.
Kuna aga on juba olnud 3 kuune kuiv periood, siis tuleks haigused välja lülitada. Seda saate teha perearsti juures.
Kui lapsel on tekkinud kõhukinnisus, siis see tuleks ära ravida.

Õhtul enne magamist viimane pissimine võiks olla istudes, siis laps ei kiirusta ja tühjendab põie paremini.

Selles eas lapsed tahavad palju mängida ja mänguhoos unustavad joomise ning seetõttu tekib õhtupoolikul janu. Pakkuge lapsele päeval juua, lihtne on seda teha peale pissimist. Viimane tund enne magamaminekut ei tohiks enam juua. Piima on soovitatud viimati juua 4 tundi enne magamaminekut.

Heade soovidega,
Aili Traat

10-a. tüdrukul tuleb batuudil pissi püksi? (25.05.2015)

Küsimus:
Tere, Tüdrukul, 10-aastasel on probleem et joostes, tantsides, batuudil hüpates tuleb pissi püksi ja seda ka siis kui on eelnevalt tualetis käinud. Kehakaalult on ta pisut priskem kuid mitte paks. Trennis käib palju ja on väga liikuv, aga see asi on kestnud juba umbes 1 aasta. Millist abi võiks otsida? Tänan

Vastus:
Tere! Usun, et Teile ja teie tütrele on probleem väga häiriv. Soovitaksin paaril päeval täita urineerimispäevikut, kuhu kirja panna kui suured on väljutatud pissi portsjonid ja fikseerida märgamised. 10 aastase lapse päevane, mitte hommikul esimene, pissi ports võiks olla 300-330 ml. Selle päevikuga võiksite oma perearsti juurde minna, kes teeb edasi ise diagnostikat või suunab spetsialistile. Olenevalt tulemusest mõned lapsed vajavad tablettravi, teised jälle õiget ravikehakultuuri. Jälgida, et tütar ikka küllaldaselt vedelikku tarbiks. Kirja teel rohkem nõu ei oska anda.

Head soovides,
Aili Traat

 

4-a. poisil lähevad lasteaias püksid märjaks? (25.05.2015)

Küsimus:
Tere. Mu poeg saab mai kuus 4 aastaseks.
Septembris alustas ta uues lasteaias, ja probleem tekkis meil oktoobri kuus. Nimelt mu poeg pissib päevasel ajal püksi. Õigem oleks vist öelda, et tilgutab püksi oma põietäie. Öösel ei ole probleemi, need meil kuivad. Aga lasteaias ikka 2 paari püksi saab korralikult märjaks ja kodus ka meil sama mure. Päevasel ajal ta nagu ei tunneks et põis täitub. Mida ma saaks teha, et laps saaks murest lahti? Laps õnnetu ja emme ka, kuna teised lapsed lasteaias juba norivad teda.

Vastus:
Tere! 4 aastaselt peaks laps tualetis käima nagu täiskasvanu. Õigel ajal, et püksid märjaks ei saaks. 3 aastasena on veel lubatud, et vahel tilgad püksi tulevad. See on küll väga, väga kurb, et nii väikesed lapsed juba narrivad.

Mõõtke palun paaril päeval näiteks nädalavahetusel ära pissi portsjonid, 4 aastaselt peaksid need olema 120-150 ml. Kui portsud väga väikesed, pöörduge oma perearsti poole, kes vajadusel suunab lapse kas uuringutele või spetsialist juurde.

Kui pissi portsud normis või suuremad, siis võiksite rääkida kasvatajaga, et ta vaataks, et Teie ikka režiimi järgi tualetti läheks. Selles eas on lastel suur mänguisu ja nad kipuvad kannatama liiga kaua. Siin ravim ei aita, kellaajalise urineerimisega, iga 2-2,5 tunni järgi, saate kujundada lapsel õiged urineerimisharjumused.

Tervitades,
Aili Traat

 

 

 

7-a. tüdrukul uriini pidamatus? (09.02.2015)

Küsimus:

Tere. 7-a. tüdrukul probleemiks uriini pidamatus. Näiteks laps saab alla pissida peale hüppamist, mängimist ja naermist. Lapsele see muret ei tee. Mida teie soovitate teha või kuhu pöörduda?

Vastus:

Tere! Soovitaksin nädalavahetusel ära mõõta pissi portsjonid ja märkida üles ka pidamatus. Nende andmetega pöörduge palun perearstile, kes vajadusel suunab lapse kas Tartusse või Tallinnasse lastenefroloogile.

Kui laps käib väga harva tualetis, siis jälgida, et ta päeval ikka jooks. Normaalne on pissida 5-6 korda päevas. Kui pissi portsjonid päeval on üle 240 ml, siis võiks teie tütar käia kella järgi iga 2-3 tunni tagant pissil.

Head soovides,

Aili Traat

5-aastasel poisil tuleb kaka püksi? (09.02.2015)

Küsimus:

Tere, minu poiss sai jaanuaris 5-aastaseks. Pissimisega meil pole probleeme olnud, aga kaka kohe alati tuleb püksi (kodus kui ainult palja pepuga käib, siis läheb poti peale, aga kui on midagi seljas, siis tuleb see trussikutesse) lasteaias samuti, võtan alati kakased aluspüksid ära … Mul on küsimus  kelle poole peaks pöörduma sellise küsimusega, milline arst või spetsialist saab aidata?
Vastus:

Tere! Aitäh küsimuse eest, see küll päris minu eriala ei ole, kuid proovige 15 minutit peale igat söögikorda laps suunata potile, las ta proovib ära kakada. Kuna laps on 5-aastane, siis võiks potil istuda 5 minutit.

Edasi pöörduge perearsti poole, kes vajadusel saadab teie lapse eriarsti konsultatsioonile. Tallinnas ja Tartus on laste gastroenteroloogid, kes saavad teid nõustada.
Tartus järjekorrad pikad ei ole.

Heade soovidega

Aili Traat

 

5-a. poisil on enurees (09.02.2015)

Küsimus:

Tere! Leidsin täiesti juhuslikult Teie lehe ja kui ma nüüd õigesti aru saan, nõustate ka lapsi, kellel enurees?
Enurees on mu 5 aasta ja 8-kuusel poisil kohe kindlasti, sest tegelikult ta ei ärka kordagi ise öösiti üles ja on võimeline ka nt 3 x öösel voodit märgama. Oleme mehega öösiti ise äratuskella endale pannud ja püüdnud õigel ajal “jaole” saada, aga esiteks on see endale kurnav ja teiseks ei saa me ikkagi alati õigel ajal jaole. Linade pesu toimub praktiliselt iga päev (kummilina sh) ja seda juba 2,5 aastat vahelduva eduga kindlasti (mingist vanusest otsustasin mähkmeid mitte kasutada, sest mulle käis üle mõistuse see, et nt 4-aastane mähkmeid kannab:().

Päeval juhtub õnnetusi ka, kuid väga harva ja mänguhoos ja need probleemsed kuidagi ei ole…

Vastus:

Tere!  Üle 5-aasta vanune laps peaks kogu öö kuivas voodis magama või vajadusel üles ärkama ning tualetti minema. 4-aastaselt on viimane aeg lapsel aru saada, et tal on pissihäda ja ta peab sellega kuivalt tualetti jõudma, ka mänguhoos.

Selleks et laps öösiti kuivaks jääks, peab päeval põis õigesti töötama, s.t. päevased pissi portsjonid peavad olema 5 aastaselt ~ 180 ml ja peale pissimist peab põis tühi olema.

Esialgsed soovitused vedeliku tarbimiseks, põie töö hindamiseks võiksite saada oma perearstilt. Enne arsti juurde minekut oleks hea, kui mõõdaksite paaril päeval lapse pissi portsjonid ja tarvitatud vedeliku hulgad. Vajadusel saab perearst teie lapse suunata eriarstile, lastenefroloogile, kes töötavad nii Tallinnas kui Tartus.

Head soovides,
Aili Traat

7-aastane tüdruk kakab püksi (02.02.2015)

Küsimus:
Tere! Mure on nüüdseks juba aasta jagu kestnud, kõige hullem periood hakkas sügis 2014 ja paistab, et olukord ei muutugi paremaks. Nimelt, minu 7-aastane tütar kakab püksi. Mitu korda päeval, mitu korda öösel. Psühholoog ütles, et see ei ole psühholoogiline probleem, perearst arvab vastupidist, eelmisel neljapäeval hakkasin proovima gluteenivaba toitu, kolm päeva oli täiesti puhas, õhtuti oli natukene püksis, aga esmaspäeval muutus asi jälle katastroofiliseks. Perearst pani Tartusse aja uuringuteks aga sinna saame alles 22.aprill. Kaka on kord vedel, kord puderjam… mis ma tegema pean? Kas peangi ootama millal uuringutele saab? Kool on ukse ees ja masendus süveneb…

 

Vastus:

Tere!

Tartu Lastekliinikus on 2 gastroenteroloogi dr. Rägo ja dr. Uibo, kes tegelevad lastega, kellel probleemiks püksi roojamine. Järjekord 2 nädalat, suure mure korral saab perearst registreerida erakorralisele ajale ja siis saate juba nädala jooksul vastuvõtule. On ka tasulise vastuvõtu võimalus, kuid usun, et seda Te ei vaja.

Loodan, et saate peagi meie lastearsti konsultatsioonile ja oma murele lahenduse.

 

Heade soovidega,

Aili Traat

5-a poiss kakab püksi (02.02.2015)

Küsimus:

Tere. Mul mure selles, et minu 5,5 aastane poeg kakab püksi. See probleem on olnud sellest ajast kui ta oli umbes 4-aastane. Vahepeal on perioode (need ei ole tavaliselt väga pikad, maksimum 2-3 nädalat), kus käib ise ilusti kakal ja kõik on nagu korras. Siis aga kakab iga päev püksi. Vahest 1 kord, vahest kuni 3 korda. Tal ei ole kakat palju püksis aga määrimiseks seda ka nimetada ei saa. Öösel muret pole. Ainult ärkvel oleku ajal. Kõhuvalu pole kurtnud ning kaka vedel ka pole.

Vastus:

Tere! Püksi kakamise murega tegeleb laste gastroenteroloog, kelle vastuvõtud on nii Tartus kui ka Tallinnas. Tartu Lastekliinikus on 2 gastroenteroloogi dr. Rägo ja dr. Uibo, kes tegelevad lastega, kellel probleemiks püksi roojamine.

Sagedasem põhjus püksi kakamisel ja roojaga pükste määrimisel on kõhukinnisus. Vahel võib kõhukinnisus olla “varjatud” ning kõhukinnisuse süvenemisel hakkabki kaka lekkima.

Kohe saate järgida dieeti, kus vältida peenleiba, valgest jahust tooteid (sai, saiakesed, makaronid jne.), rasvaseid praetud toite, vorstikesi, viinereid, suures koguses rõõska piima, magusaid jooke, maiustusi, šokolaadi, kakaod.

Suunake laps regulaarselt 15 minutit peale sööki potile vaatamata sellele, kas tal on kakahäda või mitte. Edasised täpsemad selgitused ja soovitused saate laste gastroenteroloogilt. Tartus järjekord 2-3 nädalat.

Head soovides,

Aili Traat

Mure lapse öise voodimärgamisega (27.01.2015)

Küsimus:

Tere! Mul on küsimus lastearstile dr. Aili Traadile. Minu 11-aastane tütar on alla pissinud juba 2,5 eluaastast peale. Oleme käinud uuringutel, kuid selgus, et tal jääb jääkuriini. Raviks soovitati meil võimelda, mida ka tegime. See ei ole aga tulemusi andnud. Nüüd oleme ise püüdnud last öösiti äratada (umbes 2 tunni pärast peale magamajäämist). See kõik häirib meie igapäeva elu. Kas saaks abi ka ilma perearsti poole pöördumata? Endal on mõte alustada uuesti võimlemisega ja paika panna päevane vedelikukogus (ta joob vähe-kardab öist pissimist). Perearsti ei tahaks sellesse segada, kuna kardan, et see info saab avalikuks, mida ma ei soovi. Ette tänades.

Vastus:

Tere! Öine voodimärgamine on väga sage probleem. Need ei ole küll meie Eesti andmed, kuid 15,5% 7,5 aastastest lastest kannatab öise enureesi all. Seega Teie perearsti nimistus peaks olema päris palju lapsi, kes märgavad öösel voodit. Kui Te kindlasti ei taha perearsti saatekirja võtta, siis 1 kord kuus on minul tasuline vastuvõtt, kuhu saab registreerida ja tulla ilma saatekirjata. www.kuivaks.ee kodulehel on informatsioon äratusaparaadist, võib-olla sobib see Teie tütrele. Teie äratamine ei õpeta last öösel urineerimistungi tõttu ärkama.

Heade soovidega,
Aili Traat

 

 

10-a. poiss, naermisel pidamatus, mida teha? (12.12.2014)

Küsimus:

Olen mures oma 9-aastase poja pärast. Tal tuleb ikka veel ette olukordi, kus ta ei suuda end kontrollida ning teeb püksid märjaks. Olen talle rääkinud, et käigu päeva jooksul aeg-ajalt vetsus ka siis, kui otseselt häda pole, ta ütleb, et see ei päästa. Et ta käib, aga ikkagi teeb püksi. Mõnikord rohkem, teinekord vähem. Mõnikord on lihtsalt nö tilgad, aga samas on ikka püksi tulnud kusehulk päris suur. Ta ütleb ka, et ei suuda tagasi hoida siis, kui naerab. See probleem on meil kestnud juba liiga pikka aega. Perearstiga rääkides arvas ta, et läheb mööda, kasvab välja, õpib kinni hoidma. Aga näib, et niisama probleemist jagu ei saa.

Vastus:

Tere!
Päevane pükstemärgamine ja naermispidamatus on lapsele suurt ebamugavust ja stressi tekitav olukord.
Kahjuks ühest retsepti mida tegema peaksite või millist rohtu võtta võiksite, ainult kirja alusel öelda ei saa.
Kindlasti on oluline küllaldane vedeliku tarbimine, päeval kellaajaline regulaarne urineerimine.

Pöörduge palun uuesti oma perearsti poole, vajadusel suunab ta lapse edasi lastenefroloogi vastuvõtule kas Tallinnasse või Tartusse.

Heade soovidega,
Aili Traat

 

10-a. poiss: “Käin tihti pissil” (12.12.2014)

Küsimus:
Tere mul on probleem, käin tihti pissil. Iga kord kui ärkan on pissihäda. Iga 9-15 minuti pärast ka pissihäda ja suu on koguaeg väga kuiv. Kui joon, siis tuleb peaaegu kohe pissihäda. Olen 10-aastane, see algas, kui koolis löödi selga, natuke pärast seda.

Vastus:
Tere!
Aitäh küsimuse eest, mul on väga hea meel, et Sa oma tervist jälgid ja abi otsid.

Tõenäoselt ei ole sage pissilkäimine ja suukuivus seotud löögiga selja piirkonda. Pigem oled ennast hakanud trauma järgselt tähelepanelikumalt jälgima või on lihtsalt mitu asja kokku langenud.

Soovitan pöörduda perearsti poole, et ta teeks ära analüüsid, et välistada haigused, mis põhjustavad janu.

Eelnevalt võiksid kodus ära mõõta pissiportsud ja need kogused ka perearstile öelda, siis ta teab, kas Sinu põis on õige suurusega.

Kindlasti jälgi, et sa päeval joomist ei unustaks, muidu tulebki õhtul janu.

Seega alusta palun perearstist.

Heade soovidega,

Aili Traat

4-a. tütar pissib voodisse? (18.11.2014)

Küsimus:

Tere. Minu 4-aastane tütar pissib öösiti ja lasteaias lõunaund tehes juba viimased paar kuud voodisse. Tean, et alla 5-aastaste laste puhul pole see veel problem, kuid oli periood, kus ta ei pissinud üldse alla ja nüüd äkki pissib. Ja koguaeg. Oleme käinud ultrahelis mis oli korras, tegime vereanalüüsid, mis näitas et tal on solgetõbi – tegime ravikuuri ära, kuid ikka pissib voodisse. Pean mainima veel ära, et pissi on väga kange (lausa vänge) haisuga. Mida teha? Kas lihtsalt rahuneda ja oodata millal välja kasvab?

Vastus:

Tere!
Aitäh küsimuse eest. 4 aastaselt tõepoolest võib veel juhtuda, et laps öösel märgab voodit. Sellegipoolest soovitaksin perearstiga nõu pidada. Eelkõige selles osas, kas lapse põie suurus on eakohane, kas peale pissimist on põis tühi. Seda saab teha lapse pissi portsjonite äramõõtmisel ja UH uuringul. Te kahjuks ei kirjutanud täpsemalt mida ultraheliga vaadati. 4-aastane laps on veel lühikest kasvu, tualetis käies soovitan kindlasti laste prill-lauda ja pingikest jalgade alla, et pissimine oleks hästi mugav. Jälgida ka, et laps potilt liiga kiiresti ära ei tuleks ja pissimist pooleli ei jätaks. Kui lapsel on kõhukinnisus, siis see ka soodustab voodimärgamist, rääkige sellest ka oma perearstiga, et seda ravida.
Soovitan Teil oma tütrega uuesti pöörduda perearstile ja vajadusel saab tema teid edasi suunata laste nefroloogile kas Tallinnas või Tartus.

Heade soovidega,
Aili Traat

 

 

 

5-a. tüdruku igaöine alla pissimine? (31.10.2014)

KÜSIMUS:

Tere,
Minu tütar, 5,4-aastane, pole siiani veel öist allapissimist lõpetanud. Kuna see on igaöine ja ka mitu korda öö jooksul, pole temalt veel öist mähet ära võtnud. Kas see on viga? Õigemini küll, sel suvel tegin proovi ja pidasin vastu 2 kuud, kuna aga pissimine jätkus igal öösel, andsin alla. Vahel pissis ühe korra, siis jälle 2 korda öö jooksul ja mõnikord tuli ka hommikune piss voodisse, seega kolm korda. Mida peaksin kõigepealt ette võtma? Kas mähkme kasutamine võib segada öist pissipidamist?
Me ei ela Eestis, olen suhteliselt meeleheitel, sest kardan, et just mähkmete edasi kasutamine takistab tal öist allapissimist tunnetada. Samas mähkme ära võtmine viib mind ka endast välja, sest öö jooksul mitu korda linasid vahetada on väga väsitav. Pealegi laps ise ei tunne, et ta märg on ja ta on ikka väga märg.
Ette tänades!

 

VASTUS:

Tere!
Vabandan väga, et minu vastus viibinud on. Mõistan Teie muret. 5-aastane tüdruk juba päris suur. Öine voodimärgamine on väga sage probleem selles eas lastel. Kuna Teie laps märgab voodit igal ööl, siis tõenäoselt vajab ta ka ravimite abi.

Esialgu mida saate teha, on reguleerida vedeliku tarbimine, see käib vastavalt lapse kaalule. Kui Teie tütar kaalub 20 kg, siis peab ta saama tassist/klaasist joodavat vedelikku kokku 1 liiter. Sellest 700 ml enne kella 16:00, ülejäänud 300 ml õhtupoolikul ja 2 tundi enne magamaminekut ei joo üldse. Minu kogemuse järgi küllalt palju lapsi saavad voodimärgamisest lahti just küllaldase joomisega. Õhtune jook ei tohi olla piim, gaseeritud jook, tsitruseliste mahlad. Õhtusöök ei tohiks olla väga soolane, valgurikas, pigem rohkem taimne.

Õhtune urineerimine peaks olema rahulik. Kui Teie tütar kipub kiirustama tualetist välja, siis võiks ta õhtul pissida 2-s järgus, see tähendab pissib ära, jääb potile istuma, loeb 20-ni ja pissib uuesti. Pott peaks olema lapse kehale vastav, jalad toetuma maha või pingikesele.

Võiksite ära mõõta päevased pissi portsjonid, need peaks olema 150-180 ml. Kui portsjon suurem, saatke laps päeval 2-2,5 tunni tagant pissile. Väikese põie puhul kaaluge arsti juurde minekut.

Kui lapsel on kõhukinnisus, tuleks seda ravida. Kõhukinnisus soodustab öist voodimärgamist. Mähkme äraharjutamist alustage siis, kui tekivad kuivad ööd, esialgu 1 ööl nädalas ja edu puhul suurendate mähkmeteta ööde arvu. Valige endile kõige sobivam mähkmeta nädalapäev.
Kui kuiv öö, siis kiitke last ja ennast.

Edu soovides,

Aili Traat

9-a. poisil väike põis ja öine voodimärgamine? (31.10.2014)

KÜSIMUS:

Tere ! Mure 9-a. poisiga, kellel on diagnoositud liiga väike põis, mille tulemusel ka igaöine enurees. Oleme kasutanud 3 – 4 erinevat tableti kuuri, kuid põie mahtu pole oluliselt suurendada õnnestunud. Kas oskate aidata, mida veel saaks teha.

VASTUS:

Tere!
9-aastasele poisile endale ja kogu perele on voodimärgamine kindlasti väga suureks mureks. Kahjuks Te ei kirjuta, mis ravimeid, kui pikalt ja millises doosis olete kasutanud. Osade ravimite puhul on ravikuurid mitmeid kuid. Võimalik on ka, et ravi on siiski toiminud, aga põis on muutunud liialt suureks ja tekkinud põie tühjenemise häire, mis omakorda võib olla öise voodimärgamise põhjuseks.

Osadel lastel on ühest ravimist vähe ja tuleb samaaegselt kasutada mitut rohtu. Tähtis on ka küllaldane vedeliku tarbimine, kogused sõltuvad lapse kehakaalust. Väikese põiega lastel on abi saadud ka äratusaparaadi kasutamisel. Võiksite selles osas ka oma arstiga nõu pidada.

Head paranemist,

Aili Traat

 

4a poiss pissib lasteaias lõunauinaku ajal? (31.10.2014)

KÜSIMUS:

Tere, Olen lasteaiaõpetaja. Nimelt on mul rühmas kohe 4. aastaseks saav poiss. Probleem seisneb selles, et septembri teisest poolest hakkas laps lõunauinaku ajal alla pissima. Leppisime kolleegidega kokku, et anname talle vähem juua, kontrollime vetsus käiku ning ajame teda lõunauinaku ajal üles, et vetsu minna. Rääkisime ka lapsevanemaga, et uurida, kas ka kodus toimub öösel voodimärgamist. Lapsevanem väitis, et mitte. Rääkisime ka lasteaia tervishoiutöötajaga ning tema omakorda lapsevanemaga ning soovitas tal lapsega perearsti poole pöörduda. Nüüdseks pole asi muutunud vaid lisaks pissimisele laps ka kakab lõunauinaku ajal alla. Rääkisin lapsevanemaga ka sellest ning nüüd tunnistas ta, et ka kodus on alla pissimine ja kakamine siiski mureks, aga ei näinud selles samas ka midagi imelikku. Mina kui õpetaja ei saa võtta last ja minna arstile, seega kirjutangi, et teada saada, mis võivad olla alla pissimise ja kakamise põhjusteks?
Ette tänades!

VASTUS:

Tere!
Tänan küsimuse eest. Oma igapäevatöös näen, et kasvatajatel jääb pisut vähe aega, et aidata kaasa lapse urineerimis- ja roojamisharjumuste kujundamisel. Seda rõõmustavam oli Teie kirja lugeda. Loodan, et vanemad on lapsega arsti juures käinud ja probleem hakkab lahenema.
Päevase une ajal voodimärgamise taga võivad olla erinevad haigused, neist sagedasem kuseteede põletik. 2-4 aastased lapsed hakkavad tunnetama urineerimistungi ja õpivad ära millal tuleb minna tualetti et püksid kuivaks jääksid.

Öist voodimärgamist kui häiret, diagnoositakse alates 5-ndast eluaastast. Vaatamata lapse vanusele peab väljutatud uriini hulk olema eakohane ja pärast urineerimist põis tühi, seda on lihtne perearsti juures kontrollida.
Kindlasti ei tohi piirata vedeliku tarbimist, küll aga võib laps saada osa lõunasöögi juurde planeeritud vedelikust peale ärkamist. Vedeliku piiramine päeval suurendab osadel lastel öist voodimärgamist.

Kirjutate, et laps on hakanud päevase une ajal roojama, selle põhjuseks võib olla kõhukinnisus ja roojamistungi mahasurumine. Kõhukinnisusega lapsed pissivad reeglina kiirustades ja ei tühjenda oma kusepõit, mis omakorda põhjustab voodimärgamist. Soovitaksin jälgida, et Teie rühma poiss käiks tualetis kõigil kordadel, kui lapsed plaanipäraselt peaksid pissile minema. Enne uinakut võiks urineerida istudes, siis tühjeneb poisil põis paremini.

Vanematega head koostööd soovides,

Aili Traat

11-aastase uriinipidamatus ja seljapõrutus? (30.09.14)

Küsimus:

11-aastane tüdruk käib sagedasti pissil, uriinitilgad tulevad ka püksi. Perearst tegi uriiniproovi, see on korras (põletikku pole). Tüdruk kurdab ka seljas kerget valu (ta armastab võimelda, tegi hundirattaid, saltosid ja ütles, et umbes nädal aega tagasi käis harjutust tehes seljast valu läbi). Kas on võimalik, et kerge uriinipidamatus on tingitud näiteks selja põrutusest, nikastusest?

Vastus:

Tere! Aitäh küsimuse eest. Selleks, et tekiks uriinipidamatus või muud põiehäired, peab selja trauma väga suur olema ja siis esineksid ka muud kaebused. Lastel võib päevane sage urineerimine ja püksi sirtsutamine olla tingitud urineerimise edasilükkamisest ja tualetti minekust viimasel hetkel, kusjuures urineerimine ise toimub kiirustades ning põide jääb jääkuriin. Teine võimalus on, et põis on liialt pinges, väikese mahutavusega ning põie sulgurlihas on nõrgavõitu.

Kumb variant teie lapsel on, ei oska kirja alusel öelda.

Palun mõõtke paaril päeval lapsel väljutatud uriini kogused. Pidage oma perearstiga nõu, tema saab ultraheliga kontrollida jääkuriini olemasolu või siis suunata kas Tallinnasse või Tartusse lastenefroloogi vastuvõtule.

Head paranemist,

Aili Traat

Öösel äratame lapse, et WC-sse minna? (29.09.14)

Küsimus:
Tere! Minu 12-aastane poeg märgab voodit juba palju aastaid. Päris kuiva aega ma ei mäletagi. Periooditi on seda vähem kuid, tavaliselt ikkagi 2-3 korda nädalas. Viimastel aegadel oleme lihtsalt öösel ta üles äratanud ja WC-sse saatnud, et ei peaks jälle linu vahetama. See toimib, kuid on koormav vanematele. Kuidas peaksime käituma?

Vastus:
Tere! Kindlasti on öine äratamine nii lapsele endale kui ka vanematele väga koormav. Kahjuks ei selgu, kas teie poeg on mingit ravi saanud ja kuidas see on toiminud. Kui poiss väga pikka kasvu ei ole, võiksite vaadata kuivaks.ee kodulehelt kuidas äratusaparaat töötab ja kui see sobib, saaksite seda laenutada.
Eeldan, et vedeliku tarbimise harjumus on teie pojal olemas, kindlasti tuleb päeval juua ja õhtul 2 tundi enne magamaminekut on soovitav enam mitte juua. Õhtusöögi kõrvale ei soovitata gaseeritud jooke, piima, tsitruseliste mahlu. Täpsemad vedeliku tarbimise juhised sõltuvad lapse kaalust.
Mõõtke palun nädalavahetusel väljutatud uriini kogused ning siis saab perearst otsustada kas põis normaalse suurusega ja sellest lähtuvalt ka uuringuid palneerida ja ravi määrata. Vajadusel konsulteerib öise voodimärgamisega lapsi nefroloog Tallinnas ja Tartus ning inkontinentsi õde Tartus.

Heade soovidega,
Aili Traat

 

Minu 10-aastane tütar pissib öösel alla (29.09.14)

Küsimus:
Tere. Minu 10-aastane tütar pissib öösel alla. Oleme käinud lastearsti juures, saime ühed rohud aga ei midagi. Kui pikem vahe on olnud, siis olen palunud teha arstil proovi ja siis näitab jälle põletikku ja räägitakse kahest bakterist mis on pissu sees. Aga me oleme nii käinud arsti juures juba nelja aastasest peale. Mida peaks tegema? Sooviksin saada soovitusi kuhu ja millise arsti poole pöörduda.

Vastus:
Tere! Teie mure on väga õigustatud. 10-aastase tütre ja ka kogu Teie pere elu mõjutab öine voodimärgamine. Andmed Teie kirjas on pisut napid, kuid saan aru nii, et probleem on nii päeval kui ka öösel. Sagedasti on lastel, kes märgavad öösel voodit pissiproovid korrast ära. Sel juhul võib lapsel olla põie tühjendamise häire, millele tihti kaasub ka kõhukinnisus. Kui on kõhukinnisus, siis tuleks seda ravida.
Soovitan Teil uuesti pöörduda oma perearsti poole. Eelnevalt võiksite 2 päeval ära mõõta lapse pissi portsjonid ja tarvitatud vedeliku hulgad. Tüdruk on juba suur, küsige temalt ka kõhukinnisuse osas. Vajadusel saab perearst suunata Teie tütre lastenefroloogile, kes töötavad nii Tallinnas kui ka Tartus.

Heade soovidega,
Aili Traat

 

Mure 12a poja kakamisega (06.08.2014)

Küsimus:
Tere! Meil on mure 12 aastase poja kakamisega. Ta on titeeast saati hoidnud kakat kinni ja kardab vetsus käia, kuna on valus. Siis mingi aja pärast hakkab soolest immitsema vedelat, mis määrib pükse. Siis jookseb ta päevas kümneid kordi vetsu vahet, kuna sool pressib põiele ja pissihäda on koguaeg. Samas tuleb ka tagant otsast vedelat ja nii kestab see mitmeid päevi…ja seni kaua, kui saab suurema osa eest ära…peale seda kestab määrimine veel pikalt. Oleme käinud pojaga soolteröntgenis ja andnud toidutalumatuse analüüse, aga kõik näib korras olevat. Soole kohta öeldi, et on pikk sool. kõhukinnisus on suguvõsas sees. Mida me peaksime tegema, et see asi paraneks. Me näeme, pojal on sellepärast kehva olla…eriti koolis. Lugupidamisega!

Vastus:
Tere! Kõhukinnisuse, enkopreesi osas oskab Teile parimat nõu anda gastroenteroloog. Peale jääkiderohke dieedi võiks ravimitest kasutada forlaxit, mis on pulbri kujul. Pulber tuleb lahustada klaasis vees või mahlas ja hommikul ära juua. Kõht tuleks päris lahti saada ja siis edasi otsida ravimi doos, millega laps roojab kas iga päev või ülepäeviti ja iste on pehme. Mõni laps vajab selleks pool pulbrit päevas, teine jälle terve pulber ülepäeviti. Peate lihtsalt oma pojale sobivaima doosi välja peilima. Soovitan ka välja kujundada kindel roojamise rütm kas hommikusöögi, lõunasöögi või õhtusöögi järgselt. Kui nendest võtetest abi ei ole, rääkige oma perearstiga, kes vajadusel suunab teie poja gastroenteroloogi vastuvõtule.
Head paranemist,
Aili Traat

10aastase poisi enurees (22.04.2014)

Küsimus: Minu poeg 10.a. pissib alla. See algas veidi enne kooli minekut, pidasin seda koolistressiks ja lootsin, et läheb üle. Proovisin öist äratamist, natuke aega aitas, siis pissis ikka enne äratust. Õhtuti juua ma tal ka ei luba. Nüüd on asi veel hullemaks läinud ja ma ei oska enam midagi teha.
Vastus: Öine voodimärgamine on kindlasti väga suureks mureks Teie pojale ja Teile ka. Usun, et olete oma perearstiga rääkinud ja reguleerinud vedeliku tarbimist, (rõhutaksin siinkohal, et päevane õige vedeliku tarbimine soodustab öist kuivaksjäämist) ja mõõtnud ära uriini portsud. Kui need korras, siis soovitan edasise ravitaktika otsustamiseks pöörduda esialgu õde Elbe Hade vastuvõtule, mis toimub reedeti. Vastuvõtule saab registreeruda Kliinikumi etteregistreerimiskeskuse numbril 731 9100, vajalik perearsti saatekiri. Nõu saab ka nii Tallinnast kui Tartust lastenefroloogidelt.

8-aastase tüdruku enurees (12.03.2014)

Küsimus: Olen hädas oma sel suvel juba 8aastaseks saava tütrega. Nimelt on meil probleem püksi pissimise ning öise voodimärgamisega. Päeval juhtub õnnetusi eelkõige mänguhoos, naerdes või kui keegi teda kõdistab. Alles hiljuti kutsus ta omale sõbranna külla ning 4 tunni jooksul juhtus tal õnnetust 5 korda. Oleme küll rääkinud, et kui pissihäda natukenegi tunneb, tuleb vetsu minna, aga abi ei miskit.Öösiti pissitame teda veel enne, kui ise magama läheme, iga öö tal seda ei juhtu. On ka kuivi perioode nagu öeldakse. Kõige pikem kuiv periood kestis 3 kuud, eelmisel suvel, kui laps ärkas ise öösiti ning läks pissile. Kuiv periood sai otsa lapse kooli minekuga kui laps magab nii sügavalt, et enam ei ärka häda peale üles.
Õhtuti umbes 2 tundi enne magamaminekut ei luba me lapsel juua, kuid õnnetusi ikka juhtub. Oleme teinud perearsti juures pissiproovi, mis ei näidanud lapsel põletikku. Sügisel 2013 külastasime ka laste uroloogi Mustamäe Lastehaigla Polikliinikus, kes meie külatusel ütles ainult, et tema võib augu kinni õmmelda kui vaja, et muud ei ole teha. Andis vaagnapõhja lihaste harjutuste õpetused ning sellega ka asi piirdus. Ei tehtud meile mingeid uuringuid seal ega midagi. Ka ei räägitud meile Inkotubadest, millest lugesin siin lehel.
Tahaksingi küsida, kas või kuidas ma saaksin veel last aidata? Ta on ka ise õnnetu, et tal juhtub ikka ja jälle. Lisaks häirib see ka lapse sotsiaalset elu, kui sõprade ees juhtub koguaeg. Kas on võimalik kuidagi aru saada, mis seda lapsel põhjustab? Seda kuidagi ravida? Olen tõesti lapse pärast mures ning tahaksin, et ta saaks ka kuiva lapsepõlve nautida.

Vastus: Mõistan nii Teie kui peagi 8aastase tütre muret. Kuna siin on mitu probleemi – naermispidamatus, päevane pükstemärgamine, öine voodimärgamine, siis soovitaksin uuesti oma perearstiga nõu pidada ja vajadusel laste nefroloogiga konsulteerida. Eelnevalt võiksite paaril nädalavahetusel mõõta ja üles kirjutada pissiportsjonid, siis saab perearst kohe mingi teave, kuidas kusepõis töötab. Hea oleks teada ka öist uriini kogust. Teie tütar on suur, tualetis käib üksinda, seetõttu võiksite pilgu heita tema kakale, paljudel lastel, kel samasugused probleemid, on ka kõhukinnisus, mida tuleks kõigepealt ravida. Samuti võiksite ära mõõta tarvitatud vedeliku, kuna osa lapsi hakkab vedelikku piirama, mis aga ei tule paranemisele kasuks. Inkotubadest saab laenutada alarmaparaati, aga seda Teie lapsele esialgu ei soovita.

11-aastase poisi pükstemärgamine (12.03.2014)

Küsimus: 11-aastane poiss pissib iga päev püksi, mõni päev isegi mitu korda. Öösiti probleemi pole. Nüüd on lisandunud ka püksi kakamine, mida juhtub paar korda nädalas. Mitu aastat on last ravitud Driptane’iga. Psühhiaatri juures on ka käidud. Mida saaks veel selle probleemi lahendamiseks teha?
Vastus: Päevane pükstemärgamine ja püksi kakamine on nii Teile kui ka teie pojale kindlasti väga ebameeldiv probleem. Kahjuks ühest lahendust, mida kirja teel öelda, ei ole. Soovitan uuesti pöörduda oma perearsti poole, mõõtes eelnevalt mõnel nädalavahetusel väljutatud uriini portsjonid. Perearstiga otsustate kas ta saab Teie last ise edasi uurida ja ravida või saadab nefroloogi vastuvõtule. Ilma põietööd hindamata ravi teha ei saa. Püksi kakamise koha pealt vajab täpsustamist, kas lapsel kaasub kõhukinnisus või mitte. Kui on kõhukinnisus ja roe lekib, tuleks alustada kõhukinnisuse ravist. Kui kõhukinnisust ei ole, aitab eelkõige roojamise režiim. Aga siin saate jällegi oma perearstiga nõu pidada ja konsulteerida vajadusel gastroenteroloogiga.

Viieaastane poiss pissib sagedasti (05.02.2014)

Küsimus: Mul on viieaastane poiss ja ta 2 nädalat iga poole tunni tagant pissib, vahel ka iga kahe minuti tagant, öösel on rahulik, eelnevalt oleme paari kuu jooksul söönud antibiootikume angiini vastu ja palju haiged olnud, põiehaigus välistatud, said proovid tehtud. Kas peaks nõudma saatekirja uroloogi juurde või on asi lihtsalt närvides? Muidu on väga hea pidaja olnud. Pissi kogus on ka vähenenud.
Vastus: Kahjuks on kirja teel Teile keerukas vastata. Neid lapsi, kellel on tekkinud sage pissimine, käib minu vastuvõtul päris palju. Enamik nendest lastest on täiesti normaalse või isegi suurepoolse kusepõiega, kuid nad katkestavad pissimise enne ära, kui põis tühjaks saab. Teine osa lapsi, keda on kindlalt vähemuses, vajavad põie lõõgastamiseks ravimite abi. Kindlasti on vaja jälgida lapse vedelikutarbimist, et see oleks küllaldane. Ei soovita juua gaseeritud jooke.
Kuidas Teie lapse kusepõis töötab, saab perearst vaadata ultraheli uuringul. 5aastase lapse ühekordne uriini ports peaks olema 150-180 ml. Kui Teie poeg tualetti läheb, las ta pissib istudes, peale pissimist jääb potile edasi istuma ~20 sekundiks ning seejärel pissib veelkord, kuid mitte punnides. Kui teistkordsel urineerimisel veel pissi tuleb, võib eeldada, et Teie laps kiirustab liialt tualetist väljatulekuga. Kui tundub, et põis on väikesepoolne, võiksite lapse tähelepanu kõrvale juhtida ja vaadata, kuidas ta kannatada saab. Vahel lahendab see olukorra. Kui ikkagi laps jääb sageli urineerima, pöörduge palun perearstile abi saamiseks.

Valk uriinis (05.02.2014)

Küsimus: Minu 2aastasel tüdrukul on uriiniproovis valku. 3 nädala jooksul on võetud uriini 3 korda, ikka on valk uriinis. Kas peaks hakkama muret tundma ja mis põhjustab uriinis valgu tekke?
Vastus: Uriini analüüsis leitakse valku väga erinevatel põhjustel. Väga vähene valgu eritus ööpäevases uriinis võib olla täiesti normaalne. Mööduvat valgu eritust uriinis võivad põhjustada näiteks palavik, stress, vedeliku puudus, raske füüsiline pingutus. Samas valku võib esineda uriinis erinevate neeru- ja kuseteede haiguste puhul. Oluline on teada, milline lapse seisund on, kui palju ta pissib ja kui suur on valgueritus uriiniga ning mis peale valgu uriini analüüsis veel on. Tõenäoselt Teie lapsega on kõik praegu korras, vastasel korral ei oleks perearst piirdunud ainult uriini analüüsidega. Kindlasti aga on vaja lapsel ka siis, kui ta tundub terve olevat, jälgida pissiproove ja kui valgueritus ikka püsib, või veelgi süveneb, vajab see täpsemaid uuringuid.

Pisitütar ei pissi poti peal (05.02.2014)

Küsimus: Mul on 2a3kuune tütar ja probleemid tema pissimisega. Ta ei tunne pissihäda. Ta ütleb, et pissihäda siis, kui juba piss tuleb. Kui panen lapse potile (läheb hea meelega) pissile, siis istub natuke aega ja ütleb, et ei ole pissihäda, tõuseb püsti ja astub paar sammu ja siis piss tuleb ja kui piss jooksma hakkab, ütleb kohe “emme pissihäda”. Ja nii on juba sügisest saadik, kui mähkme päeval ära jätsime. Vahel harva kui saame pissi potti. Sellest ma saan aru, et mänguhoos vahel tuleb püksi, aga,et koguaeg, see teeb väga murelikuks. Laps põdes 2012 suvel 3 korda kuseteede põletikku ja viimasel korral (august 2012) avastati veel lisaks põletikule kolibakter uriinist. Kas see võib olla põhjuseks, et nüüd on probleemid pissimisega? Kakal käimisega pole kunagi probleeme olnud, läheb ise potile, kui häda on.
Vastus: Laste oskused arenevad pisut erinevalt. Kui ainult vanusest lähtuda, siis 1-2 aastased lapsed saavad aru, et põis on täis ja seetõttu hilinevadki tualetti minekuga. 2-4 eluaasta vahel õpivad lapsed tundma pissihäda ja aru saama kui kaua kannatada tohib, et jõuda kuivade pükstega potile. Soovitan last panna regulaarselt pissile ja kiita, kui pissimine potti õnnestub. Teie tütar on põdenud ilmselt imikueas mitu korda kuseteede infektsiooni. Selle haiguse puhul on uriini analüüsis põletikurakud ja mikroobid. Kõige tavalisem haiguse tekitaja on kolibakter. Saan Teie kirjast nii aru, et viimasel aastal kuseteedes põletikku ei ole olnud, seetõttu praegust pükstemärgamist ei seostaks läbipõetud infektsiooniga. Kui Teie laps on juba õppinud õigel ajal potile minema ja siis tekib uuesti märgamine, tuleb otsida kuseteede põletikku. Seega soovitaksin last panna päeval 1,5-2t tagant potile, köita tema tähelepanu, et ta rahulikult ära pissiks ja ei kiirustaks põit tühjendamata potilt ära. Kui Teil ikka jääb mure lapse pissimise pärast, siis saate nõu pidada oma perearstiga ja vajadusel on võimalik teha ultraheli uuring, mis on lapse tervisele ohutu.

5aastase enurees (27.12.2013)

Küsimus: Tütar saab 5aastaseks. Juba paar kuud on probleeme pissimisega – tuleb püksi päeval ikka mitu korda, öösel samuti. Praegu on öösel ja kui kuhugi lähme kodust välja mähe all. Oli vahepeal probleeme lasteaias. Üks poiss olla kiusanud ja terroriseerinud. Pissiproov oli korras. Soovin lasta teha ka proovi, mis näitaks kas veresuhkruga võib olla probleeme (lapse isaisa on diabeetik). Tihti on uriin väga spetsiifiliselt paha haisuga. Proovisime ka Urofortet. Käime psühholoogi juures. Siiani ei midagi. Varem ei olnud probleeme. Käis ilusti potil ja ka öösel ärkas ise. Siis hakkas nii, et algus tuli püksi ja ülejäänud potti. Ise räägib, et ei tunne, kui pissihäda tuleb. Täitsa ise ka nutab tihti juba, et nii juhtub! Endal mõistus juba otsas… Küsisin ka saatekirja perearstilt põieuuringutele.
Vastus: Püksipissimine ja voodimärgamine on nii vanematele kui ka lastele raske mure. Kahju, et Teie alles 5aastaseks saav laps juba muretseb selle pärast. Kirjutate, et uriin lõhnab vahel halvasti, kas Te sellel perioodil olete teinud lapsel pissiproovi ja ka külvi mikroobidele? Seda saate perearsti juures teha. Uriin hakkab lõhnama, kui seal on palju mikroobe.
Veel võiksite paaril vabal päeval ära mõõta lapse pissiportsud, et teada saada, kas lapse põis töötab normaalselt. Kui lapsel pissimise sagedus liiga harv, tuleks ta suunata ~2-2,5 tunni tagant pissile. Kindlasti jälgida, et laps joomisest ei loobuks. Praegu päkapikkude aeg, proovige last positiivselt ja julgustavalt motiveerida päeval kuivaks jääma. Kui päeval kõik korras ja öine voodimärgamine jääb püsima, siis tuleb seda ravima hakata peale 5aastaseks saamist. Rääkige perearstiga, et vajadusel suunaks ta Teie lapse nefroloogi vastuvõtule. Võib-olla ta on seda juba teinud, kuna soovite põieuuringut.

4aastane käib sageli pissil (27.12.2013)

Küsimus: 4aastane poiss ütleb, et tal on peale pissil käimist mõne aja pärast jälle pissihäda. Vetsus olles aga miskit ei tule. Kas tegu võib olla põletikuga? Kui küsisin, kas pissida on valus ka, siis ütles, et vahel on peale pissimist noku valus, aga pissimise ajal valus ei ole.
Vastus: Loodan, et praeguseks pojal pissimisega kõik korras. Tõenäoliselt ei olnud teie pojal kuseteedes, kusepõies põletikku. Sageli 4aastased poisid pissivad juba püsti ja kipuvad sealjuures kiirustama, jätavad pissimise pooleli ning tunnevad õige pea peale pissil käimist uuesti häda. Seda nad ei tee meelega ja enamasti selgubki niisugune olukord, kui lapse kusepõit vaadatakse kohe pärast pissil käimist ultraheliga. Seda saab perearst korraldada. Kui põide jääb peale pissimist lubatust rohkem pissi, soovitaksin ka poistel tualetis istudes pissida ning jälgida, et sealjuures lapse jalad ulatuksid põrandale, vajadusel pingikesele toetuda. Pissimine peab olema mugav ja laps ei tohiks poti äärel kõõluda. Noku valu ei oska ilma nägemata kommenteerida, selles eas võib eesnahk veel kitsas olla ja vahel tekib sinna põletik.

Soovitused 5aastasele enureesiga poisile (27.12.2013)

Küsimus: Mul on 5aastane poeg, kes laseb nii päeval kui ka öösel püksi, küll pissib, küll kakab. Käisime selle murega perearsti juures, kuid tema sõnul on kõik korras, lihtsalt on ta vanus selline, et elu on kiire ja pole aega vetsu minna. Mida ma peaksin tegema?
Vastus: Saan väga hästi Teie murest aru. 5aastane poiss on küllalt suur ja selles eas ei peaks enam päeval püksi pissima ega ka kakama. Öine voodimärgamine võiks ka lõppeda. Sageli on pükstemärgamine, püksi kakamine ja öine voodimärgamine omavahel seotud. Kuidas Teie lapsega, seda on nii vähese teabe korral väga raske öelda. Et midagi täpsemalt öelda, tuleks teada, kas lapsel on kõhukinnisust, kas päevased pissihulgad on eakohased, kas laps kipub pissihäda maha suruma või hoopis tualetis kiirustama, kuidas on tema joomisharjumused. Soovitaksin veelkord rääkida oma perearstiga ning ühiselt otsustada konsultatsiooni vajadus. Esialgu aga soovitaksin poega suunata ~2-2,5 tunni tagant pissile ka siis kui ta seda ise ei soovi. Kahjuks ei tea Teie lapse kaalu, kuid orienteeruvalt peaks tassist joodav vedeliku kogus olema ~1 liiter. Joomine lõpetada ~2 tundi enne magamaminekut. Kakale tuleks ka suunata peale suuremat sööki, see oleks peale lõuna- ja õhtusööki. Hommikuti läheb enamasti kiireks, kuid sobimisel võiks poeg proovida ära kakada ka hommikusöögi järgselt. Kõhukinnisuse puhul soovitab ravi perearst, vajadusel gastroenteroloog. Kiitke last edu puhul, praegu ju päkapikud veel käivad.

Enurees algas peale lasteaeda minekut (15.10.2013)

Küsimus: Minu 3,5aastane tütar, kes pole kunagi voodisse alla pissinud, teeb seda mitu korda nädalas. Hakkas see vaikselt pihta kuu aega tagasi, kui ta hakkas lasteaias käima. Olen küll mõelnud, et tegu võib olla lasteaiastressiga, kuid ta läheb sinna väga hea meelega. Kas mul on põhjust muretsemiseks või peaksin lihtsalt ootama, kuni asi laheneb?
Vastus: Kui teie tütar on terve, pissi tavapärase lõhnaga, siis ei ole muretsemiseks põhjust. Selles vanuses lapsed võivad voodisse pissida ja seda peetakse normaalseks. 3aastaselt on öine uriini hulk veel suur ning kui lasteaia järgselt on laps väsinum, uni sügavam, siis juhtubki, et laps ei ärka öösel ja pissib voodisse. Soovitan lasteaiast tuleku järgselt anda lapsele piisavalt vedelikku, et joomine päris viimastele õhtutundidele ei jääks. Veel soovitan jälgida, et laps enne magamaminekut rahulikult põie tühjaks pissiks ja liialt ei kiirustaks potilt äratulekuga. Lapse kasvades voodimärgamine tavaliselt väheneb ja laps hakkab lõpuks tõusma kuivast voodist. Normaalseks ei saa lugeda, kui laps märgab voodit peale 5ndat sünnipäeva.

8aastane pissib püksi (03.10.2013)

Küsimus: 8aastane laps teeb püksi. Juba teist nädalat selline probleem. Hommikul ärkab ja püksid märjad. Ütleb ei tunne, kui piss tuleb. Laps räägib, et ka koolis on mitu korda ette tulnud selline asi, et ta ei tunne, kui piss tuleb ja märkab alles siis, kui püksid märjad. Milles võib olla probleem?
Vastus: Saan Teie kirjast aru nii, et varem on lapsega pissimise osas kõik hästi olnud. Öösel voodisse ei pissinud ja kogu päeva vältel jäid püksid kuivaks. Mure tekkinud viimastel nädalatel. Soovitaksin pöörduda perearstile, kes teeb analüüsid. Mitte küll sageli, kuid põhjuseks võib olla ka üldhaigestumine, mida kirja teel diagnoosida ei saa. Kui perearsti juures haigestumist ei leita, võiksite päevasel ajal lapse kellaajaliselt iga ~2 tunni tagant tualetti saata. Päeval peab laps piisavalt vedelikku saama, et õhtul janu ei oleks ning viimased 2 tundi enne magamaminekut ei tohiks enam juua. Need on esialgsed soovitused – alustage palun oma perearstist.

6aastane kardab WC-s kakada (17.09.2013)

Küsimus: Laps saab järgmisel kuul kuueseks, aga ei lähe WC-sse kakale. Pissil käib ilusti, aga kakale ei lähe. Ei tea enam, mida teha. Oli kuu aega vanaema juures Soomes, siis sellist probleemi polnud. Koju saabudes hakkas seda vältima. Olen küsinud, kas ta kardab WC-d, et ta sinna ei lähe? Vastab selle peale, et ta ei tea.
Vastus: Vabandan vastusega viivitamise pärast, aga suvepuhkuse ajal olin tööarvutist eemal. Loodan väga, et Teie laps on jälle WC-s kakal käima hakanud. Kirjast päris täpselt ei selgu, kas laps enne Soomes vanaemal külaskäimist ikka kakas ilusasti WC-s, või oli see probleem juba varem ja avaldus ainult külas olles. Kui lapsel on kõhukinnisus, siis püüdke roe võimalikult pehmeks saada, et laps saaks aru, et kakamine ei ole valus. Lisaks dieedile on apteegis käsimüügis ravimid olemas. Suunake laps peale iga söögikorda tualetti kakale ka siis kui ta ütleb, et häda ei ole. Potil võiks ta istuda 5-6 minutit ja püüda rooja väljutada. Istumine peab mugav olema, s.t. jalad peaksid ulatuma kas põrandale või pingikesele, mitte rippuma. Kui mure jääb püsima, soovitan pöörduda esmalt gastroenteroloogi, siis psühholoogi vastuvõtule.

8aastane poiss teeb päeval mitu korda püksi (25.07.2013)

Küsimus: Minu 8aastane poeg teeb päeval nii 5 korda püksi. Tuleb nii eest poolt õnnetust kui tagant. Kui olen püksid vahetanud, palun tal alati minna WC-sse. Tunni möödudes näen jälle, et püksid on märjad. Ise ta ütleb, et ei tundnud. Tagant poolt õnnetust nii tihti ei juhtu, kuid paar korda nädalas ikka. Selleks, et ta püksi teeks, ei pea ta ennast liigutamagi. Käib tualetis ära, istub diivanile, mängib oma kontrolliga ja tunni möödudes on püksikud jälle märjad. Perearstile pole veel jõudnud, kuna arst on puhkusel. Väiksena ta püksi ei teinud. See probleem on tekkinud viimase aasta jooksul. Algul oli asi väga harv, nii kord kuus, aga nüüd viimase kuu jooksul on asi ikka väga hull. Milles võiks olla probleem ja millise arsti juurde peaks pöörduma?
Vastus: Väga vabandan, et vastus jõuab Teieni lubatust hiljem. Loodan, et olete juba saanud perearsti poole pöörduda ja murega tegelema hakanud. Enamasti on lastel, kellel esineb pükste määrimist roojaga, ka kõhukinnisus, mille raviga ka pükstemäärimine taandub. Kui kõhukinnisust, ka varjatut, kindlasti ei ole, siis tuleks laps suunata regulaarselt peale iga suuremat söögikorda tualetti roojama ning kujundada välja regulaarne tualetirežiim, mis tihti vähendab ka päevast pükstemärgamist. Selleks, et otsustada milline ravi on päeval pükstemärgamise jaoks kõige otstarbekam, soovitaksin ikka pöörduda perearsti poole. Enne oleks hea 2-3 päeval ära mõõta päevased pissi portsjonid. Sealt edasi arst juba otsustab, kas laps vajab edasi suunamist nefroloogi konsultatsioonile.

15aastase periooditi esinev enurees (28.05.2013)

Olen 15-aastane noor neiu, kes teeb öösiti tahtmatult voodisse. Haigus on kestnud kogu elu ning olen ka käinud mitmete arstide juures, kuid abi pole saanud. Ilmselt on mul põhjuseks väike põis ja sügav uni, kuid see eisneb periooditi. Umbes nädal järjest tuleb voodisse ja umbes 2 nädalat olen kuiv. Loodan väga teie abile, sest asi on juba minu jaoks lootusetu, ei saa käia laagrites, sõbrannade poole ei saa ööseks jääda, jne.
Vastus: Väga tubli, et püüad oma murele lahendust leida ja oled end öise enureesi põhjustega kurssi viinud. Kahjuks ei selgu kirjast, mille alusel Sa arvad, et Sul on väike põis. Kui on tehtud ultraheli uuring, kus vaadatud kusepõit vahetult enne ja pärast urineerimist, siis saab seda küll öelda, et põis on väike. Kui arvad seda väljutatud uriini alusel, siis see ei ole täpne.
Põiemahtu saab ravimitega suurendada. Kindlasti juba tead, et vedeliku tarbimist päeval ei tohi piirata. Hommikust kuni kella 16:00-ni peaksid vedelikku jooma vähemalt 1 liiter, see aitab ka põiemahule kaasa. Õhtupoolne vedelikukogus kella 16:00 kuni 2 tundi enne magamaminekut on 0,5 liitrit. Praegusel ajal on saadaval ka ravimid, mis vähendavad öist uriini hulka ja neid ongi soovitatud kasutada sel perioodil, kus öist voodimärgamist ei tohi kindlasti olla. Soovitan Sul veelkord perearstiga nõu pidada ja vajadusel konsulteerida laste nefroloogiga kas Tartus või Tallinnas. Usun, et saad asjakohast nõu ja probleemile lahenduse.

7-aastane käib sageli WC-s (01.02.2013)

Mure on 7aastase poisiga, kes käib tihti WC-s. Pidasin seda normaalseks ja füsioloogiliseks eripäraks, kuid hakkasin kahtlema, sest nüüd selgus, et ta küll käib tihti, kuid tuleb vaid paar tilka kui sedagi. Õhtuti käib sageli 2 korda järjest vahetult enne uinumist. Ja kunagi ei taha lonksugi juua võtta, kuna kardab, et tuleb häda. Üle aasta on see kindlasti nii olnud ja ma pidasin seda hormoonide taseme tõusuks.
Vastus: Teie mure on täiesti õigustatud, kuna 7aastase poisi päevased pissi portsjonid peaksid olema 210-240 ml ja joodud vedeliku hulk ~1 liiter juhul, kui ta kaal väga suur ei ole. Sagedaseks loetakse pissimist üle 8 korra ööpäevas. Soovitaksin teil selle murega pöörduda oma arsti poole. Kohe tulevad puhkepäevad, hea oleks kui te mõõdaksite ära lapse joogi ja pissi hulgad. Et seda lihtsam teha oleks, lisan lingi (urineerimispäevik), kust saate alla laadida meie tabeli. See aitab perearsti ja spetsialisti, kui perearst teie poja kellegi juurde edasi suunab.

4-aastasel esineb taas voodimärgamist (11.01.2013)

Tütrel, peaegu 4, kes on kaua juba mähkmevaba, esineb täpselt aasta algusest saati igaöiselt voodimärgamist. Ei ole täheldanud ühtegi vaimset probleemi, elus muudatusi pole toimunud, päeval kõik korras ja kuiv. Laps rõõmsameelne. Olen piiranud õhtust joomist, samuti panen ta ise kl 1 öösel potile, olenemata sellest on 3-4 h möõdudes voodi märg. Ei oska midagi enam ette võtta, selle aasta 10 ööst on 8 märjad.

Vastus: 4 aastaselt võib veel öist voodimärgamist esineda, aga kui Teie tütar oli eelnevalt 6 kuud kõigil öödel kuiv, mõned soovitused Teile. Kirjutate, et piirate õhtust joomist, mis on õige, aga laps peab 2/3 neerude tööks vajalikust vedelikust hommikusöögist kuni kella 16:00 kätte saama. Kahjuks ei tea ma Teie lapse kaalu, seega ei saa täpseid arve kirjutada. Kella 16:00 kuni 2 tundi enne magamaminekut peab laps saama 1/3 vedelikust. Näiteks, kui teie laps on 20 kg ja magama läheb kell 21:00, siis hommikust –> k.16:00 650 ml ja 16:00-19:00 350 ml vedelikku. Vedelik on kõik, mida tassist saab juua. Õhtusöögi juurde ei sobi piim ja gaseeritud joogid, mis suurendavad öise pissi hulka ning põis saab täis. Selles eas lapsed magavad sügavalt ja laps ei ärka täispõie tunde peale. Kui Teie lapsel on kõhukinnisus, mis soodustab ka öist voodimärgamist, pöörduge oma arsti poole abi saamiseks. Pott peab lapse kehale vastav olema. Kui laps käib WC-potil, tuleks kindlasti kasutada laste prill-lauda ja pingikest jalgade alla, muidu ei saa laps mugavalt, pingutamata põit tühjendada. Öösel kui Te last potile panete, peaksite ta üles äratama, aga arvestades vanust, on see praegu vara. Öist voodimärgamist käsitletakse haigusena alates 5-ndast eluaastast.

Väikelapse märjad ööd (09.01.2013)

Mul on mure oma 2,10 a tütre pärast. Alates 2 a oleme päeval täiesti kuivad, ka lõunaune ajal äpardusi ei juhtu. Sel sügisel proovisime 1x mähkmevabu öid. Algus oli nagu ikka paar ööd kuiv, siis tuli piss, siis tuli pissiöid rohkem ja siis läks pesumasin katki st selleks korraks jäi asi katki.
Uuesti alustasime öise mähkmevaba olekuga novembris. Kõik tundus olevat normaalne, st üksikuid öid kuus juhtus, aga väga harva. Nüüd aga äkki dets alguses oli selline periood, kus laps pissis nädal aega järjest igal ööl alla. Mingit pahandamist meil sellega seoses ei ole. Vaikselt paneme uued riided ja üldjuhul magame edasi ühiselt teises voodis – nii tahab ta öösel ärgates ka siis, kui kuiv oli. Siis oli mitu nädalat, kui ööd olid pissivabad. Aga nüüd on pärats pühi on jälle kõik ööd pissiga ja märja voodipesuga. Täna pissis koguni 2 korda. Ise olen täheldanud mingi seose tema pissilkäikudega. Pikka aega oli meil nii, et viikmane piss tuli kl 22 ja siis ta uinuski. Nüüd on mitu nädalat selline aeg, kui ta vahel pissib ´viimati kl 19 ja pärast seda enam ei taha. Kuna on käsil ka “ei taha aeg”, siis potile suunamine ei õnnestu. Stressiga asi seotud ei ole, sest midagi meie pereelus muutunud ei ole. Laps saab palju tähelepanu nii minult kui mehelt. Õhtuti mängime palju koos- nagu varemgi oleme teinud. Lasteaias ei tea, et midagi oleks juhtunud. Nii väike laps ei räägi eriti midagi veel ja kasvatajad ütlevad, et kõik on hästi. Kas on alust loota et see laheneb iseenesest, kui rahulikuks jääda ja lihtsalt vahetada linu, kuni asi jälle normaliseerub? Või tuleks midagi teha – minna perearsti juurde vms. Põiepõletikku lapsel ma arvan, et ei ole. Mingit valu tal ei ole, palavikku ka mitte, laps on rõõmus ja päeval pissib tavalistes kogustes. Perearstile helistasin – ta arvas, et põiepõletik see küll ei ole. Väike probleem on tal alati olnud kakamisega, st kõht kipub kõhukinnisusele. Alates 1. eluaastast oleme sellega tegelenud ja ta kakab regulaarselt, kaka on vahel kõvavõitu, aga verd jms on selles üliharva. Hirmu potile minna tal ei ole olnud. Hoiame menüü ja toiduvalikuga (kiudained jms), teeme refleksoloogilist massaaži iga päev, aitame heade bakteritega (vastavalt vajadusele võtame üht looduslikku preparaati, mis soolefloorat aitab hoida). Mida teha?

Vastus: Teil on väga tubli väike tütar. Kõikide laste oskuste areng võtab aega. Teie tütar saab 3 aastaseks. Selles vanuses õpib laps päeval tunnetama oma põie täitumist, aru saama, kui suur võib pissihäda olla, et ta jõuaks õigel ajal, kuivade pükstega, potile. Öine voodimärgamine peab ära kaduma 5-aastaselt. Juhul, kui Teie laps on olnud järjest 6 kuud öösiti kuiv ja siis tekib uuesti märgamine, tuleks arsti juurde pöörduda. Öist voodimärgamist soodustab ka kõhukinnisus, mille raviga tuleb kohe tegeleda. Kaka peab olema ühtlane, vormitud, mitte suurema läbimõõduga kui lapse 2 sõrme. Ebamugavus kakamisel soodustab kakamise tagasihoidmist ja sellega koos hakkab laps ka pissihäda maha suruma ning sageli katkestab pissimise ära enne, kui põis päris tühjaks saab. Eeldan, et Teie lapse pott on lapse pikkusele vastav, s.t. kas laps kasutab veel väikest potti või suurele potile on olemas laste prill-laud ning pingike jalgade alla, et laps saaks mõnusalt lõdvestunult potil istuda. Õiges asendis tuleb põis paremini tühjaks ja öine pissi mahub korralikult tühjendatud põide ära. Kokkuvõttes annaksin Teie lapsele veel aega kasvamiseks ja öiseks kuivaksjäämiseks. Kui mure jääb püsima, mõõtke ära 3-4 päevast uriini portsu ja pidage veelkord nõu oma arstiga.

7aastase öine enurees (22.10.2012)

Mure on 7aastase tütre pärast, kes siiani on igal öösel märg (kuiva perioodi polegi olnud). Oleme teinud paar-kolm aastat tagasi põie ultraheliuuringud, kõik korras. Käisime psühholoogil – tuli väike leevendus, aga olukord läks kiirelt tagasi algusesse. Käisime ka hiina arstil – ei olnud muutusi. Voodi on märg igal ööl, mõnikord ka kaks korda öö jooksul, last see ei sega. Harilikult käin lapsega WC-s umbes 2-2,5 tundi peale uinumist, siis on enamasti voodi hommikuni kuiv. Õhtuti ei joo jm elementaarsetest reeglitest peame kinni. Geneetiliselt on soodumus olemas. Nüüd on hakanud silma WetStop aparaadid – kui suure tõenäosusega nad töötavad, kas on neid võimalik ka Tallinnas kusagilt laenutada (ostuhind on päris krõbe)? Kas tuleks perearstilt nõuda ka uut ultraheliuuringut põiest, kui eelmine oli korras? Kui ohutud on suukaudsed rohud ja kas neid nii väikestel kasutatakse?
Vastus: 7aastaselt on paras aeg öise voodimärgamise raviks. Saan aru, et vedeliku tarbimine on Teie lapsel reguleeritud, s.t. 2 tundi enne magamaminekut enam ei joo. Kahjuks ei tea Teie lapse kaalu, seetõttu ei saa öelda, kui suur peab olema hommikupoolne ja õhtupoolne joodava vedeliku hulk. Aga seda saate koos oma arstiga arvutada. Kindlasti peab tütar päeval küllaldaselt vedelikku saama.
Vanuse järgi sobib ravi äratusaparaadiga ja ka ravimitega. Äratusaparaat on sobilikum, kui öine uriini hulk on väiksem ja ka põiemaht väiksem ning märgamine toimub 1 kord öö jooksul. Alarmaparaadi laenutus peaks algama Inkotubades alates detsembrist, ka Tallinnas. Siis ei saa ka hind tõenäoselt nii kallis olema. Samas aparaat peab lapsele ja kogu perele sobima, sest mõneks ajaks on pere uni häiritud.
Kui lapse voodi on hommikuks väga märg, siis sobib pigem tablettravi, mis on ohutu, kui lapse vedeliku tarbimine on õige.
Kui märgamine toimub mitmel korral öö jooksul, siis tuleks ravi kombineerida (näit. tabletid ja alarmaparaat).
Kui laps märgab voodit paar tundi peale uinumist, võib selle põhjuseks olla, et laps kiirustab õhtul tualetis ja ei tühjenda põit täielikult. Korralikku põie tühjendamist võib segada, kui tualettpott on lapse jaoks liialt kõrge ja suur. Pissimine peab toimuma mugavas asendis, siis tühjeneb põis paremini.
Milline oleks Teie tütre jaoks sobilik ravi, peaksite koos arstiga otsustama.

6aastase sage pissimine (12.06.2012)

Mul on 6aastane tütar, kes umbes 2 nädalat tagasi hakkas pissil käima tihti ja seda vaid kodus, lasteaias-õues seda ei esine ja voodisse ta ka ei tee. Suhkur vist pole kõrge, kuna seda kontrollisime 2 kuud tagasi, sest laps natuke ülekaaluline. UH tehtud ja korras. Küsisin lapselt, kas pissida on valus? Ütleb, et on, natuke. Küsin, miks ei nuta, kui see on valus? Ütleb, et pole nii valus. Mis temaga on, käib pissil ja tuleb ära, 20 min pärast jälle?
Vastus: Kirjutate, et väljaspool kodu ja öösel pissimisega kõik hästi, seega, kui kodus kipub laps sageli pissile minema, juhtige ta tähelepanu sellelt kõrvale. Normaalne urineerimise sagedus on 5-6 korda päevas ja ühe korraga väljutatud pissi portsjon 6aastasel lapsel on 180-210 ml. Kui portsjon on liiga väike, vaadake, kas laps ei kiirusta ja ei jäta pissimist pooleli. Jälgige, et tütar mänguhoos joomist ei unustaks, vedelik aitab ka põiemahtu normaalsena hoida. Kui mure ikka püsib, saate oma perearsti poole pöörduda, kes teeb vajalikud uuringud.

Alla 3aastane pissib püksi (16.02.2012)

Minul on mure 2a10k tütrega. Eile päeval oli ta lasteaias kaks korda püksi pissinud. Kasvataja ütles, et ta ei läinud isegi mitte potile, vaid nagu mõnuga oleks lausa püksi teinud. Õhtul oli kodus kõik korras, püksi ei teinud ja küsis ise ilusti potile. Ka öö möödus kuivalt. Täna viisin lapse 8.45-ks lasteaeda ja kell 12.35 helistas juba kasvataja ja ütles, et täna juba kaks korda püksi pissinud. Kasvataja ise arvab, et kas on külma saanud või meil on kodus midagi paigast ära. Samas kodus on ta väga hea laps ja käib ilusasti potil. Perearstile olen proovinud juba lugematud korrad helistada aga keegi ei vasta, siiski mure on suur. Millest selline asi võib tingitud olla?
Vastus: 2 aasta kümne kuu vanune tüdrukuke on veel selles eas, kus vahel võib juhtuda, et pissi tuleb püksi. Täiskasvanu põietühjendamise muster kujuneb välja 4. eluaastaks. Väikelastel võib püksipissimise põhjuseks olla põletik kuseteedes, siis on laps haiglane, pissiproov ei ole korras. Kõhukinnisus võib soodustada päeval pükstemärgamist.
Sagedasem ja lihtsam põhjus on, et laps unustab ennast haaravat mängu mängima ega tunneta oma keha ning hilineb potileminekuga. Siin saate teie ja ka kasvataja last aidata ja suunata ta tualetti. Pissimise sagedus võiks olla iga 2 tunni järel. Mure püsimisel soovitan ikkagi pöörduda perearsti vastuvõtule.

8aastasel probleemid püksi pissimisega (21.11.2011)

Laps on peaaegu 8-aastane, kuid pissib ikka püksi. Jälgime toitumist, nagu te soovitasite, kuid pissimiega on ikka probleem. Kas saab veel midagi proovida?
Vastus: Vedeliku tarbimise jälgimine ja urineerimise reguleerimine on esimesed sammud enureesi ravis. Kui need selged ja voodimärgamine püsib, tuleb otsustada, kas jätkata äratusaparaadiga või ravimiga. Ootan teid tagasi vastuvõtule. Loodan, et vedeliku tarbimise harjumus on nüüd olemas ning päeval pissimisega probleeme ei ole. Kuna paranemist ei ole tekkinud, tuleb hakata ravimeid kasutama. Kahjuks täpsemalt praegu vastata ei saa. Ravi on väga isiklik ja tuleb meil kolmel, laps, teie, mina läbi rääkida, et kasu oleks parim. Andsin teile kindlasti kontaktandmed, võimalik, et mingi osa ravist saame ka telefoni teel kokku leppida.

Õhtune joomine, öine allapissimine (05.11.2011)

Minul selline mure: tütar saab detsembris 3aastaseks. Joob õhtul ja öösel palju ja pissib alla nii, et linad on igal ööl märjad. Kas peaks panema midagi muud ööseks pudelisse (jogurtit). Vett ta ei taha, siis hakkab jonn. Kuna magame kõik ühes toas ja teine laps on ka, siis ei taha teda äratada lasta.
Vastus: Teie tütar on juba päris suur. Eeldan, et õhtune joomine on jäänud püsima titaeast. Praegu oleks õige aeg hakata teda harjutama päeval jooma, et ta saaks enamuse vajalikust vedelikust päevasel ajal kätte. Mänguhoos lapsed sageli unustavad joomise, nii et pakkuge jooki, siis ei ole õhtul janu. Jooki pakkuge ikka tassist, vanus sealmaal, kus pudelitoitu laps enam ei vaja. Jogurteid ja muud öösel sööta ei soovita, see rikub hambaid, lapse seedetrakt ei saa puhata ning päeval ei söö laps korralikult. Proovige ühel nädalavahetusel lutipudelist lahti saada, usun, et see on raske, aga kindlasti leiate lõpuks lapsega ühise keele. Kui suur õhtune ja öine joomine ära jääb, siis väga paljud lapsed jäävad öösiti kuivaks.
Head pealehakkamist ja varsti tuleb päkapikkude aeg, nende abiga kindlasti kergem lutist loobuda.

5aastase pükstemärgamine (27.09.2011)

Tere, minu tütar saab kohe 5-aastaseks. Tütrel esineb igapäevaselt pükste märgamist. Ta on aktiivne laps ja joostes, naerdes või omaette süvenenult mängides läheb tihti pepu märjaks. Kodust välja minnes on meil alati tagavarapükse mitu paari kaasas. Räägime kogu aeg, et peab pissil käima isegi siis, kui pissihäda just pole, aga ikka juhtub. Vahel harva juhtub ka öösel, eriti kui õhtul on vedelikuga liialdatud. Enamasti jõuab tütar öösel enne ärgata ja siis jõuame vetsu.
Perearstiga leppisime kokku, et kohe oktoobris, kui laps 5 a täis saab, teeme analüüsid ja läheme spetsialistile. Ootan teie arvamust/kinnitust, kas ma ei kujutan probleemi endale ette? Või on aeg tegutseda?

Vastus: Teie kirja lugedes saan Teile vastata, et olete juba koos perearstiga õiged otsused teinud. Teie laps saab õige pea viieseks. 4-ndaks eluaastaks peaks laps päeval kuivaks jääma ja õigel ajal potile jõudma. Teie kirjast selgub, et lapsel tekib päeval märgamine joostes, naerdes, mistõttu on õige lapse läbivaatus spetsialisti poolt. Võimalik, et päevastele probleemidele lahenduse leidmisel kaob ära ka öine voodimärgamine.
Öist voodimärgamist võib lapsel esineda kuni 5. eluaastani, teie laps on just selles eas. Voodimärgamise tõttu soovitaksin õhtul lapsele mitte anda gaseeritud jooke, piima ja tsitruseliste mahlu, neid võib tarbida kuni õhtuooteni.
Väga tubli ema olete, et päevase märgamise tõttu abi otsite, soovin kiiret paranemist!

3aastase öine voodimärgamine (22.09.2011)

Mul on 3-aastane tütar ja ta pissib voodisse. Õhtuti kell 19.30-20.00 ma talle juua ei anna ja magama läheb 20.30-21.00, enne käime veel pissil ära ning kell 23 või 24 käime jälle tualetis ja ka iga pisikese häälitsuse peale ärkame, et minna WC-sse, aga ikkagi pissib ta öö jooksul 1-2 korda voodisse. Ka lasteaias tuleb ette voodisse pissimist, kuigi ma olen keelanud kasvatajatel talle enne uinakut juua anda. Mida me saaksime tema heaks teha?
Vastus: Lapsed arenevad ja küpsevad erinevalt. Osa lapsi jääb tõepoolest öösiti kuivaks 2-3 aastaselt, kuid teistel võtab see aega. Selles eas on uni sügav, laps ei ärka põie venituse peale ja ka kusemisvastane hormoon ehk desmopressiin ei tööta veel nii kui hilisemas eas. Nagu kõndima või rääkima õppimine võtab aega, nii ka kuivaksjäämine.
Laps peab öösiti kuivaks jääma 5-ndaks eluaastaks. Igaks juhuks, et olla täiesti kindel, et teie laps on täiesti terve, soovitaksin ära mõõta mõned lapse päevased pissi portsjonid ja rääkida perearstiga oma murest. Väga oluline on, et laps saaks päeval küllaldaselt vedelikku, siis ei teki õhtul janu. Vedeliku hulga ütleb teile perearst, see sõltub lapse kaalust. Õhtusel ajal ei soovita enam piima juua, see suurendab öise pissi hulka. Samuti jälgida, et laps potil rahulikult istuks, osa lapsi jätavad pissimise pooleli ja siis ei mahu öine uriin põide ära. Voodimärgamist soodustab ka kõhukinnisus, kui see probleemiks, tuleb ravida ning sageli kõhukinnisuse lahenemisel kaob ära ka öine voodimärgamine.

2aastase potihirm ja kakamise probleemid (12.09.2011)

Minu mure seisneb minu 2aastases tüdrukus, kellel on kakamisega probleeme. Kui ta aastaseks sai, tekkis kakamisega probleem, oli verd sees ja kartis potile minna. See kestis u pool aastat. Arsti sõnul oli tal lõhe tulnud, sellepärast kartis kakale minna ja tuli verd. Lõpuks aitas probleemist lahti saada vaseliinõli, millega ta julges uuesti potile minna ja lõhe paranes.
Nüüd on uus probleem, et kuu aega tagasi langes tal pärasool peale kakamist välja, kuigi kaka oli pehme. Läksime kiirabisse, kus öeldi, et tuleb 6 kuud potist lahti õelda ja mähkusse lasta uuesti teha nii piss kui ka kaka. Pöördusin järgmisel päeval perearstile, kes ütles, et pole hullu midagi, lastel võibki pärasool välja langeda, kui kõht lahti või kinni või suur kogus tulnud või liiga kaua potil istunud. Perearst arvas, et ei pea harjutama mähkusse tagasi. Nüüd on sellest paar nädalat möödas ja laps kardab taas potil kakada ja hoiab kinni mitu päeva. On langenud pm iga kakamise peale jälle välja pärasool. Kakale saan ta ainult mikrolaksiga. Mida küll ette võtta?

Vastus: Aitäh küsimuse eest, see ei kattu küll päris minu erialaga, aga soovitatud on hoida lastel, kellel pärasool välja langeb, kõht võimalikult lahti. Laps võiks praegu tõepoolest püsti mähkmesse roojata, kuni ta sellest murest välja kasvab ja hirm poti ees meelest läheb. Soovitaksin teil pöörduda gastroenteroloogi vastuvõtule, kellega koos saate valida kõige otstarbekama ravi, mikrolaksi pikalt kasutada ei ole õige. Kahjuks ma ei tea kus Te elate, aga Tartus konsulteerib neid lapsi dr. Rägo.

2 ja pooleaastane ei taha potile (04.09.2011)

2a 5k poisslaps keeldub potti pissimast. Esimest korda pissis potti umbes aasta tagasi, aga kahjuks oli meil “laulev pott” ja tundus, et ta ehmatas, kui see häält tegema hakkas ning pissimine katkes poole pealt. Kuna ta mitu kuud enam potti ei tinud, siis tegime pausi ja hakkasime uuesti katsetama, aga siiani tulmusteta… Istub potil, aga midagi sinna ei tee. Nagu püsti saab, siis kiiresti püksi pissib või nõuab endale mähet alla, et saaks ometi ära pissida. Ühel päeval hoidis pissi kinni peaaegu terve päeva, et potti mitte teha. Mida pean tegema, et ta potile saada?
Teie küsimuse esitamise ajast on päris pikk aeg mööda läinud. Loodan, et teie poeg on hakanud vahepeal potti pissima. Olete õigesti teinud ja pausi pidanud ning seejärel uuesti last õpetama hakanud. Kui poiss ikka veel keeldub potile minemast, võiksite lubada tal istuda mähkmega potile ja siis pissida. Kui see saavutatud, proovige laps lahtise mähkmega potile saada ja siis tasapisi üldse mähkmest loobuda. Te ei kirjutanud, kuidas ja kuhu laps roojab ning kas tal on kõhukinnisust, mis ka süvendab potikartust. Kui kakamisega probleemid, siis tuleks alustada nendega. Sageli kakamise lahenemisega kaob ära ka pissimise probleem.

10aastase pidamatus (12.08.2011)

Oleme oma 10-aastase pojaga mitmeid aastaid tegelenud nii päevase kui öise uriinipidamatusega. Oleme käinud arstide juures, eesnaha operatsioonil, piiranud õhtust söömist-joomist (varem lõpetanud) ning rohtudega olukorda kontrollinud/leevendanud.
Rohtude võtmise ajal kadus praktiliselt päevane pidamatus ning öine märgamine toimus harvem. Nüüd (natuke peale rohtude lõppemist) tundub, et olukord hakkab siiski sarnanema varasemaga.
Lasime taas väljakirjutada sama rohu retsepti.
Kui oleks võimalik Teid Tartus külastada, tuleksime hea meelega. Hea nõu ja perspektiivi hindamine/nõustamine tunduvad praegu (enne uut kooliaastat ja võimalikke vabaajategevusi) väga vajalikud olevat.

Vastus: Ootan Teid pojaga vastuvõtule. Selleks võtke perearstilt saatekiri, registreerige 7319100, järjekorrad ei ole väga pikad. Et teil vähem aega kuluks, andke pojale juua, et vastuvõtule tulles oleks põis täis. Veel palun teada ravimeid, mida kasutanud olete.

3aastane ei taha potil häda teha (02.07.2011)

Tüdruk, kes saab kuu pärast 3seks istub potil, kuid häda sinna ei tee. Mure sai alguse lasteaiast, kus laps kogemata pissis püksi, olles õpetajal süles ja sai karistada. Sellest juhtumist alates on meie potil käimine olnud kaootiline – kui saame ta nii kaugele, et julgeb taas potile minna – päevas 20 korda, siis lasteaiast tagasi tulles – ei lähe potile ega julge lasta ka peput pühkida. Mähkmevaba oli juba aastaselt, põit hoiab lasteaias nimelt kinni, ootab kuni koju jõuab ja siis pissib (vahel nutuga). Potile olen meelitanud nukkude, laulude, mängudega, olen ise koos temaga istunud, olen rääkinud – enam ei tea, mida teha? Oli ka juhus, kus ta kogemata potti kakas, siis kiitsime teda selle eest, kuid siis läks jälle lasteaaeda ja kõik algas otsast peale. Rühmas olen täheldanud, et mitmed lapsed kardavad häda kurta ja ka õpetajaga vetsu minna – kui lähevad, siis suure nutuga. Lisan, et mähmevabaks jäämise järel istus ta potil, kuid piss tuli tihti ikka püksi, veidi hiljem hakkas ise kapist mähkut otsima ja jalga panema – kui häda tehtud, võttis püksid ise ka jalast.
Vastus: Loodan, et suvega Teie tütrekese pissimisekartus möödus. Kui see aga nii ei ole, soovitaksin pöörduda lastepsühholoogi poole, kes saab teid aidata. Kui halb harjumus, kartus, on nii kaua kestnud, siis sellest ülesaamine võtab aega. Psühholoog aitab ka välja selgitada ega lapsel muid hirme pole tekkinud. Kahjuks ei tea, kus piirkonnas te elate. Tartus töötab mitu lastepsühholoogi Lastekliinikus. Nende vastuvõtule saate registreerida tavalises korras.

Voodimärgamine 18aastasel (22.06.2011)

Olen 18 aastane poiss, olen märganud voodit juba kogu elu, kuid probleem on kasvanud just viimasel ajal. See juhtub tavaliselt siis, kui ma joon midagi gaasilist või alkohoolset. Arstide juures ei ole käinud siiani, aga kuna see on nüüd hakanud mu igapäevaelu mõjutama, siis tuleb midagi teha. Äkki ütleksite, mis võivad olla põhjused? Milline oleks parim perearst või uroloog Tartus?
Vabandan, et vastus nii pika hilinemisega tuleb, aga nüüd on puhkus möödas ja saan Teid enda vastuvõtule kutsuda. Alates 19-ndast eluaastast tuleks minna uroloogi vastuvõtule. Tean, et dr. Jaanus Kahu tegeleb ka pidamatuse probleemidega. Vajalik on perearsti saatekiri.
Et midagi soovitada, tuleks voodimärgamise võimalikke põhjuseid uurida. Küll aga võin öelda, et piim, gaseeritud joogid, õlu suurendavad öise uriini hulka, mistõttu soovitaksin nendest vastu ööd hoiduda.

5aastane käib sageli WC-s (03.06.2011)

Mul on 5-aastane tütar kes käib kogu aeg vetsus. Ütleb, et tal on pissihäda, aga tegelikult tuleb aint väike tilk. Ja sellega seoses ei taha ta ka enam lasteaias käia ega teistega seal mängida, kuna peab tihti vetsus käima.Tegime uriiniproovi, see oli korras. Ka külvi, mis oli samuti korras. Milles võiks probleem olla? Ja kui kuhugi läheme, siis küsib kohe, et kas seal saab pissida. Lasteaias ta lausa nutab, et ta peab nii jooksma. Kodus käib vähem. Viime mõtted mujale ja tegutseme koos, siis ei käi iga natukese aja tagant.
Vastus: Uriinianalüüs oli korras, seega põletikku kuseteedes ei olnud. Samas kenasti kirjutate, et kodus käib tualetis vähem, kui mõtted mujale viite ja tegutsete koos. Niisugune ongi ravitaktika. Võimaluse korral võiks kontrollida lapse kusepõit urineerimistungi ajal. Kui põis on väikesepoolne, siis sobib hästi mõtete kõrvalejuhtimine, kui aga põis suur ja laps vaid sirtsutab pissi välja, siis tuleks pikemalt pissida. Üldiselt on sage pissimine küllalt sage mure, kuid enamasti läheb kenasti mööda.

3aastase püksipissimine (09.03.2011)

Viimase nädala jooksul pissib tütar püksi, kuigi alles 5 minutit tagasi käis ilusti potil. Öösel ärkab ise ja küsib pissile. Kahtlustan, et äkki külma saanud, kuigi selle külmaga olime tubased. Kas kohe tormata arstile, mida teha?
Vastus: 3aastasel lapsel võib põiepõletik küll olla, kuid tavaliselt on siis pissimine sage, valulik, pissiproov ei ole korras. Sagenenud urineerimise põhjuseid on mitmeid, näiteks kõhukinnisus, põie talitluse häire jne. Kui sage pissimine on püsima jäänud, soovitan pöörduda oma perearsti poole, kes otsustab, kuidas last edasi uurida ja vajadusel ravida.

7aastase potihirm (05.02.2011)

Mul on mure oma 7-aastase pojaga. Ei teagi täpselt, millise spetsialisti poole pöörduda. Laps hakkas potti hädasid tegema 1,5-aastaselt, u 3-aastasest saadik ei lähe pissile ega kakale õigel ajal. Hoiab kinni, nii et mõlemad tulevad tilkhaaval püksi. See mõjutab juba teiste laste suhtumist temasse. Me oleme sellest rääkinud ja lasteaiakasvatajad on temaga rääkinud. Lubab, et hakkab edaspidi ilusti hädal käima ,aga midagi ei muutu sellegipoolest. Mida ometi peaks tegema.?
Vastus: Tänan kirjutamast, saan Teie suurest murest aru. Enamasti on nendel lastel, kes kannatavad rooja ja pissi lekke all kõhukinnisus, mille ravimisega sageli probleemid kaovad. Suhteliselt vähe on neid lapsi, kes vajavad psühholoogi abi. Põhjuse väljaselgitamiseks soovitan esialgu pöörduda oma perearsti poole ja vajadusel laste gastroenteroloogi ja nefroloogi poole. Kuna probleem pikka aega kestnud, võtab sellest ülesaamine aega. Hea on lapse julgustamine ja kiitmine. Kindlasti ei tee ta seda meelega.

3aastase pidev pissihäda (19.01.2011)

Meil on kodus 3-aastane tüdrukutirts, kes kaebab pidevat pissihäda. Käib potil, pissib normaalse koguse, kuid paari minuti möödudes on tal jälle pissihäda. Ütlematagi selge, et järgmistel kordadel pissi potti ei tule. Põiepõletikku ei tohiks olla, uriiniproov on korras. Paar päeva oleme siiski andnud perearsti kirjutatud põletikuvastast rohtu, aga kasu pole sellest olnud. Siiani oli probleem enne uinumist (panime selle “venitamistaktika” alla). Uinumine toimus peale lapse rahustamist ja temaga rääkimist, kuid täna ilmnes probleem juba hommikul. Probleem ilmus peale külmetust (paar päeva peale palaviku tõusmist), kuid külmetus on nüüdseks möödas. Milles võib asi olla?
Vastus: Tänan küsimuse eest. Loodan, et praeguseks on Teie tütreke paranenud. Selles eas lastel võib juhtuda, et pärast põdemist tekib sagenenud pissimine, mille põhjuseks ei ole kuseteede põletik, mida näitab ka korras uriiniproov. Kui laps on äsja potil käinud ja pissiports on eakohane, siis püüda lapse tähelepanu kõrvale juhtida, et ta uuesti potile ei läheks. Tavaliselt kaob probleem, kui laps selle ära unustab. Kindluse mõttes soovitaksin rääkida oma perearstiga ja võimalusel kontrollida kusepõit enne ja pärast urineerimist.

14aastase öine enurees (21.12.2010)

Olen 3 lapse ema. Vanem poeg on 14-aastane ja pissib öösiti ikka voodisse. Mitte igal ööl, aga nädalas paar korda. Perearst saatis meid neuroloogi juurde, seal aga küsiti, miks tema juurde.
Poisil on ka probleeme koolis, just käitumisega ja motivatsioonipuudusega, psühholoog täheldas kergeid tähelepanuhäireid. Probleem on üsna häiriv, kuidas edasi? Kelle poole pöörduda? Perearst ei oska meid kindlasti kuskile suunata, pean talle ise oskama öelda, kuhu saatekirja vajan. Või oleks hea proovida alguses tablettidega?

Vastus: 14aastast noormeest tuleb püüda kindlasti ravida. Voodimärgamine mõjutab enesehinnangut ja seeläbi ka käitumist. Soovitan pöörduda lastenefroloogi poole. Last nägemata, uuringuid tegemata ei saa kahjuks öelda, milline ravim oleks just Teie pojale kõige sobivam.
Üldised soovitused oleksid, et päeval ei tohi vedeliku tarbimist unustada, kuni kella 16.00-ni pigem rohkem, õhtul 2 tundi enne magamaminekut aga üldse mitte juua. Õhtusöögi kõrvale ei soovita gaseeritud jooke, piima, need suurendavad öise uriini hulka. Soovitan alustada oma perearstist, saate ühiselt üle vaadata, mis ravi Teie poeg on saanud ja kuidas see on aidanud. Mõõtke ära 3-4 uriini portsjonit ja vastavalt tulemusele saab uuringuid edasi planeerida.

16aastase öine enurees (07.12.2010)

Olen 16aastane tütarlaps ja olen pidanud taluma uriinipidamatust just öösiti. Päeval kui magan, ei juhtu kunagi midagi. Olen 10 aastat tagasi Tartus uuringutel käinud, kuid mida vanemaks sain, seda rohkem kartsin arsti juurde minna, kuna oli häbi. Hetkel võtan driptane 5mg, see muidugi tunduvalt on aidanud – selle kuu jooksul juhtus öösel ainult üks kord. On raviks veel mingeid võimalusi?
Vastus: Väga tubli oled, et kirjutasid ja oma probleemile lahendust otsid. Kahjuks on see vanast ajast jäänud arvamus, et see haigus on häbiasi. Tegelikult on voodimärgamine täpselt samasugune haigus nagu kopsupõletik või liigesepõletik. Järjest rohkem ja nooremalt otsitakse abi terves maailmas. Driptane võib Sulle päris õige rohi olla, aga igaks juhuks tuleks
kontrollida, kuidas Sinu põis töötab, selleks tuleks teha UH uuring. Perearst saab selle kindlasti korraldada. Ilmselt tead, aga igaks juhuks kordan üle, et päeval kuni 16.00 pead ~1 liitri vedelikku tarbima, arvuta kokku kõik, mis Sinu toidus vedelat (kohv, tee, supivedelik jne) on. 16.00-20.00 peaksid tarvitama veel 0,5 liitrit. Eeldan, et magama lähed k.22.00 paiku.
Õhtupoolikul ära joo piima, gaseeritud jooke, tsitruseliste mahla, need suurendavad öise uriini hulka.Ravivõimalusi on veel, kuid selleks tuleks ikkagi arsti juurde minna.
Julget abi otsimist ja usun tõepoolest, et saad täiesti terveks.

10aastasel valu pissimisel (27.11.2010)

Olen 10aastane. Kui ma pissin, siis on mul väga valus ja see valu ei jää järele. Ühel õhtul lõi mulle sisse väga väga terav valu. Piss haiseb ka halvasti. Ma käisin sügisel arsti juures ühe teise asja pärast ja ma pidin pissiproovi tegema ja see oli korras. Mõnikord, kas öösel või päeval, tunnen, et pean minema WC-sse, aga kui ma püsti tõuesn, siis pean häda kinni hoidma, et püksi ei tuleks. Kas mul on põiepõletik?
Vastus: Paistab, et Sul on tõepoolest põiepõletik. See, et sügisel kõik korras oli, ei tähenda, et nüüd seda haigust ei ole. Kõige õigem oleks minna kohe arsti juurde ja analüüs teha ning raviga alustada. Kui piss haiseb, siis seal on sees pisikud, mis põhjustavadki põletikku. Praegu püüa rohkem juua, raviteed on väga sobilikud. Apteegis on müüa mitmeid põietablette, kuid soovitan ikkagi oma arstilt abi küsida. Retseptiravimid on tõhusamad ja haigus ei tule nii kergelt tagasi.

16aastase pidev öine voodimärgamine (18.11.2010)

Olen 16aastane tütarlaps ja mul on öine märgamine. See on mul terve elu olnud ja ma ei suuda sellega enam elada. Kas on selleks mingid tõhusat ravi, kuidas sellest võitu saada?
Vastus: Vanasõna ütleb, et parem hilja kui mitte kunagi. Sina oled kaua öise voodimärgamise käes kannatanud. Usun, et saad abi, aga selleks tuleks ikkagi arsti juurde minna. Ravimeetodeid on mitmeid, milline aga just Sinule sobiv ja vajalik on, ei saa kahjuks kirja teel öelda. Pealegi ei selgu kirjast, mida juba teinud oled. Seega, pöördu palun oma perearsti poole ja palu temalt suunamist konsultatsioonile, kui senised ravimeetodid on olnud tulemusteta. Mida kindlasti kohe võid teha, on loobuda õhtul piima, gaseeritud jookide ja tsitruseliste mahla joomisest. Joo neid kuni õhtuooteni. Samuti jälgi, et päeval küllaldaselt vedelikku tarbiksid, see aitab ka paranemisele kaasa.

Sage pissimine 3aastasel (22.10.2010)

Kas põiepõletikuga on alati valus pissida? Minu 3-aasatsel pojal tundub, nagu oleks põiepõletik, käib päeval umbes 5- minuti tagant WC-s. Öösel magab rahulikult. Peaaegu alati tuleb midagi ka, valu ta küll ei kurda. Muid muresid ei ole, kas võib olla hoopis mingi muu põhjus? Kestnud on see umbes 2 kuud, viimased päevad väga hulluks läinud. Kui probleem ilmnes, sai ka perearstile uriinianalüüs viidud, mis oli korras.
Vastus: Arvan, et teie lapsel ei ole põiepõletikku, kuna sagenenud pissimine kestnud juba 2 kuud, uriinianalüüs oli ka korras ning öö saab rahulikult ärkamata ära magada. Laps võib sageli pissil käia seetõttu, et põis on pinges ja sinna mahub vähe uriini. Teine variant on, kus laps käib potil sirtsutamas ja põis jääb ikka täis. Last nägemata on raske öelda kumb variant teie lapsel on.
Kui põis on väike, siis aitab lapsele köitva tegevuse leidmine, et ta pissimise korraks ära unustaks. Kui aga põis on suur ja jääb korralikult tühjendamata, tuleks seda teha. Poja võiks teil istudes pissida. Enamasti ravimeid need lapsed ei vaja. Kui mure jääb püsima, minge uuesti perearsti juurde, kes suunab teie lapse spetsialistile põhjuse selgitamiseks.

4aastase uneaegne voodimärgamine (20.10.2010)

Mul on suur mure oma äsja 4-aastaseks saanud poja pärast. Päevasel ajal hakkas poiss ise potil käima pisut enne 2-aastaseks saamist ja sellega muret pole. Aga uneajal – nii öösel kui enamasti ka päeval, on voodi ikka märg. Suvel juhtus päevaune ajal allapissimist harvem. Ööd olid küll kõik eranditult märjad. Sügisel läks poiss lasteaeda ja seal oli 2 nädalat kõik korras, nüüd on aga nädala aja jooksul igal lõunauinakul alla pissinud. Kasvataja ütles, et poiss ei jää alguses hästi magama – sipleb ja niheleb ja siis tuleb väga sügav uni. Kuidas käituda – kui nii ööd kui päevauned on märjad? Kas püüda poissi iga une keskel üles ajada ja potile viia või kasutada mähkmeid – sest näha on, et pissiseks saamine teeb teda õnnetuks. Või lasta tal ikkagi öösel mähkmeteta magada ja lihtsalt edasi 1-2 korda öö jooksul linu ja riideid vahetada.
Vastus: Teil on tubli väike poja, kes on hakanud täiesti õigel ajal päeval potil käima. Lapsed õpivad 2-4 eluaasta vahel aru saama, et neil on pissihäda ja tuleb minna tualetti. Selles vanuses on lubatud, et päeval mõnikord tuleb sirts püksi.
3-4 aastastest lastest suur hulk jääb öösiti kuivaks, kuid arsti seisukohalt ei ole midagi veel halba kui öösel voodi märjaks saab. Haiguslikuks peetakse öist voodimärgamist ehk enureesi alates 5 eluaastast. Selles eas on uni väga sügav ja laps ei tunne läbi une, et põis on täis. Esialgu lasteaed oli võõram ja seetõttu uni ka erksam. Praegu võiksite kasvatajalt paluda, et ta hoiaks teie pojal silma peal ja saadaks koos teiste lastega kindlasti tualetti. Osa elavaloomulisi lapsi ei käi pissil, vaid lähevad mängima. Lõunase joogi võiks teie laps saada pärast lõunauinakut. Õhtul enne magamaminekut peaks poeg istudes pissima, siis ta ei katkesta pissimist enne, kui põis tühi on.
Hea oleks kui te pojale õhtusöögi kõrvale ei pakuks piima, gaseeritud jooke, tsitruseliste mahlu, need suurendavad öise pissi hulka. 1-2 korda öösel lapse äratamine või linade vahetamine väsitab nii Teid kui last. Saadaval on vedelikku imavad linad, võiksite neid proovida. Lapse kasvades võib probleem iseenesest laheneda, kuid mure püsimisel pöörduge oma arsti poole, tema suunab teid vajadusel spetsialistile.

4aastase öine voodimärgamine (23.09.2010)

4 a. Poisslaps, kuid öösiti pissib. Samuti vahelduva eduga päeval (tavaliselt teisel poolel). Algas see aasta tagasi, enne käis ilusti potil. 1 a tagasi läks lasteaeda ja paar kuud hiljem tuli perre ka imik. On käidud arstil uriiniproovi andmas ja põletikku pole, ultrahelis ka käidud uuringul ja korras kõhukoobas. Lapsega olen ka vestelnud. Kas oskaksite anda nõu, mida veel teha?
Vastus: 4aastane poiss on juba päris suur ning selles eas jäävad paljud lapsed öösiti kuivaks ning päeval ka enam püksi ei sirtsuta. Samas kuni 4. eluaastani laps õpib päeval aru saama, millal õigel ajal tualetti minna ja öist voodimärgamist peetakse haiguslikuks alates 5. eluaastast. Päeval saate last aidata sellega, et suunate ta iga 2 tunni järel tualetti. Ma küll ei tea Teie lapse kaalu, aga keskmine 4. aastane poiss peaks saama hommikust kuni kella 16.00 vedelikku 600 ml, see on koos söögivedelikuga ja kuni kella 19.00 veel 250 ml, peale 19.00 ei tohi enam juua. Kui teie lapsel on kõhukinnisus, siis tuleb kõigepealt sellega tegelda ning sageli kaovad koos kõhukinnisusega ka pissimise probleemid. Rääkige palun veelkord oma perearstiga, eelnevalt võiksite ära mõõta 3-4 uriini portsjonit. Kui uriini hulk ei ole õige, siis perearst saab teie lapse edasistele uuringutele saata.

6aastase pidev püksitegemine (14.09.2010)

Mul on mure oma 6aastase tütre pärast, tal on juba aasta kestev pissi ja kaka püksi tegemine. Asi on nii et, oma asjadega tegeledes tuleb ta minu juurde ja kurdab, et püksid on märjad, küsin, miks sa siis vetsu ei läinud, kui pissi häda oli, vastab ta mulle, et ma ei tundnud. Alles siis, kui mõned tilgad püksis on, ta tormab vetsu, samamoodi kakamisega. Ta ise on ka õnnetu ja ütleb, et kogemata. Kõige hullem on, kui me kuskil väljas või külas käime ja järgmine aasta läheb ta kooli. Tahaks kuidagi selgust saada, milles asi võib olla.
Vastus: Täiesti mõistetav, et Teie mure tütre pärast on suur. Tavaliselt on lastel, kes püksi roojavad, selle põhjuseks varjatud kõhukinnisus. Lapsed suruvad roojamistungi maha ning sageli lükkavad nad ka urineerimist edasi ning lähevad tualetti alles siis kui püksid märjad. Keha harjub sellega ning laps ei tunnegi õigel ajal, et peaks tualetti minema. See on enamasti just tüdrukute probleem. Soovitaksin pidada nõu oma arstiga, kes vajadusel suunab teie lapse gastroenteroloogi konsultatsioonile. Kui kõhutegevus saab korda, siis sageli kaob ka päevase pükstemärgamise probleem. Esialgu võiksite aga alustada sellest, et teie tütar hakkab päeval regulaarselt kellaajaliselt iga 2-2,5 tunni järel tualetis käima. Pole vaja oodata kuni põis liialt täis saab. Väga vajalik on küllaldane vedeliku tarbimine päeval. Kahjuks ei tea ma teie lapse kaalu, aga 600-700 ml vedelikku võiks ta hommikust kuni kella 16.00-ni vajada. Samuti peaks laps võtma aega ja rahulikult urineerima, siis saab põis korralikult tühjaks. Täpsemate soovituste jaoks tuleks lapsega ikkagi arsti juurde minna.

Tihe urineerimine 16aastasel (21.06.2010)

Olen 16aastane ja probleemiks on tihe kusehäda. Urineerimine valus ei ole. WC-d pean külastama koolis iga 1-2 h tagant, kodus 2-3,4 h tagant. See algas 2 aastat tagasi, kui ma vahetasin kooli. Siis pidin koolis iga 1 h tagant WC-s käima ja pidasin seda normaalseks, sest pidevalt on mul ärevus sees koolis olles. Kuid kodus olles ei tohiks mul mingit ärevustunnet või närvilisust olla, sellest hoolimata külastan liiga tihti WC-d. Öösel ma WC-s ei käi, kuid hommikuti ärkan suure hädaga. Kas see on ärevushäire ? Mida sellega ette võtta?
Vastus: Sinu vanuses vajaliku vedeliku tarbimise juures on normaalne ja tervislik tualetis käia päeval iga 2-4 tunni järel. Nii kodus teedki. Samas peaks Sinu põiemaht olema piisavalt suur. Kas see aga nii on, tuleks ära mõõta 3-4 uriini kogust ja jälgida ka, et uriin oleks hele. Kui selle kuumaga vähe jood, muutub uriin kontsentreerituks, tumedamaks ja väljutatud kogused ongi väiksemad. Kui põis väike, pinges, saab ravimitega aidata. Perearstile võiks ka oma murest rääkida. Ta saaks Sind suunata ultraheli uuringule ning kontrollida, kas põis on peale urineerimist tühi. See väga lihtne uuring.
Võid mulle saata uriiniportsjonite suurused, vastan, kas need on normaalsed ja vajadusel annan nõu edasi. Loomulikult võid need kogused ka perearstile öelda ning tema juba koos ultraheli leiuga aitab Sind edasi.

Teismelise vaktsineerimine emakakaelavähi vastu (20.05.2010)

Kas on mõeldav, et tänapäeval saab teha emakakaelavähi ennetuseks süste 11 a. Tüdrukule? Miks ma seda küsin: minu tütar, kellel avastati emakakaela pahaloomuline kasvaja (adenocarcinoom) ja tema perearst soovitas teha tema tütrele ehk siis minu lapselapsele need ennetavad süstid. Lapselaps 11aastane. Tahan teada, kas temavanustele juba võib teha või peaks ikka ootama mõned aastad? Ja kui tohib, siis kes peaks need süstid tegema, perearst ütles, et tema käest on võimalik neid süste osta ja neid vaja kolm teatud aja möödudes. Kas ma arvan õigesti, et selliseid asju peaks soovitama günekoloog ja kas selliseid süste kompenseerib ka haigekassa?
Vastus: Emakakaelavähi ennetuseks soovitaksin kindlasti vaktsineerida. Igaks juhuks küsisin ka meie haigla lastehematoloogi dr. Mikkeli arvamust, mis ühtis eelpool öelduga. Vaktsinatsioonid tuleks teha enne suguelu alustamist. Siinkohal peate küll ise otsustama, millal päris õige aeg on. Tüdrukud on nii erinevad, osa küpsed 12aastaselt, teised jälle 18-selt. On ka öeldud, et vaktsineerida võib veel kohe pärast suguelu alustamist, kuid parem ikka ennetavalt.
Vaktsineerimisega tegeleb perearst, hetkel minu teada haigekassa kompensatsiooni ei ole. Kui Teie tütretütar veel lapseohtu, saate oodata ja võib-olla mõne aja pärast tuleb haigekassa kompensatsioon ka.

Öine enurees 11aastasel (16.05.2010)

Mul on 11 a tütar, kellel on allapissimisega probleemid juba üle aasta ja seda ainult öösiti, päeval probleeme ei ole. Algas see esimesest Egiptusesse lendamisest, kus ta endast välja läks.
Vastus: robleem on kindlasti väga ebameeldiv lapsele ja kogu perele. Soovitan sellega pöörduda arsti poole. Eelnevalt võiksite kodus ära mõõta 3-4 juhuslikku uriiniportsjonit. Teie arst saab kindlasti korraldada ultraheliuuringu, kus kindlasti tahaks teada, kuidas põis on peale urineerimist tühjenenud. Neid andmeid teades saab edasi soovitusi anda. Lisaks eelnevale palun mõõtke ära päevane vedeliku tarbimine, sageli lapsed joovad päeval vähe.

Küsimus uroloogile, vastab dr Gennadi Timberg (99)

18.a mehel pidev pissihäda – varjatud eesnäärme põletik? (09.08.2017)

Küsimus:
Tervist! Olen 18-aastane noormees ja probleemiks on see, et pissihäda on kogu aeg. Iga mingi tunni-kahe tagant peab käima ja mingeid suuri reise ja asju ei saa teha. Busside-asjadega ka sõita enam ei saa, kuna tekib äkktunne et on vaja minna. Vaikselt hakkab eluisu kaduma, kuna olen käinud uroloogi juures, kust ei leitud midagi ja ka androloogi juures, kus leiti põiepõletik ning määrati ravi, kuid asi pole siiani muutunud. Mida ma veel proovida võiks? Asi on kestnud peaaegu aasta juba ja nii ei saa jätkata enam.

Vastus:
Tere, hetkel jään Teile küll vastuse andmata, miks Teie probleem pole lahenenud. Minu arvates peaks siin siiski olema tegemist ühe varjatud põletikuga, mis võib-olla on jäänud  hetkel  leidmata, sest väga harva on meestel siiski kusepõie põletik. Pigem võiks olla tegemist eesnäärme põletikuga ja seda pole just eriti kerge iga kord  leida kuna vahel on seis parem vahel hullem. Saaksin vastata objektiivsemalt kui isiklikult saan konsulteerida ja uurida aga lõpliku otsuse teete Teie ise.

Lugupidamisega
Dr.G.Timberg

 

Korduv põletustunne alakõhus – krooniline eesnäärmepõletik? (02.08.2017)

Küsimus:
Tere, austatud G.Timberg.
Olen saanud eesnäärmepõletiku ravi kuu aega. Kirjutati antibiootikume Ciprinoli 500mg 2x päevas ja 30 päeva. Ravi ajal polnud mingeid kaebusi, kõik paistis korras olevat. Pärast ravi umbes kahe nädala pärast kordus nostalgia, pärast urineerimist oli kõrvetav tunne alakõhus ja rõhumistunne pärakus, lisaks sellele oli uriin hägune. Olengi tähele pannud, et iga kord kui uriin on hägune, tekib põletustunne alakõhus. Kui uriin on selge, pole häda midagi. Nüüd on peale ravi mõned korrad olnud sama situatsioon, mida eelnevalt kirjeldasin. Androloogi juurde aeg on pandud. Kuid sinna saan heal juhul mõne kuupärast. Perearst arvas, et ravi ajal hoidis haigus ennast ohjes, kuid pärast ravi haigus ägenes ning perearst arvab, et põhjuse taga võib olla minu partner. Ka temal on nüüd günekoloogi juures aeg kirjas.

Kuna minul olevat abakteriaalne prostatiit (külv oli negatiivne) siis tahaks küsida, kas on võimalik, et eesnäärme haiguse taasägenemise põhjus võib olla partneri genitaalprobleemides (tupeseen vms) või siis lihtsalt ravi oli liiga lühike või vale ravim. Osad arstid isegi ütlevad, et krooniline prostatiit ongi eluaegne haigus, kus peab teatud aja tagant ravikuure tegema. Tahtsin veel lisaks küsida, kui probleemid sagedamaks lähevad, kas enne androloogi juurde jõudmist võib manustada näiteks  ibuprofeeni  (400mg), et põletikku rohkem alla suruda. Või näiteks midagi apteegi käsimüügist (jõhvika ekstrakti tooted vms) Õnneks hetkel veel sümptomid nii hullud ei ole, urineerides valus ei ole, samuti ejakuleerides. Häirib ainult vastik valu pärast urineerimist.

Vastus:
Tere, krooniline eesnäärme põletik on  küllatki raskesti ravitav,kuna  ei allu enamast kindlatele ravi reeglitele ja põhjus, kust haigus alguse on saanud võib olla mitmeid. Süüdistada  selles partnerit ei pea ma päris õigeks,  kui partneril on kõik günekoloogil teostatud analüüsid korras, suguhaigused korras, siis  kindlasti mitte. Pigem on probleem natuke teisest aspektist. Tavaliselt kipub nii olema, et mehed kellel on eesnäärme põletik ja kellede sekreet-ejakulaat viiakse partneri suguteedesse, tekitab partneril ärrituse-vooluse ja see omakorda vahekorda korrates võib küll ärritusi meespartneril esile kutsuda. Pigem arvan, et  Teie eesnäärme põletik ei ole veel välja ravitud ja seda millist ravi peaksite saama otsustab raviarst. Niipalju kui on arste, niipalju on ka erinevaid ravitaktikaid, mis on ka täiesti loomulik. Kui Teil on vaevused, siis ei peaks loomulikult valu kannatama vaid kasutada võib täiesti vabalt ibuprofeeni, mis reeglina ka kuulub eesnäärme põletiku raviskeemi, nagu soovitavalt ka eesnäärme masaazid. Arvan, et oma probleemidele saate paremini vastused, kui otse oma raviarstile  küsimused esitate, kirjutage probleemid üles ja vastuvõtul saate sellest vestelda. Mõnikord käivad vastuvõtul lausa partnerid koos ,et paremini lahti mõtestada probleem ja ravitaktika. Sellega, kas prostatiit on eluaegne haigus ei ole ma päriselt nõus ,kuid ,haiguse ravi on keeruline, vaheaegadega ja võib kesta aastaid.

Lugupidamisega
Dr.G.Timberg

66.a mees: veri uriinis, perearsti saatekirjaga uroloogi vastuvõtule (18.07.2017)

Küsimus:
Tere. Austatud dr. Gennadi Timberg. Sooviks väga teie jutule saada, sest kui häda kõige suurem, siis abi kõige kiirem. Veri uriinis, psa normis, külv negatiivne, 2korda põie tsüstoskoopia-ok, sekreedi analüüse olen andnud kahe erineva arstile juba 4-5 korda. Diagnoos R-31, psa 0,9 ng/ml, visuaalselt uriin ii. urineerimine ok, harva noktüüria 1kord, düskomfort lahkliha piirkonnas, obj.puhas, munandid ii, dre sagarad veidi turselased, valulikud, neerud kusepõis patoloogiata kt-2016a. Käidud dermatoloogi ja nefroloogi kontrollis, olulise leiuta. Arst kirjutas cyklokaproni500 2k päevas – ei võtnud kas tegin õieti? Mul on neid analüüside ja muude uuringute pabereid terve mapp juba täis. Olen vastuse eest ette väga tänulik. Elan Otepääl ja Tallinna sõit oleks keerulisem kui Tartu.

Vastus:
Tere, kui sobib siis saan Teid enda vastuvõtule registreerida järgmine nädal 25.07. Linnamäe tee 3. Lasnamäe Tervisemaja  3 korrus, MedTim Erakliinik. Hea on kui perearsti saatekiri on kaasas, siis saab toimetada haigekassaga. Panin Teid vastuvõtule 25.07. 2017 kell 14.30, kui ei saa siis andke teada epostile: info@medtim.ee, see on meie kliiniku eposti aadress ja kontakt või tel: 56880924

Lugupidamisega
Dr.G.Timberg

23.a noormees, valu kubemepiirkonnas – põletik? (03.07.2017)

Küsimus:
Olen 23 aastane noormees. Probleem algas  kuskil märts-aprill, kui olin kaitseväes ning hakkasin tundma vahetevahel nõrka valu kubeme taga pärast urineerimist, mis juhtus umbes üks-kaks korda kahe nädala jooksul. Lisaks viibisin palju niiskes ning külmas keskkonnas (mets). Vahest panin tähele, et ka urineerimine oli sage, kuskil 5-6 korda päevas. Kuid mai kuus nagu asi paranes ning ei tundnud enam mingeid vaevusi, seega arsti juurde ei läinud. Juunis oli situatsioon, kus urineerimise ajal panin tähele, et uriin on kahtlaselt ebaselge, selline piimja värviga ning pärast seda esines ka kohe pakitsus alakõhus. Pärast seda ülejärgmine päev sain kohe arsti juurde. Tehti vereanalüüs, kus PSA tase oli 5, uriinis oli leukotsüütide tase kõrge, kuid uriinikülv oli negatiivne. Lisaks ultrahelis ei leitud midagi ning jääkuriini põide ei olevat jäänud. Diagnoosiks pandi prostatiit ja määrati kuuks ajaks antibiootikumid. Hetkel olen võtnud pool kuud antibiootikume ja enam mingeid vaevusi tunda ei ole. Küsimus siis selline, et kui mul uriinikülv oli negatiivne ehk abakteriaalne prostatiit, kas ma peaks siis antibiootikume edasi võtma või minema kiiremas korras uroloogi juurde, kes tegeleks siis põletikureaktsiooni uurimisega. Eriti murelikuks tegi mind PSA näit. Perearst ütles, et eesnäärme põletikuga võib see kõrgeks minna, lisaks mainis, et ma ei muretseks eesnäärmekasvaja pärast enne kui ma 40 eluaastatesse pole jõudnud. (Olen suur ülemõtleja ja hüpohondria ei ole minu puhul uus asi)

Vastus:
Tere, perearstil on õigus, PSA ei ole kasvaja spetsiifiline marker ja tõuseb ka põletikuga. Kui tõesti varasemalt on tegemist olnud ka eesnäärme põletikuga, siis võib tõesti tekkida ägenemine kui on olnud külmetus jne. Ei tasu sellepärast üle mõelda, kuna selliseid probleeme esineb ka teistel. On vajalik lihtsalt uroloogil-androloogil lasta teha täiendavad uuringud ja vajadusel raviskeemi pikendada. Kui perearst on määranud AB kuuri siis loomulikult on mõttekas ravikuur korralikult lõpetada ja seejärel siiski erialaspetsialistil  konsulteerida, et vältida jääknähtude jäämist. Praeguse mulje alusel jääb tõesti kahtlus võimalikule eesnäärme põletikule, Teie vanuses kindlasti pahaloomulise protsessiga eesnäärmes tegemist ei ole.

Lugupidamisega
Dr. G.Timberg

 

26.a naine pidev urineerimistung – kusiti põletik? (28.04.2017)

Küsimus:
Tere, olen 26 a. naisterahvas ja hädas põiega. Naistearstil korduvalt käinud ja uroloogil ka, nemad ei ole midagi leidnud, samas uroloog võttis ka ainult põie seest uriiniproovi, et põide sisse ei ole vaadanud? Hetkel kasutan rohte betmiga 50 mg, olen neid rohte kasutanud pea 2-nädalat. Algselt kui sai käidud uroloogil, siis sain põide 10-korda rohtu, see rohi võttis sellise kohese vajaduse ära. Aga praegu jälle sama seis, et ei miskit. Eriti kui autoga sõidan, tekib meeletu tung vetsu. Mul on see kestnud juba alates 2016. a. oktoobrikuust! Kas peaksin äkki neeruarstile minema? Ise juba olen ka hakanud mõtlema, et stress, kuna arstid arvavad seda. Milliseid uuringuid peaksin laskma veel teha? Lisan veel seda, et kui lähen vetsu, siis suurt midagi ei tule ja kui lähen 2-minuti pärast uuesti, siis tuleb nagu normaalne kogus kuskil 250 ml.

Vastus:
Tere. Arvan, et probleemile ei ole päris täpselt lahendust veel leitud. Arvan, et siin peab ajas tagasi minema, millal esmased probleemid tekkisid. Siit kohe tekib palju küsimusi, kas on põetud klamüüdiat, urea- vôi mükoplasmat, jne. Kas varasemalt ägenemised olid seotud ka sugueluga,jne. Seega ei oska Teile lihtsalt kohe küll soovitusi anda, minu arvates on siin probleem kauaaegsem ja kindlasti see tingib ka ravi keerukuse ja omapära. Kui peate vajalikuks ja tunnete, et nefroloogi abi vajate, siis kindlasti võib ka tema soovitusi kuulata. Teie olete liiga noor ja minu arvamus hetkel on see, et see peab olema alguses alanud ikkagi ühe ravimata jäänud põletikuga ning arvan, et probleem väljendub rohkem kusiti kaudu nn. uretriit, kuna ravimi viimine kusepõide oli mõningane aeg efektiivne. Lugupidamisega Dr. G. Timberg

 

 

 

Uriinis veri – kusesoolad? (25.04.2017)

Küsimus:
Tere, oktoobris 2016 tehti kõhukoopa ultraheli, mis oli korras. Detsembris hakkasid alaseljavalud, mis tänaseks kestavad igapäev. Uriinis leiti verd. Kas poole aastaga võib tekkida nt. Kasvaja neeru või on veel põhjusi nt. põletik, bakter?

Vastus:
Tere, probleemi lahendamist tuleb alustada perearsti juures. Esmalt teostab perearst kordusultraheli ja vajalikud vere ja uriini uuringud ning vastavalt tulemusele suunab eriala spetsialistile. Veritsuste põhjuseks ei ole alati kasvaja vaid põhjuseks võib olla põletik, konkremendi või kusesoolade olemasolu, jne. Kuid see jääb juba arsti teadmiste valdkonda. Lugupidamisega Dr. G. Timberg.

Valu peenise tipmises otsas – eesnäärme probleem? (25.04.2017)

Küsimus:
Viimasel ajal umbes kolme nädala jooksul on tekkinud järgmised sümptomid. Pärast urineerimist on umbes 1-2min valu peenise tipmises osas, mis möödub. Samuti ka tähele pannud, et urineerimine on muutunud sagedasemaks. Vahest harva pärast urineerimist on nõrk valu alakõhus mis samuti möödub. Äkki on asi niiskes ilmas, sest viibin palju välikeskkonnas (madal temp, niiske jne) või tegu mõne muu eesnäärme probleemiga?

Vastus:
Tere, esialgselt soovitan ainult jälgida, kui probleem jääb kestma, siis esmased uuringud perearsti juures.
Probleemi püsimisel suunab perearst eriala spetsialistile täiendavateks uuringuteks ja raviks.
Dr. G. Timberg

 

 

 

76.a mehel uriinipidamatus pärast eesnäärme operatsiooni – põletik? (6.04.2017)

Küsimus:
Tere. Kolm kuud tagasi tehti mulle eesnäärme operatsioon (TURP). Olen 76. aastane. Kahe kuu jooksul peale operatsiooni uriinipidamatusega erilisi probleeme ei olnud, päeva jooksul kogunes sidemesse ca 10-15 grammi. Kuu aega tagasi hakkas üha enam ja enam tunda andma uriinipidamatus. Praegu tuleb ca 150-200 grammi päevas (päeva jooksul 2 sidet, TENA 2). Pikali asendis häirivat uriini eritust ei ole ja vähene on see ka istudes. Viimase kuu jooksul olen pidevalt teinud harjutusi vaagnapõhjalihaste tugevdamiseks. Kas on mingeid muid täiendavaid ravi võimalusi?

Vastus:
Tere, kindlasti on võimalusi, kuid seda teab kõige paremini Teid opereerinud raviarst. Kindlasti on väga vajalik jätkata  vaagnapõhjalihaste harjutustega. Kuid olenevalt probleemist, millises osas  on probleem, kas sulgurlihase osas või kusepõie osas, on võimalik ka mõningane medikamentoosse ravi toetamine. Vajadusel teostatakse ka lisauuring  nn. urodünaamika, mis näitab probleemi olemasolu. Probleem ei tohiks olla suur, sest vahetult peale operatsiooni Teil pidamatus oli hea ning praegu vajaks ikkagi probleem uroloogil kontrolli, sest võib-olla tegemist ka operatsioonijärgselt kestva põletikuga, mis on reeglina alati peale selliseid operatsioone võimalik.

Lugupidamisega

Dr. G.Timberg

53.a naisel probleemid põiega, kipitus, valu, e-coli? (17.03.2017)

Küsimus:
Olen 53.a naine. Mul on juba  paar aastat probleemid põiega. Elukvaliteet väga halb, sest ega kodust eriti välja ei saagi, sest põis teeb nii häda. Pean iga päev 3-4 liitrit  jooma vett, neeruteesid  ja seega ka wc-vahet sageli käima, muidu uriin nii konsentreeritud ja kohe äge põletik käes. Perearst on teinud ka külvid ja mitu korda leitud e-coli, millele saanud vastavaid antibiootikume, kuid pole aidanud. Nüüd taas kasvas e-coli uriini külvis, arst kirjutas Nitrofurantoini 10 päeva, 3×2, kuid kahjuks ei aidanud, uriinianalüüsis ikka põletikunäitajad. Arst enam antibiootikume ei kirjutanud, kuid need nagunii ei aita, kuid mul peale urineerimist kipitustunne kõht valutab, samuti lööb valu külgedele. Kuidas ja kas on üldse võimalik vabaneda sellest piinavast ja lõputust põiehädast! Tänades

Vastus:
Tere, tegemist on pikema-aegste probleemidega, kus on vajalik täiendavad erialalised uuringud, võimalik, et kompuuter kuseteedest, kusepõie vaatlus, jne. mida vastavalt saab teostada  uroloog. Seega siin soovitus – uroloogi vastuvõtt, kuna siin on vajalik täpsustada probleemi olemasolu sügavuti.
Lugupidamisega,
Dr.G.Timberg

43-a naisel põletav tunne alakõhus – kusiti põletik? (10.03.2017)

Küsimus:
Tere. Olen 43-aastane naine. Paar kuud tagasi hakkasin tundma alakõhus valu. Tunnen, et põis oleks nagu koguaeg täis ja on selline põletav tunne alakõhus, valu kiirgab ka aegajalt vasakule poole alaselga. Perearsti juures sai tehtud uriiniproov, oli korras. Urineerima ajab ka tihedalt. Kõige hullem on põletus tunne alakõhus, urineerimisel pole kipitust tunda.

Vastus:
Tere, väga keeruline on diagnoosi panna emaili teel, mina nii suur professionaal ei ole, et suudaksin Teile vastata, millega tegemist. Saan ainult diskuteerida probleemist: kas on näiteks kusitis valu, kas valu on seotud urineerimisega, kas valulikkus alakõhus on ka sugulise kontakti ajal või tekib ärritustunne hiljem? Millega tihedat urineerimist saate seostada, kas on olnud varsemalt sugulisel teel levivaid infektsioone, jne? Seega neid probleeme on palju, millest peab erialaspetsialistiga nagu otseselt vestlema, et mingi selgem pilt luua. Reeglina pakitsustunne on seotud just kusiti põletikuga, mitte niivõrd kusepõie põletikuga. Seega kahjuks saaksin Teie probleemi lahendada ainult konsultatsioonil otseselt või peaksite valima lähima uroloogi eriala spetsialisti. Loomulikult on mõttekas võtta perearstilt ka suunamine.

Lugupidamisega
Dr. G.Timberg

Uriin on vänge heeringa haisuga – üliaktiivne põis? (01.03.2017)

Küsimus:
Mul uriin on vänge heeringa haisuga. Olen käinud  oma uriini haisu pärast perearsti, günekoloogi ja uroloogi juures. Kõik on korras, uriini proov on korras. Ometi tuleb mul tupest väga õudne heeringa haisuga uriin. Väljaspool kodu kasutan pesukaitsmeid. Kodus olles ei kasuta pesukaitsmeid. Põletiku mul pole, nimelt on mul veel diagnoositud ebastabiilne põis (üliaktiivne põis). Kui wc-s ära käin, siis tulevad mõned uriini tilgad ka. Millest tupest heeringa hais tulla võib? Ja kas üliaktiivse põie puhul põielihaste harjutused ka aitavad? Võtan hetkel Uroflow tablette.

Vastus:
Tere, mis puutub uriini  halba lõhna, siis  selleks on palju põhjuseid. Alati ei pea olema kuseteede põletik, mis annab erinevaid lõhnu. Selle põhjuseks võib olla organismi muud haigusprotsessid, mis võivad muuta uriini lõhna tavapärasemast erinevaks. Kuna Teil on diagnoositud üliaktiivne kusepõis, siis ilmselt Teile  diagnoosi pannud raviarst teab kõige paremini, mis on põhjused ja kuidas seda ravida. Mõnikord võib  üliaktiivne kusepõis olla seotud ka muude kuseteede probleemidega, samuti ka vaaganpõhja organite probleemidega, eriti günekoloogia sfääris. Soovitav oleks kindlasti teostada urodünaamiline uuring, kui põie probleem on kestnud aastaid. Selle alusel saab ka öelda, milline  medikamentoosne või põielihaste harjutuste kompleks Teile  kõige paremini sobiks.

Lugupidamisega
Dr. G.Timberg

 

38.a naine mures uriini lekkimise pärast (16.02.2017)

Küsimus:
Tere! Olen 38. a naine. Oktoobrikuus 2016 tehti mulle radikaalne hüsterektoomia ja eemaldati vaagna lümfisõlmed. Samuti avastati, et vasakpoolselt ureeter paisu all ja tehti ureeterolüüs ning 4 päeva hiljem paigaldatud stent. Stent pidi sisse jääma eluks ajaks ning iga 6 kuu tagant vahetatakse välja. Määrati ka keemiaravi 6 kuuri. Hetkel jooksmas viies keemiakuur. Mure seisneb sellest, et peale stendi paigaldamist hakkas lekkima uriini. Lekkimist ma pole täheldanud, kui ma naeran või köhin. Lekkimine tuleb täiesti ootamatult. Vahel mõni tilk, teinekord rohkem. Tarbidest rohkem vedelikku, siis lekib ka uriini rohkem. Tihti on kuulda, peale wc külastust selline “lirtsuv” hääl. Kas selline lekkimine on normaalne ja millest see on tingitud?

Vastus:
Tere, raske on vastata koheselt, mis Teie lekke põhjuseks on, sest tavaliselt stendi olemasolu leket ei tekita, kuid võib anda  kusepõies ärritust ja koos ärritusega võib kaasuda ka lekke olemasolu. Lisaks peab alati selgusele jõudma kas pole tegemist ka põletikuga, sest püsistendi olemasolu  annab ka põletiku nähte. Seega kogu see situatsioon ja seisund kokku võib teatud määral põhjuseks olla. Reeglina ikkagi köhatamisel on lekke põhjuseks just kusiti sulgurlihase välimise osa lõtvus, kuid seda saab analüüsida ainult urodünaamilise uuringuga. Kui see leiab kinnitust, siis esmaselt on soovitav treeningud vaagnapõhja lihastele ja kui sellest efekti pole siis ka lingu asetamine.

Lugupidamisega
Dr.G.Timberg

34. a. mehel uriinipidamatus? (16.12.2016)

Küsimus:
Tere. Olen 34. aastane mees ja mul on tekkinud viimasel ajal uriinipidamatus.
Põis justkui ei tühjene täielikult ja jääb tilkuma.

Vastus:
Tere, vabandan hilisema vastuse pärast, kuna töökohustuste tõttu ei viibinud Eestis. Teie vanuses saab selle pidamatuse põhjuseks olla ainult mingi põletik, mis võib olla ka varjatult kulgenud ja just eesnäärmega seotud. Kui on tunda juba ka seksuaalfunktsioonis häireid ja ebamääraseid alakõhu- või selle piirkonna valusid, siis peab kindlasti mõtlema, et saaks uuritud  uroloogil eesnääret. Põletikega tegelevad ka androloogid, Seega lihtsalt niisama alustada raviga ei oleks soovitav, sest tavaliselt selleks teostatakse spetsiifilised uuringud, kuna tavauuringutes võib olla normi näitajad nii uriinis kui verepildis.

Lugupidamisega
Dr.G.Timberg

 

 

Mehel põiepõletik ja külmatundlikkus – vaja uroloogi konsultatsiooni (25.10.16)

Küsimus:
Tere! Probleem pissimisega! Kui ma kuskil külma asja, kas raua või kivi peal istun või jalad saavad külma, ajab koheselt pissile ja kui nüüd külmad hakkasid ja kauem külma käes olen samuti ajab vetsu. Kõige hullem on see, kui väheke rohkem külma saan, käin siis vetsu vahet iga 2h tagant nii öösel kui päeval. Pissi proovid antud kõik korras, meeste arsti juures käidud kõik proovid antud samuti korras. Valusid ei ole urineerimisel. Varsti läheb vist veel külmemaks, ma ei te mis siis saab. 

Vastus:
Tere, tegemist on antud juhul külmetuse järgselt tekkinud põletikuga, mis on  haaranud ka eesnäärme ja selleks on vajalik uroloog-androloogi juures konsulteerida ja samuti uuritakse eesnääret: palpatsioon, NI test ja selle tulemusel saab anda vastuse, millisel määral on tegemist põletikuga. See vajab kindlasti  ravi.

Lugupidamisega
Dr. G.Timberg

17. a mees ei saa püsti pissida? (3.10.2016)

Küsimus:
Kas peaksin muretsema? Poeg on 17 a. vana, aga püsti pissida ei saa. Kui käime matkamas, kus tualetti käepärast pole, siis piinleb ja kogu reis on mokas.

Vastus:
Tere, siin  ei aita muud kui peab esmalt erialseptsialistiga  vestlema, millest selline asi tingitud  ja vajadusel suunatakse teiste erialaarstide juurde kui mingit orgaanilist probleemi pole.

Lugupidamisega
Dr.G.Timberg

17.a mees, ei saa korralikult põit tühjaks – põletik? (28.09.2016)

Küsimus:
Tervist! Selline küsimus, et mida peaks tegema. Nimelt on juba 5. nädal selline mure, et ei saa korralikult vetsus põit tühjaks. Alati ära käies ei tule seda nn *vabat tunnet*, vaid tunnen nagu siiani oleks midagi veel sees. Olen 17. aastane noormees ja see segab hetkel väga elu. Olen andnud põletikuproove ja kõik tundub korras olevat. Perearst soovitas antibiootikume, aga nendest ei olnud ka abi. Kas on veel midagi mida proovida või mida tegema peaks?

Vastus:
Tere, üldiselt viitaks selline tunne tõesti  põletikule, kuid kui perearsti ravist pole abi olnud, siis peab kindlasti pöörduma erialaarsti poole,  uroloog-androloogi vastuvõtule. Sellises vanuses on küll väga harva olnud eesnäärme põletikku, kui on tulnud ka seda ette. Seda haigust aga ilma patsienti uurimata diagnoosita ei saa. Arvan, et peaksite siiski leidma aja konsultatsiooniks.

Lugupidamisega
Dr.G.Timberg

Driptane mõju ei tunne enam? (16.09.2016)

Küsimus:
Missugune rohi sobib edaspidi, kui olen kasutanud koguaeg – Driptane 5 mg- mille mõju ma enam ei tunne?

Vastus:
Tere, selleks et teile täpne vastus anda, peab teadma teie terviseprobleemi ja selle kulgu.
Ravimi ordineerimine ei käi nii, et üks ei aita, siis teine. Seda peab otsustama raviarst, kes seda esmaselt ordineeris, sest vajalik on täpsustada – miks, mis probleem jne.

Lugupidamsiega Dr.Timberg

 

 

Ravimi Driptane koostoime? (12.09.16)

Küsimus:
Võtan Driptanet – oli algul hea tulemus, aga koos teiste ravimitega-vimovoga, tundub et mõju Driptane võtmisega on vähenenud. Kuidas võtta Driptanet koos teiste ravimitega. Kas võtta peale teise ravimi võtmist või koos?

Vastus: 
Tere. Ravimite tarvitamise tavaliselt ütleb, selle ravimi määranud arst, kuna tema teab ka ravimite vastastikust toimet. Driptane kasutamisel on kindlasti parem kui seda kasutatakse siis, kui probleemi olemasolu on kõige häirivam. Näiteks: mõnel inimesel on see pealelõunasel ajal, mõnel öösel, jne. Vastavalt sellele ka ravimi tarvitamine ja ravimi annustus. On soovitav eri mitte kokkusobivate ravimite korral hoida vahe vähemalt paar tundi.

Lugupidamisega. Dr. G. Timberg

 

Eesnäärme biopsia kordus – kui tihti? (07.07.2016)

Küsimus:
15.o6.2016 tehti biopsia eesnäärmes ja leiti kahtlane koht ja nüüd tahetakse teha uuesti 8.07.2016.
Kas nii tihti tohib?

Vastus:
Tere. Vôib muidugi, seda otsustab raviarst aga mina peaks vahe pool aastat ja kordaks siis,
kuna see ei muuda hetkel ravitaktikas midagi.
Dr. Timberg

 

 

15-a noormehel pidev kusehäda – põletik? (27.06.2016)

Küsimus:
Tervist! Olen 15-aastane noormees ning nimelt on mõned mured, umbes kuu aega tagasi hakkas imelik tunne, nimelt on mul põhimõtteliselt koguaeg tunne, et mul on kusehäda, lähen vetsu ja tuleb ainult natukene. Kui muidu käin vetsus, siis peale seda tulevad mõned tilgad püksi, kui istun või kummardan, siis tunnen ka kuidas mõni tilk tuleb püksi. Tahaksingi siis teada mis mul täpselt viga on. Vastust oodates

Vastus:
Tere, kindlasti ei saa vastata täpselt  Teie probleemile, kui pole teostatud uuringuid. Tavaliselt on sellise probleemi põhjuseks mingi põletikuline protsess. Alustada tuleks perearsti juurest, kes määrab esmatasandi uuringud ja vajadusel ka ravi. Kui probleem ei lahene, siis vastavalt olukorrale perearst suunab edasi eriala spetsialistile. Alati on võimalik ka tasuline konsultatsioon erialaspetsialisti juures, soovitav on seda peres läbi arutada eelnevalt.

Lugupidamisega
Dr.G.Timberg

 

Sage urineerimine – närviline põis? (06.05.2016)

Küsimus:
Olen 27-aastane naine, probleemiks ülisage urineerimine. Kuskil 2-aastat tagasi hakkas probleem pihta: käin wc’s väga tihti, mõnikord mitu korda tunnis, on juhuseid kus peale wc’st väljumist tunnen kohe, et pean uuesti minema ja ei saa põit tühjaks. Käisin perearstil, tehti uriini ja vereproovid, mis olid korras. Samuti rääkisin murest günekoloogile, ei leitud ka, et midagi valesti oleks, öeldi lihtsalt et ehk on närviline põis ja teha pole midagi. Siiamaani ei ole midagi paremaks läinud ja tunnen, kuidas see mõjutab elukvaliteeti, pean planeerima kõik oma tegevused põie järgi. Kas tõesti pole mingit lootust seda kuidagi kontrolli alla saada ja ongi asi nn närvilises põies?

Vastus:
Tere, kindlasti on see probleem keeruline, kuid selleks et selles osas kuidagi aidata, on väga hulgaliselt problemaatilisi küsimusi ja Teiepoolseid vastuseid, millega kahjuks e-posti teel tegelda ei saa. Soovitan siiski erialaarsti konsultatsiooni, et selgusele jõuda, kuna see puudutab ka seksuaalelu. Jään arvamusele, et tegemist võib olla pigem kusiti ärritusega, kui põie põletikuga. Peate edasistes uuringutes ja tegevuses ise otsustama kuidas edasi minna, aga selge on see, et ilma uuringute ja erialaspetsialisti abita siin asjad paremusele ei muutu. Minu arvates pole põhjust nn. närviliseks põieks, selleks peab olema teatud kaasuvad haigused ja probleemid. Vajadusel võite ka registreeruda minu konsultatsioonile tel. 56880924

Lugupidamisega
Dr.G.Timberg

Stoomi hooldus reisil? (27.04.2016)

Küsimus:
Minu küsimus on uroloog dr Gennadi Timbergile. Mul on peretuttav, kellele operatsiooni käigus paigaldati epitsüstoom. Puhtuse ja kateetri vahetusega on kõik korras. Tal on vöö, mille külge on omakorda kinnitatud siis uriinikogumiskott. Nüüd nad tahavad reisile minna, aga kardavad halva lõhna erituse pärast. Uriinikott on mehel kinnitatud jala külge. Ma olen püüdnud julgustada, aga ikkagi on mure. Aitäh vastuse eest.

Vastus:
Austatud küsija, väga õigesti, et julgustate inimesi elama täisväärtuslikku elu. Siin on alati kasulik teada seda, et kott võib olla ka kogu aeg avatud ja fikseeritud ja soovitav on reisile võtta ka kaasa tagavara kott, juhul kui tekib mõni mikrovigastus, kust võib uriini leke tekkida. Samuti võib kasutada ka kateetri sulgemist spetsiaalse vahelüliga ja kott teataud ajaks üldse eemaldada 2-3-4 tunniks, mis oleneb vedeliku tarbimisest ja uriini tulekust loomulikku kuseteed  pidi. Ongi hea kui  päevas teatud vahedega on epitsüstostoom suletud 2-3-4 tunniks, et kusepõit venitada, vastsel juhul tekib väga kiiresti mikropõis ja kusepõie maht väheneb. Olen soovitanud epitsüstostoomi enamalt jaolt hoida öösiti avatuna, et uriin saaks vabalt välja tulla ja inimene saaks puhata. Üldiselt pole mõtet kindlasti reisimist ära jätta, raske on kõiki probleeme ette näha ja selgitada aga kui need tekivad, võib alati pöörduda minu vastuvõtule, vajadusel. tel reg. 56880924.

Lugupidamisega ja toredat reisi soovides. Dr.G.Timberg

 

 

 

 

Jätkuv urineerimistunne peale urineerimist – põletik? (22.04.2016)

Küsimus:
Tervist olen 23-aastane noormees ja pool aastat tagasi vaevas mind selline tunne nagu peaks kogu aeg vetsu minema urineerima. Kuid tegelikkuses ei olnud otsest vajadust, sest kui tuli, siis tuli ainult natuke. Pärast mõnda aega, kui olin jõhvikamahla tarvitanud suuremates kogustes, hakkas asi ära kaduma ja nii pool aastat. Nüüd on tekkimas jälle selline tunne nagu peaks vetsu minema, ei ole meeletult hull, aga segab selles suhtes koguaeg, et mõtlen selle peale.
Vetsus käies ei ole valus urineerida ega midagi. Lihtsalt tavapärane tunne, et peaks vetsu uuesti minema isegi pool tundi pärast vetsus käiku, kuid siis ka midagi ei tule. Ei oska ise kahelda ja samas ei taha ka arsti juurde minna. Mida peaks vältima tarbida ja mida oleks kasulik tarbida ja mida saaks apteegist ilma retseptita sellise asja vastu, mis võiks aidata.
Eelkõige tahaks kõige pealt ise sellest jagu saada ja kui kuidagi ei saa, siis pöörduda arsti poole.

Vastus:
Tere. Probleem eksisteerib Teil juba pikemat aega ja olete ise ka loodusliku raviga alustanud. Nagu näha raviefekt on vähene. On kindlasti veelgi looduslikke ravimeid kuid kas sellega edu tuleb on raske vastata. Tundub et siin võib olla tegemist varjatud põletikuga ka eesnäärme tasandil, kuna meestel esineb harva põie põletikku. Seega soovitan uroloogi või androogi konsultatsiooni, sest kauemal probleemi esinemisel sellel tasandil võib edasiselt mõjuda ka suguelule. Lugupidamisega. Dr. G.Timberg

 

 

Paar minutit peale urineerimist tulevad tilgad püksi? (06.04.2016)

Küsimus:
Tere! Peale pissimist paar minutit, tulevad tilgad püksi, 31-aastane!
Milles võib mure olla ja kelle juurde pöörduda?

Vastus:
Tere, vajalik oleks pöörduda erialarsti vastuvõtule, kes kontrolliks eesnääret ja teostab ka analüüsid põletikule. Siin võib olla tegemist varjatud põletikuga, mida saab hinnata ainult objektiivsel patsiendi läbivaatlusel. Erialarstina pean silmas uroloogi või androloogi.

Lugupidamisega
Dr.G.Timberg
 

 

 

Mehel valud põies? (9.03.2016)

Küsimus:
5 aastat tagasi eemaldati eesnääre täielikult seoses eesnäärmevähiga. Nüüd põies valud enne urineerimist ja peale urineerimist. Vahel kaob valu umbes 15. min. pärast. Vahel mitme päeva pärast, vahest mitme nädala pärast, ja nii koguaeg kordub see. Öösel ärkan, valutab. Vahetan külge, läheb paremaks. Päeval ka kui olen pikemalt ühes asendis, hakkab valutama. Nii see ring käib. Valu vaba on väga vähe. Milles asi, mida teha? PSA on 0.01

Vastus:
Tere, kuna Teie PSA tulemus on väga hea ja teie raviarst on ravinud teid väga hästi, siis taolisi valusid võib anda kusesoolade olemasolu, mida on soovitav kontrollida kas perearstil (UH-I + analüüsid) või suunatakse teid tagasi oma raviarstile, kes siis teostab vajalikud täiendavad uuringud. Ilma patsienti uurimata, ainult kaebuste esitamise teel ei saa kunagi panna diagnoosi ja määrata ravi.

Lugupidamisega
Dr.G.Timberg

 

 

 

 

 

 

Mehel valu munandi peal – kas eesnäärme põletik? (07.03.2016)

Küsimus:
Tere! Mure on selline, et valu on vasakul munandi üleval pool, peal pool (alguses tugevam, nüüd nõrgem) ja lööb ka vasakule alakõhtu (nõrgalt). Milles võib olla probleem? Katsudes on veidi rohkem valus.

Vastus:
Tere, kindlasti peab erialsepetsialist vaatama, see tähendab, et ka objektiivselt uurima, palpeerima, samuti uurima ka eesnääret. Hetke kaebuste alusel jääb mulje, et on tegemist eesnäärme põletikuga, kuid kindlasti vajab see uroloogil-androloogil täpsustamist.

Lugupidamisega
Dr.G. Timberg

 

 

 

 

 

 

 

Aeglane pissimine – Spasmed 3 kõrvalnähud? (04.03.2016)

Küsimus:
Tere. Peale uuringuid pandi mulle tablett-ravi, Spasmedi 3 tk päevas. Uskumatu, kuid kõrvalnähud ilmusid juba teisel päeval – suukuivus – ärkasin, kuna keel oli sõna otseses mõttes suulaes kinni, nina oli kinni ja kõhukinnisus ka. Kuna käin suuremal hädal iga päev, siis nüüd pole käinud. Kas see tähendab, et ravim ei sobi või peaks kogust vähendama? Pissil käies on ka imelik asi – pissida saab kuidagi väga aeglaselt. Kui püüan nagu pressida (hingan välja, lõdvestun) – ei tule midagi, kui nagu hoian kinni (hingan nagu sisse) – just siis hakkab piss tulema. Kas nii peakski tundma? Vastuse eest ette tänades.

Vastus:
Tere, oluline on millal Teil on kõige rohkem probleem esiletungiv, kas häirib see päeval või peate sageli urineerimas käima öösel või pealelõunasel ajal. Arvan, et vähendage annust, võtke ainult hommikul peal esööki 1 tablett ja suukuivust aitab hästi kõrvaldada väike sidruniviiluke suhkruga suhu pannes, kui Teil ei ole suhkruhaigust. Probleem on selles, et osa selliseid retseptoreid, millele see ravim toimib nn. muskariinretseptoritele, toimib ka süljenäärmetele ja sellest suu kuivus. Algatuseks et kogu sümptomatoloogia mööduks, jätke 3-4 päeva ravimivaba päeva ja siis võite alustada uuesti 1 tabletiga, kas siis hommikul või õhtul või pealelõunasel ajal, see oleneb sellest millal Teil probleem kõige rohkem väljendub ja häirib Teid. Probleemi püsimisel peaks kindlasti tagasi pöörduma erialaarstile ja konsulteerima edasise ravi osas.

Lugupidamisega,
Dr. G.Timberg

 

 

 

 

Naisel operatsioonijärgne vaevus? (29.02.2016)

Küsimus:
Detsembris oli operatsioon, mille käigus eemaldati emakas ja munasarjad. Kaks kuud on möödas, aga kubeme piirkonnas on siiani pakitsus ja ebameeldiv tunne. Uriiniproov oli korras. Uurisin arstilt, kas kusepõie kateetri kaudu võis mingi bakter sattuda, arst välistab seda. Kaldun siiski arvama, et probleem on seotud kateetri paigaldamisega. Mida oleks võimalik teha? Lisan veel, et elan väikeses kohas ja uroloogi vastuvõtule ei pääse.

Vastus:
Tere, Teile teostatud operatsioon oli küllaltki mahukas ja tõsine operatsioon, millest paranemine võib võtta peaaegu pool aastat. Samuti võivad tekkida armiliited, mis võivad anda venitamisel ja liikumisel ebameeldivat tunnet, pakitsust ja valu alakõhu piirkonnas. Operatsioon on väga lähedal kusepõiele ja sellest ka ärritus sellel piirkonnale. Kui uriini analüüsid on korras, siis kateetri mõju on juba möödas, sest ka perearsti poolt teostatud uuringul ei ole uriinis midagi haiguslikku leida. Põie ärrituse korral soovitav siiski kasutada ravimteed. Soovitatud on näiteks kasutad Fütolüsiin pastatat, mida lahustada 1 kl. sooja veega ja tarbida 2-3 korda päevas. Kui nähud jäävad püsima kusepõie osas on tarvis tulevikus eriarsti konsultatsioon, kuhu perearst suunab.

Lugupidamisega

Dr.G.Timberg

 

 

 

Tugev urineerimise tung? (15.02.2016)

Küsimus:
Tere! Mul on veider mure, veider vähemalt minu jaoks. Nimelt viimased 2 kuud on olnud tihedam urineerimise vajadus. Ei suuda isegi 50 km sõita, kui juba pean pissile saada, kannatades hakkab valus. Nüüd täna esimest korda, kui olin poest tulles 50 km sõitnud, tekkis väga suur urineerimise vajadus, suure ebamugavustunde lõi allapoole kõhtu. Proovisin siis koduni välja sõita, veel 6 km, kuid kahjuks ei kannatanud, ning autos tegin niiöelda “alla”. Seda on niivõrd piinlik kirjutada, kuna olen 27-aastane naine. Vastust ootama jäädes.

Vastus:
Tere, ei tasu piinlikkus tunda, kui esineb probleem, sest seda juhtub kõigil kellel on tegemist tung pidamatusega, seda ei suuda keegi tagasi hoida. Teil on tegemist ilmselt ägeda põletikuga, mis vajab ravi, selles osas saab aidata kas perearst kiiresti või siis pöörduda uroloogile. Vaja on välja selgitada, mis on probleemi aluseks, teostada täiendavad uuringud ja määrata ravi.

Arvan,et saata kiirelt seda teha ka kui pöördute erialaspetsialisti vastuvõtule kiiresti mõnda erakliinikusse tasuliselt, et saaab juba probleemiga tegelema hakata.

Lugupidamisega
Dr.G.Timberg

Noore naise mure pideva WC-s käimisega? (10.02.2016)

Küsimus:
Tere! Olen noor naine ja hädas pideva WC-s käimisega. Päeval saan veel aru, aga öösiti ei saa samuti magada. Kui tarbin ükskõik, mis vedelikku õhtupoole, siis hommikuni ära ei maga. On juhtunud, et peaaegu olen küljealuse märjaks teinud. Sügava unega lihtsalt lükkan WC-sse minekut edasi, kuni näen seda juba unes. Uriiniproovi andsin, öeldi, et korras. Kuhu veel pöörduda? Perearst ei osanud midagi oelda, saatis günekoloogi juurde, kus öeldi, et kõik okei. Varsti ei julge juua õhtul, isegi kui janu.

Vastus:
Tere, Kas Teiega on varem tegelenud uroloog? Kui ei, siis kindlasti oleks tarvis täpsustada, mis on selle põhjuseks, kuna see puudutab ka intiimelu, siis ei pea õigeks sellised küsimusi siinkohal esitada. Võib osutuda vajalikuks teostada lisauuringuna kusepõie vaatlus, spetsiaalse instrumendiga-tsüstoskoobiga. Samuti on vajalik selgekls teha, kas on põie põletik või kusiti põletik. Seda oskab vastata ja hinnata erialaspetsialist-uroloog. Seega on siiski vajalik võtta perarstilt suunamine uroloogile.

Lugupidamisega

Dr.G.Timberg

 

 

 

Ravimi vahetamine (Driptane, Methformin, Uroflow) ? (04.02.2016)

Küsimus:
Ravimi-driptane-mõju väga hea ,ainult tundub et tõstab kehakaalu. Kaua peab seda rohtu võtma? Olen võtnud 2 kuud 2 tabletti päevas. Kas võib vähendada 1 tablett päevas või pidada vahet ja vaadata, kas leke suureneb rohu mittekasutamise korral. Kas võin kasutada ka methformini või uroflovi? Põis on linguga juba 10 aastat tagasi tehtud. Olen 76-aastane naine.

Vastus:
Tere, vahel on isegi soovitav teostada ravis 1 või 2 nädalased ravi tarvitamise vahed. Siiani kõige häirivam kõrvaltoime on driptanel just suu kuivus, kuid kehakaalu järsk suurenemise põhjus peab olema milleski muus. Kas olete kontrollinud veresuhkrut?. Üldiselt selles osas saab Teile paremat nõu anda perearst, kuna temal on kõik  andmed olemas. Kas vahetada ravimit või mitte, oleneb tema toimest Teie probleemile, kuid seda saate  hinnata ainult Teie ise, kuid vastunäidustust ravimi vahetamiseks ei ole.

Lugupidamisega
Dr.G.Timberg

 

 

 

 

 

 

 

Mehel valu põies. Põiepõletik? (29.01.2016)

Küsimus:
Tere, mul on selline küsimus, et sai siin natuke rohkem kui nädala alkoholi tarbida ja selle aja jooksul ei olnud urineerimisega probleeme, aga nüüd, kui olen 2 päeva ilma alkoholita olnud, siis nüüd peale urineerimist lööb valu 10-minutiks põide. Kas saaksite mulle soovitada midagi.
Aitäh.

Vastus:
Tere, iseseisva ravi korral on kõige parem, kui pöördute apteeki ja palute apteekrilt midagi põie põletiku osas. Nemad teavad täpselt, mida soovitada ja mida saab ilma arsti retseptita ja kui on väike probleem, siis need aitavad efektiivselt.

Lugupidamisega

Dr.G.Timberg

 

 

Pidev pissihäda – üliaktiivne põis? (05.01.2016)

Küsimus:
Pidevalt pissihäda. Mida kujutab endast üliaktiivne põis????

Vastus:
Tere, arvan, et olete interneti lugeja ja saate üliaktiivse põie kohta informatsiooni piisavalt ka sealt. Viimane aga ei tähenda, et Teil on tegemist üliaktiivse põiega. Selleks on kindel sümptomaatika ja objektiivne leid, mida hindab erialaarst. Kõige sagedasemaks pideva sagedase urineerimise põhjuseks on siiski  põie põletikud või kusiti põletik. Selleks on vajalik teostada täiendavad uuringud, sest ega tavaline uriini analüüs ei pea alati põletiku leidu  näitama, kuna see oleneb ka millal on analüüs antud ja kuidas seda teostatakse.

Seega minupoolne soovitus Teile pöörduge oma probleemi lahendamiseks siiski esmalt perearstile, kes siis juba suunab erialaarsti vastuvõtule.

Lugupidamisega

Dr. G.Timberg

Kas 10-15 korda päevas urineerida on normaalne? (05.01.2016)

Küsimus:
Tere selline küsimus, kas päevas 10-15 korda urineerida on normaalne? Mees käib mul ainult 4 korda päevas, mina aga 15 korda.

Vastus:
Tere. Oluline on siinkohal küsimus, kas peate ka öösiti käima? Reeglina võiks sagedus olla 8-10 korda, mis oleneb ka vedeliku tarbivusest ja kaasuvatest haigustest. Kui selline sagedus nagu Teil on kestab juba pikemalt, siis soovitan kindlasti eriarsti-uroloogi konsultatsiooni. Lugupidamisega Dr. G. Timberg

35-a. noormehel uriinilekked? (04.11.2015)

Küsimus:
Olen 35-aastane noormees ja mul on mure seoses uriinilekkega peale urineerimist. Kui varem esines seda väga harva, siis peale seda kui külmetasin (istusin vaid viivuks jahedale puupingile) on probleem eriti esile tõusnud. Lisaks on viimasel ajal nii, et äkki tekib kange urineerimistung ja vaevu suudan seda tagasi hoida, ehkki mõnikord on paar piiska siiski püksi tulnud. Paraku on seda vahel juhtunud ka öösel- ei jõua nii kiiresti WC-sse ja taas paar piiska püksis. Olen joonud põieteed ja jõhvika ning pohla mahla, aga erilist abi pole neist olnud. Millega tegu ja kuidas ravida?

Vastus:
Niimoodi vastata, mis selle põhjus on väga raske ja neid üles loetleda oleks ka väga pikk põhjuste rida. Esmane muidugi millele tuleb mõelda võib olla põletik kuseteedes ja võimalik ka kaasuvana eesnäärme tasandil varjatud põletiku olemasolu. Seda siiski  ilma erialaspetsialisti  konsultatsiooni ja uuringuteta on keeruline lahendada. Seega soovitan uroloogi  konsultatsioonile pöörduda. Soovi korral ka võimalik minu konsultatsioon, reg. tel 56880924.

Lugupidamisega
Dr.Timberg

Kõhuvalud ja veri uriinis? (26.10.2015)

Küsimus:
Tere mul oleks selline küsimus. Selle aasta mai kuus hakkas mul kõht valutama ja üks hetk ma wc-sse minnes pissisin verd. Pöördusin haiglasse ja seal tehti mulle ultraheli ja uriini proovid ja vere proovid, kuid midagi ei leitud. Edasi käisin 29 juunil uuesti uuringutel, kus samuti midagi ei leitud. Nüüd on nii, et kõhuvalud on endiselt alles, aga mitte koguaeg vaid näiteks kolm päeva valutab ja siis kaovad mingiks ajaks. Millest sellised sümptomid võivad olla?

Vastus:
Tere, Kuna siiski urineerimisel on esinenud verd, siis tavaliselt vaatamata UH-i uuringule peaks ikkagi uroloog teostama ka fiiberureetratsüstoskoopia- s.t. kusepõie vaatlust  spetsiaalse painduva instrumendiga, kus pilt on näha ka kuvaril. Kõhuvalude põhjusi on palju , kuid mehed peaksid siiski ära kontrollima ka eesnäärme. Eesnäärme põletik võib anda ebamääraseid valusid alakõhus, ristluudes, kubemes, munandites, jne., võib esineda ka seda, et sperma on verine. Seega vajaksite ilmselt ikkagi erialaspetsialisti veelkordset konsultatisooni, kuna  probleem püsib alates k.a. mai kuust.

Lugupidamisega,
Dr.G.Timberg

36-a. mees urineerimisprobleemid? (22.10.2015)

Küsimus:
Tere. Probleem on järgmine ja minu arust järjest süveneb. Olen 36-aastane mees ja käin 2 korda öösel wc-s, pärast on raskusi magama jäämisega. Kui on pissihäda, peab suht kohe minema, alkoholi tarvitanuna ei kontrolli enam üldse põit, tekib öine voodimärgamine ja on ka nii näiteks, et ärkvel olles üritan kinni hoida wc-ni, aga midagi ei juhtu ja tuleb püksi enne kohale jõudmist. Enne seda, aasta tagasi näiteks ei olnud. Lapsena oli öine voodimärgamine, aga see kadus puberteedieas. Olen käinud meestearsti juures ja analüüsid tehtud – ei näidanud midagi. Eesnääre oli piiri peal. Tegin vaid ühe antibiootikumi kuuri läbi, aga sellest ei muutunud midagi. Olen tarvitanud 2 korda antidepressante, 5-aastat tagasi ja viimati 1-aasta tagasi. Mure on päris suur, millega ravida, kui annab ravida või kuhu pöörduda edasi?

Vastus:
Tere, saan aru, et  erialaspetsialist androloog on Teid juba konsulteerinud ja ordineeritud ka ravi, mis olulist efekti pole andnud. Arvan  siiski, et siin on vajalik teostada veel täiendavad uuringud probleemi täpsustamiseks ning esitada ka probleemi tekke kohta täiendavaid küsimusi, mis minu arvates on väga isiklikud ja ei sobi interneti teel suhtlemiseks arstiga. Eesnääre ei saa olla piiri peal. Minu arvates kas probleem on või ei ole eesnäärmega, tuleb veel põhjalikult välja selgitada. Arvan praegu, et siin ei ole ainult probleem urineerimisega, vaid ka peaks olema seksuaalfunktsiooni häire Teil juba välja kujunenud. Leian, et oleks vajalik siiski uuesti leida kontakt eriala spetsialistiga, et probleemi siiski lahendada, sest varasemalt Teil seda polnud. Vajadusel võimalik ka minupoolne konsultatsioon.

Lugupidamisega
Dr. G. Timberg

 

20-a. noormehel pidev pissihäda? (21.10.15)

Küsimus:
Tere, olen 20-aastane noormees. Paar päeva on olnud probleem sellega, et pean pidevalt põiel käima, ka juhul kui ei tarvita vedelikke. Nii kui põiel käidud tunnen 5-10 minuti pärast jälle vajadust minna. Koguaeg on tunne, et kohe lasen püksid täis.

Vastus:
Tere, tavaliselt selle põhjuseks on varjatult saadud  põletik sugu- ja kuseteedes, mis võib  olla saadud kas sugulisel teel, kuid  võimalik ka külmetused,  mis võivad kahjustada eesnääret ja selle põletiku tekitada. Seda saab kindlaks teha ainult erialaarsti juures, kelleks on uroloog-androloog. Neid leiate ka interneti kaudu, vajadusel minu konsultatsioonile saab registreeruda telefonil 56880924.

Lugupidamisega
Dr.G.Timberg

25.a mees, tilkumisprobleem? (11.09.2015)

Küsimus:
Tere, Olen 25 aastane, suhteliselt heas vormis noormees. Viimased kuu aega on juhuseid olnud põiepidamatusest, ehk n.ö. tilkumisest. Märkan alles siis, kui pükstel juba märg plekk. Mingeid probleeme, valu vms. ei ole. Urineerimisvajadus ei ole suurenenud. Kaks kuud tagasi tehtud vere ja uriiniproov olid korras.

Vastus:
Tere, kuna Teil endal kaebused puuduvad ja  analüüsid korras, siis ilma erialaspetsialisti läbivaatluseta ja vajadusel lisaanalüüside teostamata siiski antud probleemile vastata ei saa. Tegemist võib olla ka väga varjatud põletikuga eesnäärme tasandil, samuti vajalik täiendavaid elukommete küsimusi  täpsustada, mis  võivad anda paremini probleemile selgitust. Vajadusel võib konsultatsioonile registreeruda tel. 56880924. Lugupidamisega

Dr.G.Timberg

Veri uriinis? (06.07.2015)

Küsimus:
Tere! Olen 29 a naine. Nädala alguses käidud perearstil seoses alaseljavaludega, palusin ka igaks juhuks uriini analüüsi, et välistada mure neerudega. Uriinis rohkelt eretrotsyyte 4+, muud näitajad korras. Saadeti kohukoopa ultahelisse, sealt kõik korras, leiuks parema neeru homogeenne tsüst mõõduga 2,5 cm. Selle olemasolust olen teadlik juba 15 a tagasi. Igapäevaselt tarvitan vererõhualandajat amlodipiin 5mg. Võetud paar kuud tagasi ka põhjalik vereanalüüs, kus kõik näitajad ideaalsed, kaasa arvatud keratiin. Ei oska enam kuhugi pöörduda ega mõelda millest veri uriinis olla võiks, ometigi paneb see mind muretsema. Naisteasjades kõik ok. Oleksin tänulik edasise nõuande eest.

Vastus:
Tere, tarvilik on siin teostada kusepõie täiendav uuring ja vajadusel kompuutertomograafia k-ainega, mida teostab erialaspetsialist. Edasiselt vajalik ka jälgimine erialaspetsialisti juures. Vajadusel võimalik ka minu konsultatsioon, registr. 56880924

Lugupidamisega
dr.G.Timberg

Valud põies, valus pissida? (29.05.2015)

Küsimus:
Tere, minu mure on järgmine. 2 aastat tagasi jäin põie põletikku ja võtsin erinevaid antibiootikume, mis ei andnud tulemust. Tehti ultraheli, neerud olid korras ja naistearsti sõnul ka kõik korras, aga see on pidev probleem, elukvaliteet on halb ja ma ei tea kas see on enam põie põletik, kuna mul valusad valud põies ja pidev täis põie tunne valus pissida pole lihtsalt põis valutab ja on tihe vetsus käimine, mis mul olla võib?  Olen väga mures ja ma ei tea mida teha perearstilt pole ma abi saanud.

Vastus:

Tere. Kuna 2 aastat on pikk aeg, siis ilma täpsustavate uuringuteta ja eriarsti konsultatsioonita edasi minna ei ole õige. Vajalik on ilmselt lisaproovid ka kusitist võtta, jne. Ühtlasi võib see puudutada ka seksuaalelu küsimusi, millele vastata e-posti kaudu pole eetiline. Vajadusel võib ka minu konsultatsioonile tulla.
Lugupidamisega
Dr. Gennadi Timberg.

 

Tihe WC-s käimine segab igapäevaelu? (25.05.2015)

Küsimus:
Tere. Minu mure on selline: Olen pool aastat pidanud käima iga öö vähemalt 1 korra vetsus. Päeval oli varem kõik korras, aga nüüd viimased paar nädalat olen öösel käinud 2-5 korda vetsus. Vett joon umbes 1-1.5 liitrit. Proovisin ka väga mitte juua, aga põis annab ikka koguaeg tunda. Veresuhkur, kilpnääre, uriiniproov olid korras. Nüüd on ka päeval märgata, kuidas käin ainult vetsuvahet ning samuti põis surub koguaeg. Vahepeal käin ka lihtsalt sirtsutamas, kuna põis nii annab tunda. Olen märganud ka seda, et kui on näiteks vaja bussiga sõita või toimub selline asi, kus ei saa koguaeg vetsus käia, kuna ise tahan, siis see probleem süveneb veel enam. See asi segab juba minu igapäeva elu. Milles võib probleem olla?

Vastus:
Tere, Kuna ärritus pidevalt püsib, viitab see minu arvates pigem kusiti ärritusele, sest uriini analüüs on korras. Kuid seda täpsemalt selgitada, on ikkagi tarvis eriala spetsialistiga konsulteerida, kuna siin tekib küsimusi, mida ei sobi interneti teel lahendada. Sageli võivad olla sellised probleemid seotud  ka patsiendi sugueluga. Küsimusest aga vanus ei selgu. Oleks tarvis lisauuringud, kus vajalik võtta ka täiendavad külvid ja proovid  kusitist.

Lugupidamisega
Dr.G.Timberg

 

Pidev pissihäda tunne? (05.05.2015)

Küsimus:

Tere! Olen 28-a. naine. Mul on probleem, et koguaeg on pissihäda ja kui wc-s ära käin, on see tunne alles, et mul on wc-häda. See on kestnud üle aasta, vahest on vahest pole. Isegi vahekorras ei sa olla, kuna siis see tunne veelgi, süveneb. Perearst suunas mind  nais-uroloogi juurde, et äkki on seened või midagi. Mina ei taha sinna minna, sest protseduur on väga ebameeldiv. Äkki annab probleemi kuidagi muud moodi lahendada? Günekoloogiliselt on kõik korras ja neerud põis korras, setet ka pole põies. Äkki on see närvidest, kuna kui ärritun, siis on see tunne suurem ja põis täitub kiiremini. Suur tänu teile!

Vastus:

Tere. Arvan, et koheselt ei pea protseduure teostama.  Selleks, et probleemile lahendusi leida on ikkagi tarvilik vestelda eriala spetsialistiga. Diagnostikaks on teinekord vaja teada väga peeneid nüansse, millele patsient ise ei suuda tähelepanu omistada. Ainult e-posti kaudu panna  diagnoosi ja soovitada ravi, on väga vale lähenemine.
Lugupidamisega
Dr. Gennadi Timberg

Pidev pissihäda tunne – kusiti põletik? (21.04.2015)

Küsimus:
Tere! Küsimus siis selline, et paar nädalat tagasi hakkasin tundma, et nagu alakõhus selline tunne, et tahaks pissile minna ja kui wc’sse läksin ei tulnud põhimõtteliselt midagi, kuid oli ikka selline tunne, et pissi häda. Ostsin siis UrinalAkut’i ja tabletikuur peaaegu läbi, kuid tunne on ikka sama. Kas oskate öelda, kuidas ravida või milles asi võib olla ?
Ette tänades.

Vastus:
Tere, reeglina püsivat ärritust annab tavaliselt kusiti põletik, seetõttu ei peagi alati uriini olema kusepõies, sest ärritus on sisuliselt pidev. Selleks, et seda lahendada, on vajalik erialarstil teostada vastavad uuringud. Siin on vajalik teostada spetsiaalsed külvid kusitist, ka uriinist, vajadusel tuleb kõne alla ka kusepõie vaatlus. Kui olete huvitatud minu konsultatsioonist siis saate registreeruda tel. 56880924, vajalik oleks ka perearsti saatekiri.

Lugupidamisega
Dr. G.Timberg

 

 

Uriin on tugeva haisuga? (17.03.2015)

Küsimus:
Tere! Mul on suur mure, minu uriin on tugeva haisuga, mida ma peaks tegema, analüüsid on kõik korras.
Keegi ei oska nõu anda, loodan, et teie oskate. TÄNAN

Vastus:
Tere, muidugi on raske sellele vastata, teadmata ning nägemata analüüse. On muidugi alati parem erialaarstiga kohtuda ja mõnikord selgineb mõni tähelepandamatu nüanss. Hetkel ilma analüüside ja patsienti kohtamata oskan soovitada tarvitada  näiteks fütolüsiin pasta, mida lahustada  klaasi veega ja tarbida vähemalt 1 originaal. Võib meega maitsestada, kuna on küllaltki ebameeldiva maitsega. Kui probleem jääb püsima, siis  soovitus tulla konsulteerima.

Lugupidamisega,
Dr. G.Timberg

 

 

27-a. noormees: peale urineerimist jäävad mõned tilgad (22.10.14)

Küsimus:
Tere. Olen 27-aastane noormees ja mure selline, et peale urineerimist tulevad veel mõned tilgad hiljem järgi (hoolimata kuivatamisest ja raputamisest). Tihedamini wc vahet ei käi kui enne ja midagi muud imelikku ka märganud ei ole. Millest võib see tingitud olla ja mis saaksin teha?

Vastus:
Tere, tavaliselt sellised probleemid võivad esineda, kui on asümptomaatiliselt kulgev põletik, mis reeglina võib olla arenenud eesnäärme piirkonnas. Samas on oluline teada, kas on põetud sugulisel teel levivaid infektsioone nagu ureplasma, mükoplasma, klamüüdia, võimalik varjatud eksistents, mis on saadud erinevate partneritega suhtlemisel. Seda kõike on vajalik kindlaks teha erialspetsialistil uroloog-androloogil. Aitab varjatud põletikku tuvastada eesnäärme sekreedi ja sperma uuring põletikule. Reeglina meestel esineb harva kusepõie põletikku. Infot  ja kontrollile saate registreeruda ww.medtim.ee. või tel.56880924

Lugupidamisega
Dr.G.Timberg

 

 

Pidev pissimise vajadus, nagu oleks kaks põit? (10.10.2014)

Küsimus:
Olen juba aastaid hädas põiepidamatusega. Käin näiteks öösiti 3 korda WCs ja mitte  kunagi ei jõua sinna nii, et uriin mööda sääri jooksma ei hakkaks ja isegi põrandale ei tilguks. Ja veel – iga kord on tulemas suur põietäis, tihtipeale isegi nii, et  on tunne, nagu mul oleks kaks põit. Uriini tuleb palju nii esimesest, kui teisest põiest. Pean potil istuma nii kaua, kui mõlemad põied on tühjad. Päeval käin WCs  pea iga tunni järel. Ja jällegi on iga kord uriini palju. Põdesin  aasta tagasi infarkti ja  nüüd võtan järgmisi rohtusid: Betaloc Zok 50mg, Twinsta 80/10 1 tabl päevas, Asperin 75 mg 1 tabl päevas. Jalad on mul pahkluude juurest väga paistes. Võtan vee väljaajamiseks rohtu Lasix  2 korda päevas. Miks nad paistes on, selle põhjust pole veel leitud. Vee väljaajamise tabletid on antud vaatamata sellele, et käin WCs pissil kokku umbes 25 korda päevas ja uriini tuleb kohe suurtes annustes. Tabletid ei ole käimist ei suurendanud ega vähendanud. Loodan, et saate minu küsimusest aru ja annate mulle nõu, kuidas toimida, et elada saaks normaalselt. Olen varsti 75-aastane ja ka ülekaaluline. Liikumine on raskendatud, sest süda on nõrk ja jalad paistes. Ei jõua treppidest käia, ei jõua pikka maad

Vastus:
Tere austatud küsija. Teie küsimustest ja ravist selgub, et teil on väljendunud südame puudulikkus koos kõrgenenud vererõhutõvega. Jalgade turset annab südame puudulikkus ja selle tõttu ka vähese liikuvusega, sest Te ei suuda kõndida, lisaks väheset liikuvusest lisanduv ülekaalulisus. Samas ravi, mis vähendab vee peetust tekitavad loomulikult sagenenud urineerimist, kuid samas südame puudulikkuse tõttu ei saa neid siiski ära jätta. Samas on Teil tunne kusepõie tühjendamisel nagu oleks kaks põit. Siit küsimus kas Teil ei esine tupe allavajet? Kui see on olemas, mida saab öelda günekoloog, siis ongi kusepõis osaliselt vajunud tupe osasse ja tekibki kaheosaline kusepõie tühjenemise tunne. Siin on tarvis sellisel juhul lihtsama võttena kasutada tupe rõngaid. Kui seda pole, siis saab kasutada osaliselt ravimeid, mis vähendavad urineerimise  tungi ning samas tuleks tugevdada ka vaagnapõhja lihaseid. Selleks saab kasutada ka spetsiaalse tupekuuli kandmist, et tugevdada põhja lihaseid. On võimalik teostada ka operatiivset ravi, asetada spetsiaalne ling, mis tõstab kusepõie kaela ,kuid arvestades Teie iga ja kaasuvaid haigusi peab sellega väga arvestama, kuidas seda teha. Ilmselt ainult niimoodi nõustades on väga raske Teid aidata. Peate perearstiga nõu pidama ja vajadusel laskma ennast suunata eriala spetsialistile, juhul kui probleem väga tõsine peaks perearst suunama võimalusel ka haiglasse ravile uroloogia osakonda, eelnevalt kokku leppides mõne uroloogiga.

Lugupidamisega
Dr.G.Timberg

 

Pissida on valus (6.10.2014)

Küsimus:

Tere! Olen siia ka varem murega pöördunud, aga eiole siiani vastust saanud. Proovin uuesti. Nimelt selline asi, et pissida on valus ja eriti just lõpp on ebamugav. Kevade lõpus/suve alguses tehti mulle perearsti juures uriiniproov ja ka vereproov (korduvalt tehtud). Mõlemad proovid olid korras ja põletikku ei näidanud. Aga selline ebamugavus ja valulikkus on mul pea aasta aega kestnud. Ma ei saa öelda et otseselt valutab, vaid selline kuidagi paha ja halb on. Vahepeal on kõndides parem, vahpeal hoopis istudes. Vahest läheb ruttu see mööda, vahepeal kestab terve päev ja järgminegi selline olukord. Olen käinud ka naistearstil. Tehti ka seal analüüse, mis olid korras (mai lõpp 2014). Sellist valulikkust ei kaasne aga iga pissimisega. Vahepeal on nii, et mitu nädalat on kõik korras ja siis hakkab jälle pihta. Sel ebamugaval perioodil olen täheldanud ebamugavust ka peale pissimist, selline kergelt kipitav ja hästi ebamugav tunne. Kuid see kaob ja on jälle kõik korras. Ma olen täitsa mures, kuna analüüsid korras aga mu mure pole kuskile kadunud.   Milles  võib asi olla? Vastust ootama jäädes.

Vastus:

Austatud Kaidi, vabandame väga kui on jäänud Teie vastus  varsemalt vastamata, võimalik et viga e-postiga suhtlemises. Lugedes Teie probleemi on näha, et olete arstide juures käinud ja teostatud uuringutes ei kajastu midagi. Kindlasti peab probleem olema, sest kuna haigus ikkagi püsib. Mulle jääb mulje, et peamine ärritustunne jääb Teil püsima ikkagi kusitis ja just peale urineerimist. Sellist probleemi võib and näiteks ka kusihappe kristallide suurenenud väljumine, mis ärritab limaskesta, kuid samas võib olla ka see tingitud kusiti ärritusest. Ilmselt oleks vajalik ka kusiti osast võtta spetsiaalsed külvid. Kui soovite minult konsultatsiooni, siis soovitan võtta perearstilt saatekirja minu nimele MedTim Erakliinikusse, kus toimib ka haigekassa. Saate registreeruda telef. 56880924. Kahjuks ilma uuringuteta ei saa nagu rohkem nõuannete ja raviga aidata, sest looduslikud ravimteed siin oluliselt ei toimi, kui põhjus pole selge.

Lugupidamisega
Dr.G.Timberg

 

Pidevalt vajadus pissil käia? (23.09.2014)

Küsimus:
Olen 24-aastane naine. Mul on selline probleem, et tunnen pidevat vajadust pissil käia, tekib selline tunne et põis on väga täis tegelikult tuleb vaid veidikene. Nii on see olnud kogu mu teadlik elu, mida aeg edasi, seda enam suuremaks see probleem muutunud on. Näiteks õhtuti on nii, et käin WC-s ja peale seda lähen voodisse, kui kohe magama ei jää siis käin lühikese aja jooksul veel paar-kolm korda ja hommikul esimese asjana WC-sse. Tulemuseks on ka uriini pidev lekkimine. Mida teha?

Vastus:
Tere Kairi, Pean tunnistama, et antud probleemile emaili teel vastata on kindlasti keeruline, kuna küsimustik puudutab muud valdkonda ja varasemalt  saadud ravi või uuringuid. On oluline teada, kas uriini lekkimine esineb ka füüsilisel pingutusel, köhimisel, jne? Milline on eluviis? Varasemalt teostatud eriaiaarsti uuringud, kaua on haiguse kestnud? Millega seostate ägenemist jne. Seega sage urineerimas käimine on seotud paljude probleemidega. Kui olete huvitatud minu konsultatsioonist, siis võtke saatekiri perearstilt dr.Timbergi nimele ja pöörduge MedTim Erakliinikusse, tel. 56880924 registreerumiseks (www.medtim.ee). Kindlasti on võimalik anda Teile selgitus ja vajadusel ka uuringuid teosada.

Lugupidamisega, Dr.G.Timberg

Uriinipidamatus teeb muret (07.08.2014)

Küsimus:
Tere! Mulle teeb juba aastaid muret uriinipidamatus. Pean öösel 4-5korda väljas käima. Bussiga kaugele sõita ei saa ja kui häda tunnen, pean kohe minema, muidu juhtub õnnetus. Ja kõik juhtub nii äkki, et kinni pidada lihtsalt ei suuda. Ka öösel tõustes on enne WC-sse jõudes püksid märjad. Oma arust hoian kõvasti kinni, aga ikka imbub uriin välja. Olen 68 aastane naine ja mähkmetes veel ringi käia ei tahaks. Palun abi !

Vastus:
Tere,
uriinipidamatuse põhjusi on palju. Näiteks: tekib alakehavöötme lihaste lõtvus paljude sünnituste järel, samuti hormonaalsete muutuste korral. Kui kunagi ei saa välistada ka varjatud kroonilist põletikku, jne. Neid faktoreid, mis pidamatust esile kutsuvad on palju, rääkimata ülekaalulisusest, ka võib see olla seotud muude inimesel olevate krooniliste haigustega seotud ja ravimite tarvitamisega. Kuna Teilt sellekohane info puudub, siis kindlat selgitust põhjuseks ei oska öelda. Seda on arstil ka raske ilma patsiendiga vestlemata või uuringuid teostamata hinnangut probleemile anda. Teil on kindlasti tarvis pöörduda erialaspetsialistile-uroloogile, kus teostatakse vastavad uuringud ja kindlasti on võimalus Teie probleemile leida lahendust ja leevendust.

Lugupidamisega,
Dr.G.Timberg

 

Mis on põie song (20.05.2014)

Küsimus: Mis on põie song ja kas see on ohtlik?
Vastus: Tegemist on kusepõie limaskesta väljasopistumisega, mis olenevalt suurusest võib ulatuda mõnest sentimeetrist kuni isegi väga suure väljasopistuseni 10 cm ja enam. Tavaliselt, kui ei esine probleeme – põletikku, hematuuriat – verd uriinis, siis seda lihtsalt jälgitakse erialaarsti poolt dünaamiliselt, seega põiesong endast ohtu ei kujuta.

Põievalud (07.05.2014)

Küsimus: Olen 30-ndate alguses naisterahvas. Viimase 10 aasta jooksul olen korduvalt saanud diagnoosiks põiepõletik. Samas viimase aasta jooksul on välja kujunenud olukord, kus ma külma ei saa, aga siiski tekivad mingil olematul põhjusel põievalud ja sage urineerimine. Samas on uriini analüüsid ja külvid ja ka günekoloogiline pool korras. Ka partnerit on kontrollitud. Olen külastanud aastate jooksul erinevaid urolooge, kuid probleemile põievalud pole vastust või ravisoovitusi saanud. Seega minupoolne küsimus on, kas põievalud võivad seotud olla närvidega? Kelle poole oleks mul mõistlik pöörduda, et abi saada?
Vastus: Ei selgu, kas varasemalt olete põdenud sugulisel teel esinenud infektsioone, või Teie partner? Kas peale seksuaalvahekorda tekib ärritust või voolust? Saan aru, et uroloog on juba konsulteerinud ja uuringud teostatud. Mõnikord osutub vajalikuks teostada ka kusepõie vaatlus, jne. Tavaliselt kujuneb mingi probleemi foonil sagenenud urineerimine välja, seega paljud nimetavad seda probleemi “närvide” valdkonnas olevaks.

Halvalõhnaline uriin (07.05.2014)

Küsimus: Uriinil on halb lõhn, ütleksin et lausa kirbe lõhn. Tuleb tunnistada, et pingutusel ja naermisel on nn tilgad püksis – ja mitte ainult siis. Käin päevas kolm-neli korda pesemas, kasutan ainult intiimpesugeeli ja ikka ma haisen. Vahetan pesu samuti tihti. Pesukaitsmeid ei kasuta, tampoone vahel haruharva, päevade ajal kasutan kodus olles WC paberit. Ma ei julge muud kasutadagi, arvan endal allergia olevat. Olen rääkinud, perearstiga, enda endokrinoloogiga (olen I tüübi diabeetik), olen teinud suguhaiguste proovid ja mitte midagi.
Kõik süüdistavad mu hädas minu diabeeti. Günekoloog ütles, et tõstab käed üles, kuna mul on günekoloogiliselt proovid korras ja tema ei oskavat minuga midagi teha. Niisiis küsimus, kas ma tõesti mitte veel päris keskealisena peangi haisema jääma? Ma ei küsiks ega raiskaks siinset leheruumi, kui poleks päris meeleheitel. Probleem on enam kui ebameeldiv ja muidugi ka piinlik. Kui keegi ütleks mulle millise eriala arsti juurde minna, siis teeksin seda hommepäev. Diabeetikuna on veresuhkrud enamvähem normis, seega sellega ka väga suurt mure pole. Ainsana teevad veel muret liigesehädad.

Vastus: Kindlasti mängib oma osa Teie diabeet. Saan aru, et Teiega pole veel tegelnud uroloog, seega oleks mõttekas käia uroloogi vastuvõtul. Samas ei selgu, kas Teil esineb pidamatus (märgute), kui tihti peate käima WC-s, jne. Nendele küsimustele saab selguse erialspetsialisti-uroloogi juures.

Probleem 23-aastasel meesterahval (24.03.2014)

Küsimus: Olen 23 a. Kui mul tuleb pissiäda, siis ei jõua kaua kannatada, ja kui tarbin natuke alkoholi, siis ei tunne magades, millal vaja WC-sse minna ehk tekib öine märgamine.
Kas seda on võimalik kuidagi ravida?

Vastus: Kindlasti on võimalik aidata, esmalt on vaja aga teostada erialaspetsialistil uuringud, et selgusele jõuda, mis võiks olla probleemi põhjuseks. Olete väga noor inimene ja vajalik on selgitada, kas pole mingeid kaasasüsndinud kuseteede probleeme ning sellest sõltub ka edasine ravivajadus.

50aastasel sunduriinipidamatus (05.02.2014)

Küsimus: Mul on põieprobleem. Arsti poolt öelduna sunduriinipidamatus. 7 aastat tagasi oli asi lihtsam, siis oli mul vaid köhides ja pingutades uriini leke. Tehti operatsioon, kus pandi mulle “ling”. Seekord on asi hullem: alustasin oktoobris arstil käimist ja koheselt peale analüüsi kirjutas arst mulle välja rohu – Driptane. Detsembri lõpuks polnud sellest rohust mulle mingit paranemise tunnust tekkinud, peale selle, et mu suu kuivas meeletult, isegi rääkimist segas. Kasutasin ka Medroli kilpnäärme poolt tekitatud silmade haiguse raviks. Kuid nii nagu oli enne Driptane võtmist, nii oli ka kolm kuud hiljem – WC-sse jõudsin ikka nii, et pool uriinist jooksis mööda sääri alla. Siis arst uuris kateetriga midagi, mille tulemus oli, et kõik on ok. Siis tehti mulle urodünaamika. Vastuseks oli, et operatsiooni teha on mõttetu, raviks kirjutati väiksemate kõrvaltoimetega ravim -Uroflow4mg. Ja arst saatis mind kabinetist ära sõnadega – rohkem ma millegiga aidata ei saa……olen neid tablette tarbinud nüüd pea kuu, mingil määral need aitavad. Öösiti ei jõua ma siiski kuivana WC-sse. Rohkem ma arsti vastuvõtule minema ei pea,s est nagu ta ütles – rohkem mind aidata ei saa. Tähendab, mul polegi enam inimväärset elu võimalik elada? Olen 50-aastane naine, tahaks ilma mähkmeteta elada.
Oskate mind aidata? Kõik analüüsid ja protseduurid, mis minuga tehti, panin siia kirja.

Vastus: Ma hästi ei mõista, kas tegemist on uriinipidamatusega ainult füüsilisel pingutusel või on see probleem kogu aeg. Sest ordineeritud ravimid on tõesti ka suukuivuse põhjuseks, need toimivad ka süljenäärmetele. Samuti ei ole selge, kas Teie pidamatuse probleemiga tegeles uroloog või günekoloog. Võib osutuda vajalikuks ka kusepõie vaatlus seesmiselt – tsüstoskoobiga.

Tegemist on uriinipidamatusega mitte ainult füüsilisel pingutusel, vaid ka niisama. Võin olla teel tualetti, kuid enne kui jõuan istuda potile on juba tilgad püksis. Sellisel juhul puudub ju füüsiline pingutus. Minu pidamatuse probleemiga tegeles uroloog, tema ütles, et aidata mind ei oska. Ja siit ka küsimus: uriinipidamatus on siis minul jääv? Ma mõtlen seda aega, kui tablettide mõju kaob. Kuigi 100 protsenti pole ka praegu tablettidest abi.

Vastus: ka minul tekib veel lisaküsimusi. Kas olete ka ülekaalus? Selleisel juhul tuleb tegelema hakata ka kehakaalu langetamisega stabiilselt, kuid aeglaselt, lisaks kindlasti igapäevane vaagnapõhjalihaste treening, lisaks tupekuuliga treening. Samaaegselt tuleks tarvitada ka medikamente. Milliseid just, seda on raske vastata, ilma patsient nägemata.

Uroloogi või androloogi vastuvõtule? (20.01.2014)

Küsimus: Kui mu tüdrukul oli tupeseen ja nüüd on mul peenisel punased laigud, kas sellise probleemiga saab minna ka uroloogi vastuvõtule?
Vastus: Soovitaksin siiski androloogi-meestearsti konsultatsiooni, kuna uroloogid tegelevad rohkem operatiivse ravi ja diagnostikaga.

Kas peangi jääma ravimit tarvitama? (20.01.2014)

Küsimus: Alates oktoobrist olen käinud uroloogi visiidil mitmeid kordi. Kasutasin tablette Driptane 5mg, neist oli minimaalne kasu,k uid kõrvaltoime pärast lõpetasin ära. Nimelt on mul teise haiguse pärast kasutusel ravim Medrol ja suukuivus lihtslt meeletu, eriti koos Driptane-ga,isegi rääkimist segas. Mulle tehti ka urodünaamika, operatsioon on mõttetu nagu arst ütles. Siis pakkus arst ravimi, millel olevat vähem kõrvaltoimet, kuid on kallim – Uroflow 4mg ning kabinetist lahkudes soovis arst mulle kõike head. Tagasi ta mind enam ei kutsunud.
Kas see ravim annab ajutist leevendust ehk seni kuni võtan, on ok. ja kui lõpetan või kui need kolm karpi ära lõpetan, hakkab kõik taas jälle? Tähendab, terve ülejäänud elu pean mähkmetes käima?Olen ju vaid 50-aastane naine…
Probleem ise seisneb selles, et kui mul tekib vajadus pissida, pean kohe WC-sse saama, muidu tilgad püksis – see tekkis möödunud suvel. Vahel on ka nii, et lähen WC-sse igaks juhuks (enne kodust väljaminekut), häda ju pole – kuid jõudes WC-sse on äkki selline tung, et enne kui suudan püksid alla tõmmata ja potile istuda, on osa juba püksis ja põrandal. Sama on ka öösiti, ärkan, et minna, juba tõustes tuleb esimene osa püksi ja teel WC-sse juba jookseb mööda sääri kõik alla…..Seda viimast ravimit Uroflow, võtan esimesi päevi, kuid juba esimesel päeval oli üllatuseks, et jõudsin iga kord kuivalt potile. Välja arvatud öösel, kuna tableti võtan hommikul, siis mõju pole vist nii pikk.
Mis siis saab minust peale selle ravimi kuuri lõppu?

Vastus: Teiega, nagu aru saan, on põhjalikult tegeldud, uuritud ja korduvalt ka ravimeid vahetatud. Pole täpselt arusaadav, kas Teil on tegemist SM haigusega, et tarvitate Medroli. Sellisel juhul on tegemist süsteemse kahjustusega ja seda peab dünaamiliselt jälgima ja ravimite osas ka muutusi tegema. Mul on raske vastata, kuidas edasi käituda, kuna ilma patsienti nägemata ei saa lihtsalt “udu” ka ajada. Pole ju selge, kas biopsia on põiest võetud, kas on tegemist interstitsiaalse tsüstiidiga või mitte. Nii et antud juhul jään vastuse võlgu. Kindlasti teatud aja Uroflow aitab, kuid ei julge vastata, kui pikalt.

Probleemid kusepõie tühjendamisega (06.11.2013)

Küsimus: Mul on viimase kuu vältel tekkinud probleeme kusepõie tühjendamisega. On tunne, et mul on vaja põit tühjendada, aga kusi voolab tihti välja väga aeglaselt või mõnikord hoopis mitte. Mida peaksin tegema, et abi saada. Olen 36 aastat vana.
Vastus: Eeldan, et olete meesoost ja seetõttu arvan, et tegemist võib olla eesnäärmest tingitud probleemiga. Põhjuseks võib olla eesnäärme varjatud põletik, mis hetkel väljendub ainult urineerimise häiretes. Vajalik on kontroll uroloogil või meestearstil-androloogil.

Põiepõletiku ravi ja analüüsid (06.11.2013)

Küsimus: Põiepõletiku esimeste nähtude ilmnedes muretsesin apteegist Cotrimoxazol AL forte antibiootikumid. Peale esimese tableti manustamist avastasin infolehelt, et oleksin pidanud võtma kolm tabletti korraga ja kuuri lõpetama. Seejärel manustasin veel kaks tabletti järgmisel päeval – ühe hommikul, teise õhtul. Nüüdseks pole siiski pakitsuse tunne päris taandunud. Kuidas oleks mõistlik ravikuuri jätkata? Kas võtta ikkagi kolm tabletti korraga sisse või manustada leht lõpuni, kaks korda päevas?
Vastus: Kahju, et alustasite ilma arstiga konsulteerimist raviga, mida mina ei pea õigeks. Alati on tarvis teha uriini tavaanalüüs ja ka uriini külv mikroobidele, et vastavalt tekitaja ravimi tundlikkusele määrata ravi. Kuna olete raviga alustanud, siis võite ka ravi ajal teha perearsti juures proovid. Perearst otsustab, kas vajate lisaravi või hoopis täiendavaid uuringuid erialaspetsialisti juures. Kusepõie põletiku põhjused ei ole alati seotud külmetusega, vaid võib ka tekkida nn kusiti ärritus peale sugulist vahekorda, kui on saadud mingi nakkus. Seega kontrollida oleks igal juhul mõistlik, et põletik ei muutuks krooniliseks.

Kummaline valu põies (04.10.2013)

Küsimus: Minu “hädad” algasid kevadel, kui paaril järjestikusel hommikul ärgates olid silmad nii paistes, et vaevu sain avada. Päeva jooksul paistetus alanes. Seejärel ühel juulikuu ööl ärkasin meeletu ülakõhuvalu peale, valutas nagu kuskilt ribide alt või küljelt. Valud kestsid kokku 3 päeva, käisid nagu hooti, kahtlustasin ise neerukive. Püsti olles valu veeres nagu pall põide. Proovid korras, neeru näitjad oli ainult vähe kõrgemad, aga arst ütles, et sellele ei maksa väga suurt täelepanu pöörata?! Augustis tehti ka UH uuring ülakõhule ja kõik samuti korras. Nüüd septembri alguses hakkasid mingid teravad torked põide ja põieluu pealt katsudes nii valus, nagu oleks sinikas seal. Samuti lööb valu taas ülakõhtu ja selgagi. Vahel valutab ka alakõht, aga see selline torkiv ja nagu ikkagi põie ja kuseteede kanali juurest. Selline tunne, nagu jalge vahelt oleks paistes. WC-s valus ei ole käia, aga teinekord nagu kipitab ja eriti siis, kui mingil põhjusel on uriini pidanud kauem põies hoidma. Samuti on selline raskuse/ebameeldivuse tunne põies pidevalt. Günekoloogil on samuti käidud, suguhaigusega tegemist ei ole, tehti ka UH ja emakauuring, emakakael, munasarjad puhtad. Käisin nüüd jälle uriiniproovi andmas – kui varem see kummaline valu taandus, siis nüüd on seda vahelduva eduga juba pea iga päev. Proov taas midagi ei näidanud. Ei tea enam, millise arsti juurde või kuhu pöörduda.
Vastus: Kuna probleem on juba pikemat aega, siis oleks soovitav kindlasti pöörduda erialaspetsialisti poole, suunamise peaks võtma perearstilt. Täiesti julgelt võib pöörduda ka nefroloogi vastuvõtule, kuna teostatud uuringud ei näita mingit protsessi, mis vajaks kirurgilist ravi, seega uroloogile juba suunaks vajadusel nefroloog. Kuna kusepõie vaevused on püsivad, siis on soovitatav ka kusepõis üle vaadata, lisaks kas kompuuteruuring või tavline k-aine uuring kuseteedest, mida aga otsustab juba erialaarst. Seega iseravimist ei pea õigeks ja soovitan alustada edasise tegevusega uuesti perearstist, kes suunab siis juba erialaspetsialisti juurde.

Öine WC-s käimine tekitab unetust (19.09.2013)

Küsimus: Olen mees 53 a. Umbes aasta aega tagasi tuli probleem, et pean öösiti pissil käima (üks kuni kaks korda öö jooksul). Halb on see, et ma ei jää pärast WC-s käimist enam hästi magama ning hommikul olen väljamagamata ja väsinud. Mul on unetusega juba aastaid probleeme olnud, kuid nüüd on lisandunud veel öösel pissil käimise probleem. Kas öösel pissil käimise häda saab kuidagi vältida? Võib-olla saab seda kuidagi reguleerida õige söömise ja joomisega? Mida ma peaksin ette võtma?
Vastus: Esmalt on vaja pöörduda perearstile, kes teostab esmatasandi uuringud: uriinianalüüsi, PSA ja vajadusel ka lisauuringud. Vastavalt tulemusele teeb perearst otsuse, kuhu edasi patsient suunata. Kui varasemalt Teid uuritud pole, siis sellises vanuses võivad tekkida probleemid eesnäärmega, seega peab kindlasti probleemi juba ennetama, et mitte maha magada ka mingit tõsisemat eesnäärme haiguse probleemi.

Noor mees käib sagedasti WC-s (19.09.2013)

Küsimus: Olen 24aastane mees ja alles hiljuti (nii 5 päeva tagasi) panin tähele, et urineerimisvajadus on oluliselt sagenenud. Kusjuures pärast tualetis käimist on justkui tunne, et 5 minuti pärast võiks tagasi minna. Öösiti antud probleem ei häiri, aga päeval on küll ja ei oska midagi peale hakata. Ei tea, kas peaks perearsti (ja vajadusel) eriarsti poole pöörduma või mitte. Äkki on midagi triviaalsemat, sest mingeid valusid jms ei esine. Kas võib olla, et minu eas juba eesnääre võib olla suurenenud/mas?
Vastus: Reeglina võib sagenenud urineerimist esile kutsuda probleem kuseteedega üldse. Esmalt peab perearst esmatasandi uuringud teostama ja seejärel saab otsutada, milles probleem ning vajadusel suunab edasi kas meestearstile või uroloogile, kuna taolisi sümptome võib anda ka eesnäärme probleem.

74-aastase mehe sage WC külastamine (29.08.2013)

Küsimus: Olen 74-aastane mees. Kiire on WC-sse minekuga ja tihti kipuvad enne tilgad püksi tulema. WC-s käin sageli üle kümne korra ööpäevas ja öösiti 4-5 korda. Valusid ei tunne, kuid kaasnema on hakanud rohke sülg suus, mis segab rääkimist, vahel pearinglus püsti tõustes. Tablette ei kasuta, vererõhk korras. Kestnud on kõik see 3-4 aastat ja tasapisi kasvavalt. Arsti olen külastanud ja loodusravi kasutanud: põdrakanep, kõrvitsa- ja linaseemned jm, kuid kõik vähese tulemusega.
Vastus: Sellises vanuses on reeglina probleemi põhjustajaks eesnäärmehaigus. Ei selgu, kas uroloog on teid varem uurinud ja ravinud eesnäärme probleemi. Vajalik on teostada PSA uuring (eesnäärme spetsiifiline antigeen), ultraheli eesnäärmest, neerudest ja kusepõiest jääkuriinile. Sellised uuringud korraldab reeglina uroloog ja uroloogile suunab perearst. Soovitan kindlasti oma perearstiga plaani pidada, et konsulteerida uroloogiaga, sest antud kaebused ja sage urineerimine vajab eriarsti nõuannet ja ravi määramist.

Pidev põiepõletik (28.08.2013)

Küsimus: Olen pidevalt hädas põiepõletikuga. Sel aastal on olnud juba 4-5 korda. Alati olen võtnud ka antibiootikumi. Alati kaasneb põiepõletikuga meeletu valu ja ka veri uriinis. Tavaliselt aitab kiiresti Nitrofurantonin. Nüüd on viimasest põletikust möödas nädal ja tunnen juba, kuidas põis hakkab valutama, selline pidev pakitsustunne on. Arst kirjutas välja AB ja käskis võtma hakata. Kas peaksin siis jälle AB kuuri läbi tegema, kuigi põis ainult valutab ja pissides valus ei ole, või ootama, kuni asi hullemaks läheb? Ja mis võiks põhjuseks olla, et põiepõletik nii tihti on? Naistearsti juures tuvastati ka seen, mis sai ravi.
Vastus: Esitaksin siinkohal kohe vastuküsimuse. Kas sugueluga on see probleem kuidagi seotud? Näiteks: mõned päevad hiljem tekib ärritus, jne. Tavaliselt peaks siis partnerit uurima, kelle krooniline põletik võib muuta tupe kaitsebarjääri tasakaalu ja sellest algavad probleemid, kuna kusiti limaskesta barjäär on nõrk ja vooluse korral selle sattumine kusiti piirkonda võib tekitada probleemi, lisaks ka külmetused. Oskasin vastata ilmselt paremini otseselt patsiendiga vesteldes. Loomulikult ravida tuleks ja peab, aga see peab toimuma, määrates külvi analüüsid, pole välistatud ka kusepõie sisemine vaatlus, kui on esinenud verd.

Ülekaal, kilpnäärme ületalitlus ja pidamatus (21.08.2013)

Küsimus: Umbes 7-8 aastat tagasi paigaldati mulle ling, oli probleem pingutusel tekkivate leketega. Nüüd on aeg edasi läinud, lingu mõju juba ammu kadunud, kuid on juurde tekkinud teistmoodi uriinipidamatus.
Olen 49-aastane, suures ülekaalus naine. Põieprobleem on selline, et ma ei jõua praktiliselt kunagi kuivalt WC-potini. Mul ei pruugi olla vajadust WC-sse minna, ma lihtsalt tõusen ja mõtlen, et käiks seal ära ja juba tekib meeletu soov… Kiirelt-kiirelt potini ja siis pean seisma jalad ristis, pükse ära võtta ei saa, muidu on kõik põrandal. Vahel jookseb kõik pesukaitsmesse juba toolilt tõustes – mitte mõni tilk, vaid voolab.
Mul on ka kilpnäärme ületalitlus ning sellest tingitud probleem silmadega nõudis ravi (pulssravi) metüülpretnisolooniga. See omakorda soodustab ju uriini rohkemat-tihedamat eritust tilguti all oleku päeval ja järgneval ööl. Siis oli kuri karjas…öösel ärkasin, ilma et oleks häda olnud ja otsustasin “igaks juhuks” pissile minna, niipea, kui tõusin – pool põiest tühjenes põrandale voodi juures ja ülejäänud teel WC-sse! Millest peaksin alustama ja kuidas edasi tegutsema?

Vastab günekoloog Ülle Kadastik: Lingu toime on pingutusel (köhimisel, aevastamisel jne) uriinilekke ärahoidmine. Kaalu tõusuga võib toime nõrgeneda. Teie puhul on tegemist lisandunud tung-uriinipidamatusega, mis vajaks hoopis tablettravi. Väga soovitaks regulaarset võimlemist (kodulehelt näete harjutusi) ja kaalust allavõtmist! Kuna teil on ka kaasuvaid haigusi ja seoses sellega võetavad rohud mõjutavad teie olukorda, siis sellega peate arvestama. Soovitaks pöörduda uroloogi poole, kes kirjutaks teile rohtu. Uue lingu panemine võib olukorda küll parandada, kuid mitte oluliselt. Esialgu järgige soovitusi.

Uus küsimus: Käisin uroloogi vastuvõtul, andsin analüüsi. Vastus oli, et minu uriin sisaldab liiga palju mingeid asju, seda saavat tabletiraviga korda. Arst andis ka uue saatekirja uriini proovi jaoks ja seal on ära märgitud sellised uuringud: aeroobid, seened, mycoplasma hominis ja ureaplasma urealyticum – need kaks viimast vist olidki need ,mida olevat palju ja mille süül mul on lekke probleem. Tabletid olid: Doxy-M-ratiopharm 100mg 2 tbl päevas, 10 päeva. 9 päeva on möödas, kuid tulemus on 0. Asjatult kulutatud raha, mul on tablette niigi 3 erinevat, need olid neljandad. Tekkinud on maksakahjustus, nagu ütles minu endokrinoloog. Kas jälle ravimatu haigus nagu mul juba üks on? Mis siis nüüd ette võtta?
Vastab uroloog Gennadi Timberg: Teile on teostatud täiesti adekvaatsed uuringud ja ravi, kuid küsimus ei seisne ainult operatsioonis ja järgnevas tulemis. Teie probleemide jada algas, kui Teid esmaselt opereeriti, püüdes Teid aidata. Kuna olete ülekaalus ja nagu aru saan, kaal järjest kasvab, siis seoses sellega tekivadki kusepidamatuse probleemid. Ülekaalu tõttu kaob organismil normaalne kontroll vaagnapõhjalihaste üle, mis samuti võtavad osa kusepidamise funktsioonist. Lisaks tekivad hormonaalsed häired ning kolmandaks on Teil leitud põletik. Maksakahjustus ei saa tekkida ainult ühekordse põletikuvastase raviga, siin on juba organismi varasem probleem põhjuseks, oletatavasti maksakoe rasvumine? Sellele on kirja teel raske vastata, sest pole Teie kliinilisi andmeid, et olukorda hinnata. Tuleb pöörduda oma perearstile ja ka Teid ravinud uroloogi poole, kindlasti kuulata endokrinoloogi soovitusi, kes koos panevad paika Teie raviplaani ja annavad nõu, kuidas raviga edasi minna ja abi saada.

Mees märgab joobes olles voodit (18.07.2013)

Küsimus: Mu elukaaslane on 28-aastane ja juues alkoholi juhtub öösel nii, et ta voodi on hommikuks märg. Vahel ärkab ta küll üles, aga siis on ka juba hilja! Nüüd aga alles hiljuti juhtus see paha lugu ka ilma alkoholita – liigsest väsimusest äkki? Kas saab seda kuidagi ravida? Ta ise on nii õnnetu selle üle, tal oli lapseeas olnud samuti sellega probleeme.
Vastus: Kuna tegemist on lapseeas esinenud probleemiga, siis tavaliselt kasvab see täisealiseks saamisel välja. Varasemalt oli probleem seotud ka alkoholiga, mis tingib kontrolli katkemise, sama kehtib ka üleväsimuse korral. Oleks ikkagi tarvis erialaspetsialisti – uroloogi konsultatsiooni, samuti ka neuroloogi konsultasiooni ja arvamust. Võib-olla on tarvilik teostada uuringuid nagu urodünaamika ja EMG, mis näitab sulgurlihase toonust, jne. Seega päris lihtsaid selgitusi siin koheselt anda kindlasti ei saa. Tuleks leida võimalus ja pöörduda erialaarsti vastuvõtule ilma häbenemata.

Põlveoperatsioon mõjus põielihastele (29.04.2013)

Kaks nädalat tagasi oli mul põlveliigese vahetuse operatsioon. See teostati spinaalanesteesiaga. Tundub, et operatsioon on kuidagi mõjutanud mu põielihaseid. Olles karkudel ei saa ma kiiresti liikuda, aga WC vajadus on iga 45-60 minuti järel ja kohe, kui tunne tekib, on kiire. Põielihased ei jõua väikest kogust uriini hoida. Öösel käin 2-3 korda ja siis on eriti tagajärjekad käimised, sest unes on ju põis juba rohkem täitunud. Opijärgsel ajal elan tütre ja väimehe juures. See aga tähendab pidevat “jälgede” vargsi likvideerimist. Väga ebameeldiv ja piinlik. Harjutused pidid aga mõjuma hakkama 3 kuu pärast. Kas ajutise lahendusena muud ravi ei oleks lisaks? Näiteks mingid tabletid, mis 3 kuu möödumisel võiks ära jätta?
Vastus: Kindlasti on võimalik aidata, kuid ilmselt peab enne vestlema erialaspetsialisti-uroloogiga. Tavaliselt on operatsiooni ajal kusepõies kateeter, mis võib anda jääknähtusid. Võimalusel paluda kontrollida perearstil uriinianalüüsi, teostada uriini külv mikroobidele ja juba perearstilt saab abi, kui on tegemist põletikuga. Põie toonust tõstvaid ravimeid määrab juba erialaspetialist. Kuni konsultatsioonini ja uuringuvastuste saamiseni võite ise end aidata kasvõi nn maarohtudega, ravimteedega. Apteegist saab nn Fütolüsiin pastat, mida lahustatakse klaasi veega ja tuleks juua 1-2 korda päevas. Toimib hästi põletikuvastaselt. Põielihaseid tugevdavaid harjutusi tuleks samuti teha, sest toimeaeg on individuaalselt erinev.

Eesnäärmeoperatsioonijärgsed probleemid (09.04.2013)

Peale eesnäärmeoperatsioon esines mul peenisel armkude. See lõigati ära. Nüüd ei tule enam spermat välja. Peale vahekordi hakavad munandid valutama ja muutuvad kõvaks. Kas on võimalik ravida?
Vastus: Väga raske on vastata, kui ei tea, millist laadi operatsioon teil on teostatud. Kas on teostatud täielik eesnäärme eemaldamine koos seemnepõiekestega, mida teostatakse eesnäärme vähi korral või on teostatud nn. TURP-operatsioon, kus kusetoru kaudu eemaldatakse healoomuline eesnäärme suurenenud kude. Mõlemal juhul on tegemist probleemiga, kus sperma ei pruugi väljuda. Eesnäärme vähi korral eemaldatakse eesnääre koos seemnepõiekestega ning sellisel juhul ei saa enam olema spermat. Teise op-i korral aga ei pruugi 80% spermat väljuda, sest tekib nn retrograadne ejakulatsioon ja sperma satub kusepõide. Arvan, et parim viis oma probleemi lahendamiseks ja asjast teadlikumaks saamiseks on külastada teid opereerinud arsti ja küsida temalt nõu. Olen, kindel, et teid ravinud arst on meeleldi nõus selgitusi andma.

44-aastase mehe sage urineerimine (03.04.2013)

Olen 44-aastane mees. Tundub, et käin tihti põit tühjendamas. Eriti palju korraga uriini ei tule. Öösiti on see tüütu. Arstil olen käinud ja tulemused on kõik korras olnud.
Vastus: Tavapärasemaid põhjusi põie tühjendamise sageduse tõusule on mingi varjatud põletik eesnäärmes, mida saab hinnata erialaspetsialist: uroloog, androloog. Kuna vajalikud on spetsiaalsed eesnäärme uuringud ja eesnäärme rektaalne katsumine-palpatsioon, siis on raske ainult kirjelduse alusel sagedase kusemise põhjust öelda. Olete küll arstil käinud, kuid ei selgita, kas just vastava eriala spetsialistil, sest tavauuringute tulemused (üldine vere ja uriini analüüs) sellistel puhkudel võivad olla täiesti korras. Ainult spetsiifilised uuringud võimaldavad erialaspetsialistil vastuse anda.

Külmetus pärast eesnäärme ravi (20.02.2013)

Novembris ravisin eesnääret cardura, tavanici ja küünaldega. 2 kuud võtsin a-z vitamiine. Jaanuari lõpus kukkusin läbi jää, külmetasin alakeha. Nüüd jälle pisted munadevahel ja nagu nõelapadi kohati jalgevahel. Kas pean samu rohte uuesti võtma või midagi muud?
Vastus: Võimalusi on kaks: esmalt võib tõesti perearsti poole pöörduda ja korrata sama ravi või midagi enamat, mida perearst peab vajalikuks lisada. Loomulikult iga selline külmetamine tekitab ägenemist ning sellisel juhul peab ikkagi selgeks saama, kas tegemist on vana probleemi ägenemisega või on lisandunud ka uus infektsioon. Et sellele vastata, peab arst teostama uuesti vastavad uuringud põletikule ning tulemuste aluse antakse ka vajadusel ravi. Pole välistatud, et osaliselt see ravi ka kattub, sest teatud ravimite manustamist on kindlasti vajalik korrrata teatud ajaperioodi jooksul, kui on tegemist kroonilise põletikuga. Samuti pole kunagi paha vahetada ka raviarsti ja saada nn teine arvamus ning ka ravi, mis teatud situatsioonides on vajalik ja õigustab ennast.

Eesnäärmeoperatsioonijärgsed probleemid (31.12.2012)

Minu mehel (61 a) algasid kaks aastat tagasi probleemid uurinerimisega, kiheles-kipitas. Käisime uurologil. Veebruaris 2012 tehti Tallinnas operatsioon (eesnäärme pahaloomuline kasvaja). Dr. Zirel ütles, et operatsioon läks hästi, edasi midagi ei läinud. Kõik peaks korras olema, aga mehel ikka kiheleb ja kogu aeg on pissihäda. Öösel käib iga tund. Käib ka iga 3 kuu tagant uuroloogi juures kontrollis. Arsti sõnul on kõik korras. Mees ei sutseta, ei joo, kehakaal on normis. Joob rohelist teed, jõhvikamahla. Arst kirjutas Tramadoli, mida mees võtab, kuid abi ei ole.
Vastus: Tegemist oli väga tõsise operatsiooniga, mis kulges opereerinud arsti jälgimisel hästi. Patsienti nägemata on väga keeruline oletada probleemi põhjust. Peale RPP-d võib mõningane kusemise häire püsida 1-1,5 aastat, kuid aegamööda peaks see taanduma. Soovitav on perearstil kontrollida uriini analüüsi, sest vahel on ka kerged põletikud võimalikud. Sagenenud kusemise leevendamiseks on ka ravimeid, millest tuleks rääkida oma raviarstiga, kes neid vajadusel määrab.

Öine urineerimine ja veri uriinis (28.12.2012)

Olen 18 aastane neiu. Mure on selline, et selle aasta suvest juba pidevalt enne magamaminekut käisin WC-s, aga uriini kogus oli alati väike. Kui olin WC-s ära käinud, tundsin ikka vajadust uuesti häda teha. Igal öösel tõusin üles ja käisinWC-s, hommikuni ei kannatanud ära. Oktoobri alguses märkasin, et uriin on punane ja pöördusin perearstile ja viisin uriiniproovi, mis näitas põletikku, sain ravimiks Nitrofurantoini ja peale ravikuuri, nädal aega ei olnud mul kaebusi. Siis märkasin jälle, et uriin on punane ning alaselg ja alakõht valutasid. Seejärel pöördusin jälle perearsti juurde, kes ütles, et uriiniproovis põletikunäitu pole, aga uriinis on tohutult soolasid. Perearst ütles, et ma jooks 3 liitrit vett päevas, et soolad välja tuleks. Aga minu alaselja valu ja alakõhu valu kestis ikkagi ning uriin oli punane. Taaskord perearsti juures tehti uuriiniproov ja öeldi, et uriinis on verd. Saadeti mind siis uroloogi juurde, kus tehti uriinikülv, mis näitas, et uriinis ei kasva midagi. Uroloog kirjutas rohu Uroflow. Seejärel käisin kompuutris, tulemused olid, et kõik on korras. Siis käisin tsüstoskoopia uuringul, kus selgus, et kõik on jällegi korras. Kuid siiani on uriin pidevalt punakas, hägune ja alaselg väsib ruttu ära. Ravimit Uroflow võtan siiani 1 tablet 2 korda päevas. Olen mures, kuna 3 kuud on möödas ja mitte midagi pole paranenud. Mida peaksin ette võtma, mis uuringuid on võimalik veel teha?
Vastus: Minu arvates olete kõik võimaliku juba teinud. Teid on ravinud perearst, konsulteerinud uroloog ja teostatud uuringutes pole midagi leitud. Pean tunnistama, et saaksin võib-olla aidata ainult siis, kui saaksin vestelda põhjalikumalt Teiega arsti vastuvõtul ja vaataksin üle uuringud, mis Teile teostati. Vahel õnnestub pikaajalise erialase kogemuse najal pakkuda veel mingi lahenduse, kuid teha seda kirja ja interneti teel on sisuliselt lootusetu, ka teiste arstide poole pöördudes. Ärge häbenege probleemi püsides pöörduda ka teiste konsultantide poole. Ka mina pean probleemi korral oma kolleegidega nõu.

Stressiaegne pükstemäärimine (15.12.2012)

24aastasel noormehel on paar aastat olnud pükstemäärimise mure. Algas paar aastat tagasi stressirikkal perioodil, vahepeal kadus ära. Aasta hiljem, samuti stressirohlem perioodil, tuli vähesel määral tagasi ning on samuti kestnud vähe aega, kuid õrnalt pükse määrinud. Kas on aimu, millest see võiks olla ja mida saaks teha?
Vastus: Kindlasti võb pükste märgamise juures põhjustajaks olla stress, kuid võib olla ka palju muid tegureid, mis kombineerudes annavadki teatud ajal sellise tulemuse. Loomulikult tavarežiimis ilma ravimiteta aitab siin rahulkuma tempo leidmine elutegevuses. Tavaliselt rahustavad rahvameditsiinis kasutatavad teed. Probleemi on vaja aga uroloogi juures uurida. Teostada ülesvõtted kuseteedest, välistamaks kaasasündinud anomaaliat või lülisamba probleeme. Lisaks tuleks välistada varjatud kuseteede põletik, eesnäärme põletik. Vajadusel teostada kuseteede urodünamiline uuring. Vähese probleemi korral aitab mõnikord tõesti elukorralduse muutus, vaaganpõhjalihaseid tugevadavad harjutused. Inimene peab siinkohal ise otsuse tegema, milline on probleemi tõsidus, sellest tingitud igapäevaelu häiritus ja seejärel vastava viisi valimine oma seisundi parandamiseks.

Halvalõhnaline uriin (07.12.2012)

Uriin haiseb väga halvasti, just hommikuti rohkem. Milles võiks asi olla?
Vastus: Selleks, et probleemi hinnata, on kõige adekvaatsem meetod teostada uriinianalüüs koos uriini külviga hommikusest uriinist, sest uriini lõhna muutuste põhjusi on palju ning alati ei pea selleks olema mingi haigus. Oleneb ka inimese lõhnataju tundlikkusest, ööpäevasest vedelikutarbimisest – ka sellest sõltub uriini kontsentratsioon. Esmast kontrolli tuleks alustada perearsti juurest.

18aastase noormehe öine enurees (03.10.2012)

Kirjutan 18aastase poja pärast, kes vahel (u 2x nädalas) pissib öösel voodisse. Kuna märg osa voodis väga suur ei ole, eeldan, et kogus on väike. See probleem on olnud tal kogu elu ja selline sagedus jäi juba 10aastaselt (enne seda pissis pea iga öö). Käidud ka juba peale 4aastaseks saamist arstide juures, kus alguses arvati, et kasvab välja. Murdeeas tehtud kõikvõimalikud uuringud, mis näitasid, et kõik peaks olema korras, kuid probleem püsib. Nüüd käidud ka psühholoogi juures, kes samuti midagi ei osanud öelda. Kas on oht, et sellest probleemist ei saagi üle? Kui suur osa on pärilikkusel selles probleemis (lapse isa pissis alla kuni 15eluaastani).
Vastus: Antud probleemil on siiski ajaliselt 2 tahku: see, mis toimus lapseeas ja nüüd meheks sirgumise eas. Arvan, et kui hetkel ei ole uuringuid ja ravi teostatud, siis peaks seda kordama ja kindlasti ka neuroloogilt konsultatsiooni saama. Kindlasti mängib oma osa geneetiline eelsoodumus, kuid 100% kinnitust uuringud sellele maailmas ei näita. Sugugi ei ole välistatud noormehe organismis muutused positiivsuse poole, sest organism pole veel täielikult täis kasvanud. Tegemist on veel noorukiga ja võib kindlasti veel oodata muutusi. Loomulikult mängib oma osa ka psühholoogiline taust ja seetõttu hetkel täielikku vastust anda ei saa.

Sage urineerimisvajadus (06.08.2012)

Minul on juba kaks kuud järjest sage urineerimisvajadus. Perearst tegi ka uriiniproovi, mis oli korras, põletiku ei olnud. Vahepeal on tunne, nagu suruks midagi põiele peale. Kui pissile ei saa, siis hakkab alakõht valutama ja läheb seest raskeks.
Vastus: Tavaliselt olen soovitanud kontrollida ka veneroloogilisel teel edasikantavate haiguste suhtes (nagu chl; ureapl; mycopl.), kuna need võivad suguteedest sattuda kusitisse ja tekitada püsivat põie ärritustunnet. Kui vastus on positiivne, siis tuleb kindlasti ka partnerit kontrollida meeste kliinikus ja ravida. Probleemi püsimisel on siiski vajalik erialaspetsialisti-uroloogi konsultatsioon.

Pidev täispõietunne (27.06.2012)

Olen 26. a naine. 6. aastat vaevab pidev ja väga tugev täispõietunne. Põiepõletikku ei tuvastatud, käisin nii günekoloogil, nefroloogil kui uroloogil, tehti ultraheli, uuriti munasarju. Absoluutselt kõik oli korras. Aastatega olen täheldanud, et „päevade“ ajal on kergem olla. Ka paremal küljel lamades on justkui kergem. Samuti on hommikuti kergem kui õhtul, aga päris ära ei kao tunne kunagi. Viimasel ajal on kõige hullem just pärast urineerimist. Voolus on normaalne, pidamatust pole. Probleemi tõttu on suguelu elamine võimatu.
Vastus: Kuna probleem endiselt eksisteerib, oskan soovitada veel korrata konsultatsiooni nii uroloogi kui ka neuroloogi juurde. Samas oleks soovitav kaasa võtta juba eelnevalt teostatud uuringud ja nende tulemused. See võimaldab paremini hinnata situatsiooni ja vajadusel uute lahenduste leidmiseks lisauuringuid teostada. Probleemi keerukuse ja püsimise tõttu oleks ikkagi mõistlik mõningase vaheaja järel konsulteerida erinevate erialade spstsialistidega.

Bakteri ravi ja urineerimisvajadus (22.05.2012)

Olen 21aastane tüdruk. Juba aasta on vahelduva eduga olnud probleeme uriinipidamatusega. Tehti kõik suguhaiguste testid ning avastati Klebsiella pneumoniae ss pneumoniae bakter, mida ravisin antibiootikumiga. Nüüd on läinud uriinipidamatus väga hulluks ja ei tea mida enam teha. Kas te oskaksite anda ajutist abi, et saaksin kuidagi olukorra kuni uroloogi külastusajani välja kannatada. Olen teadlik vaagnapõhjalihaste harjutustest, aga need pole tulemust andnud.
Vastus: Ilmselt siiski pole tegemist uriinipidamatusega, vaid vajadusega kiirelt urineerida. Urineerimise tung tekib järsku ja lihtsalt ei suuda pidada ning kui ei saa tualetti, on võimalik märgumine. Kas on see nii? Pidamatus on see: kui tahate tõusta, joosta või lihtsalt lõõgastunud olekus seistes tekib märgumine.
Ka põletik (olgu see põies või kusitis), mis on välja ravimata, võib anda järsu urineerimistungi ja sagedase põietühjendamise vajaduse. Seega siin saab aidata erialaspetsialist, kes selgitab välja põhjuse. Samas tekib küsimus, millal need nähud tekkisid? Kas varasemalt, nooremana esines sama probleem või kas elate suguelu ja sellejärgselt tekkisid probleemid? Seega olete hetkel õigesti toiminud, et olete pöördunud uroloogile probleemile lahenduse leidmiseks.

Probleemid kateetriga (03.05.2012)

90aastane patsient viidi haiglasse – vajus kokku, diagnoos krooniline kopsupõletik. Oli 8 päeva haiglas. Viidi hooldushaiglasse taastuma, kus oli 23 päeva. Kõik need päevad kandis kateetrit. Anti haige koju. Kodus piss välja ei tulnud. Kiirabi pani kateetri. Järgmisel päeval saatis perearst õe, tekkinud oli põletik. Taheti teha operatsiooni kõhu kaudu. Arst ei ole ise näinud, kui armetu patsient on. Uroloogi sõnul pidi olema ohtlik operatsioon. Patsient on nõrk. Istuma tuleb teda tõmmata. Kuid olen kuulnud, et kateeter ei tohi kaua olla peal. Võib tekkida põletik, mis ka on juhtunud. Rohtu kirjutati. Kas nii tohib jääda? Või ei tee arst oma tööd?
Vastus: Arvan, et kõik arstid teevad oma tööd südamega ja korrektselt, vastasel korral nad poleks arstiks õppinud. Ilmselt on probleem patsiendi raskes seiundis. Loomulikult võib olla ka kateeter kusetoru kaudu ja vajadusel saab seda vahetada ning ka kusepõit loputada. Ka kõhukaudse kateetri kaudu on põletikuoht ja põletikuvõimalus pidev.
Küsimus on siiki patsiendi hooldamises ja ilmselt praeguse raske seisundi juures on mõistlik kasutada püsikateetrit ning vajadusel määratakse lisaravim. Minul on raske anda hinnangut, milline variant hetkel sobib, kuna ei ole patsiendi seisundit näinud.
Peamiseks otsustajaks antud juhul jäävad siiski pereõde ja perearst, kes kõige paremini oskavad hinnanguid anda ning otsutavad vajaduse kateetri vahetuse või selle kõhukaudse asetamise üle. Peamine on siiski korralik kateetri hooldus patsiendil.

Probleemid valkude puudumisega veres (10.04.2012)

Mul on uriinis valgud (analüüs tehtud mitu korda) ja veres ei ole – neerud viiksid siis nagu valgud kehast välja. Vererõhk on kõrgemapoolne, kolesterool ka. Valusid ei kurda. Sept lõpul oli mul tugevam kukkumine jalgrattaga. On esinenud higistamist, lihtsalt magamise ajal ja siis samuti reielihaste krampe. Tahaksin väga teada, milles võiks olla põhjus? Kas on midagi tõsist neerudega? Arstid kirjutavad neerude tööd parandavat ravimit ja kui muutsid 1,25-st 5 mg peale(!), siis ma ei või seda enam võtta, aga nõrgemast annusest ei pidavat abi olema… Kas on üldse asi neerudes? Olen väga murelik ja sooviksin nõuannet Teilt. (Ma ei suitseta, olen ka karsklane), 49-aastane.
Vastus: Selgitate, et uriinis on püsivalt valgu leid. Ei selgu aga, kas ka erütrotsüüte on uriinis, kuna nende olemasolu võib samuti simuleerida positiivse valgu leiu. Selle seost kukkumisega on raske selgitada, kuna ei ole teada, kas Teil tekkis valk uriini kukkumise järgselt või oli see juba varasemalt.
Lihaste krampe võib tekkida tõesti mikrotsirkulatsiooni häirete tõttu ja mikroelementide düspalansi korral, kuid ilma uuringuid teostamata ei saa sellele vastata. Jah, jääkainete kuhjumisel organismis võib esineda lihaste krampe, aga sellisel juhul on tegemist juba tõsise neerude puudulikkusega, mida aga Teil ei esine. Soovitaksin teil siiski lasta perearstil teostada neerude funktsionaalsed uuringud ja vastavad analüüsid ning vajadusel suunab perearst nefroloogi konsultatsoonile. Hetkel ma ei seostaks neid asju omavahel, teadmata tegelikku põhjust.

Uriinipidamatus vanemal naisel (05.04.2012)

Minu 66aastasel emal on uriinipidamatus – hommikul ärgates ei jõua ta WC-sse ja ka päeva jooksul juhtub. Tal on diagnoositud parkinsoni tõbi ja glaukoom. Palun öelge, mis tüüpi uriinipidamatusega on tegemist ja kas abi võib olla lõikusest. Arsti poolt kirjutatud tabletid ei aidanud kuidagi.
Vastus: Kui Teie emal ei näidanud kasutatud ravi efekti, siis peab teostama urodünaamilise uuringu, mis määrab kusepõie funktsiooni, millest probleem on tingitud. Kui erialaarst pole konsulteerinud ja patsienti eelnevalt näinud, siis peaksite esmalt pöörduma siiski uroloogi poole, kes teostab vastavad lisauuringud ja annab edasise ravi suhtes juhised.
Kindlasti on üheks pidamatuse mõjutajaks ka Teie emal esinev parkinsonism, samas glaukoomi esinemine ei võimalda kasutada näiteks muskariinretseptorravimeid. Seega on väga hädavajalik patsiendi konsultatsioon erialaspetialistiga.

Öine enurees alkoholi tarbimisel (16.03.2012)

Mul on selline probleem, et peale alkoholi tarbimist pissin öösel voodisse. Kas mingit ravi oleks selle vastu?
Vastus: Kindlasti ei saa sellele koheselt vastata ilma patsienti nägemata ja uurimata. Siin on palju küsimusi, mis vajavad täpsustamist. Kui sageli pruugite alkoholi, millistes kogustes, kui kaua aega, jne. Asja taga võib olla nii põletik, neurogenne või ka orgaaniline (mingi kaasasündinud anomaalia) põhjus. Seega minu soovitus on pöörduda eriarsti vastuvõtule.

7aastase kusepõie ekstroofia (19.01.2012)

Meil on 7aastane poeg, kes on sündinud kusepõie ekstroofiaga. Tänaseks oleme oppidel käinud ja rohtu söönud (driptanet) ja nüüd on vist ainuke lahendus, põie kuivakssaamiseks ureetra kõrvalt välja toomine. Tahaks teada, kas Eestis on olnud veel kusepõie ekstroofia juhtumeid ja kuidas need lahenenud on? Oleme mures, kuidas lapsel pärast hakkab minema, kui ureetra kõrvalt välja tuuakse, sest käes on koolimineku iga, siiani oleme mähkmeid kasutanud.
Vastus: Jah, on olnud küll selliseid anomaaliaid ehk väärarenguid. Neid opereeritakse ja tavaliselt tehakse otsus koos vanematega ja võimalusi ning haigust arvestades, milline operatiivne ravilahendus sobib kõige paremini. Tehakse kunstpõis või kui puudub kusiti, siis kas nippel soolest, mille kaudu kateteriseeritakse, jne. Nagu ütlesin, on ravitaktikad väga erinevad. Eestis tegelevad sellega lastekirurgid, kes on rohkem uroloogilise suunitlusega. Üks nendest kindlasti Tartus dotsent Karin Varik. Võimalikke lahendusi võib uurida ka näiteks Soomest. Sageli on vajadusel tulnud rohkem sellega tegelnud kolleegid välismaalt appi ravi teostama. Seega peaksite ise olema aktiivne, kuna tõesti aeg jookseb.

Alakõhu valu urineerides noorel naisel (17.01.2012)

Olen 22-aastane, sünnitanud ühe lapse, aborte ja raseduse katkemist pole kunagi ette tulnud. Probleem selles, et urineerides esineb alakõhu valu puusakondi lähedal olevas kohas. Valusam on siis, kui on nt kiire kuhugi minekuga ja on vaja enne WC-s käia, üritades väga kähku hädast lahti saada ehk siis urineerides kiiresti ja nö surudes põit tühjaks. Kui teen häda rahulikult, on alakõht lihtsalt hellaks läinud vahel. Seda ei esine mul kogu aeg, vaid vahel on pikemad perioodid, kus esineb tundlikkust või siis valu ja mõnikord ei anna miski tunda mitu kuud. Kuna aga jälle olen selle probleemiga silmitsi, mõtlesin küsida, kas peaksin muretsema või kelle juurde pöörduma?
Vastus: Oleneb, millisel määral antud probleem teid häirib. Kui olete oma eluga rahul ja sellega harjunud, siis ei oska midagi lisaks vastata. Siiski imestan, et olete probleemi kütkes ilma, et oleksite erialaspetsialisti poole pöördunud. Soovitav on loomulikult alustada perearstist, kes teostab esmased uuringud ning suunab siis konsultatsioonile vastavale spetsialistile. Probleemi püsides muutub vastav haigus alati krooniliseks ning hiljem on juba keerulisem probleemi lahendada. Kindlasti oleks siin vajalik uroloogiline konsultatsioon.

Allavaje ja polüüp põies (28.10.2011)

Ultrahelis avastati polüüp põies. Aasta tagasi oli günekoloogiline op allavaje tõttu. Kas polüübi teke võib olla sellega seotud? Kui suur on tõenäosus, et tegemist on pahaloomulise kasvajaga? Uroloogile saan alles detsembri teises pooles. Kuidas selgitatakse kasvaja hea- või pahaloomulisus?
Vastus: Ultraheli on abistav uuring ja alati ei pruugi diagnoos olla see, mida näitab ultraheli pilt. Seetõttu on täiendav uuring erialaarsti juures tarvilik.
Tavaliselt selgitab probleemi olemuse kusepõie vaatlus seesmiselt – tsütoskoobiga. Hetkel on raske vastata, millest probleem on tingitud. Lõpliku vastuse saab anda otsesel uurimisel. Siit ka vastus Teie küsimuse teisele osale: hea- või pahaloomulise kasvaja väljaselgitamiseks tuleb esmalt teostada uriini tsütoloogiline uuring, seejärel võetakse kusepõie vaatlusel vastavast piirkonnast koetükike histoloogiliseks uuringuks. Uuringute tulemuste põhjal teeb arst otsuse ja määrab ravitaktika. Kuna Te ei kirjelda, et Teil uriiniga on tulnud verd, siis võite rahulikult oma vastuvõtuaja uroloogile ära oodata.

Tihe WC-külastamine 20aastasel (20.09.2011)

Mul on mure. Olen hakanud viimase kuu jooksul väga tihti WC-s käima ja vett tarbin ka rohkem kui varem. Ma ei suuda enam isegi bussiga lühikest otsa sõita, kuna enne sihtpaika jõudmist pean paluma bussijuhilt pissipeatust. Ja ühel öösel tõusin ma selle peale üles, et olin kogemata voodi märjaks teinud. Olen juba 20-aastane ja varem pole selliseid probleeme olnud. Oleks tore, kui te saaks aidata.
Vastus: Ilmselt saab sind kindlasti aidata, kuid peaksite tulema vastuvõtule, kus saaksin teatud küsimusi esitada ja vajadusel korraldada ka uuringuid. Arvan, et interneti vahendusel läheb väga keeruliseks asju lahti rääkida. Loomulikult võib see olla ka mõni teine uroloog peale minu. Soovi korral saate registreeruda minu vastuvõtule telefonil 56458430.

Pidamatus ja alkoholijoove (23.08.2011)

Minul endal allapissimise probleemi pole, küll aga minu mehel (32). Kaine peaga pole midagi, kuid sageli juhtub seda siis, kui ta on alkoholi tarbinud. Sooviksin teada, mis aitaks selle peatada. Ise ta pelgab probleemiga arsti juurde minna. Kas käsimüügist oleks võimalik mingit ravimit saada?
Vastus: Tegelikult on väga julge samm juba see, et pöördute nõu küsima.
Peaksite omavahel siiski natuke avameelsemad olema. Probleem on pereprobleem ning alati on võimalik aidata. Kuna abikaasa ilmselt ei soovi eriti asjast rääkida, siis soovitan tulla erakliinikusse. Visiit on Haigekassa poolt tasutav, kuid vajalik on perearsti saatekiri. Kliinikus oleks võmalik teie mõlemiga probleemist räääkida, uurida ja korraldada vastav ravi. Kliinikuga saate tutvuda ka internetis aadressil www.medita.ee. Käsimüügis vastavaid ravimeid ei pakuta.

37aastase öine voodimärgamine (07.08.2011)

Kirjutan seoses murega elukaaslase pärast. Nimelt 37aastane mees pissib öösel voodisse. Kooselu alguses läinud kevadel pidasin imelikuks, et ta 2 korda ärkab äratuskellaga ja külastab WC-d. Nüüd on asi selge, kui ta seda ei tee, on hommikul voodi märg. Mida teha ja kas on võimalik sellele leida lahendust?
Vastus: Kindlasti on tegemist probleemiga, mis võib tulevikus isegi negatiivselt kooselu mõjutada. Seega on väga hea, et te selle olete käsile võtnud.
Esialgu soovitan minna konsultatsioonile erialaspetsialistile-uroloogile. Soovitav on alati kaasa võtta ka varasemalt teostatud uuringud, kui neid on. Vajalik on kindlasti perearstilt saatekiri erialaspetsialisti konsultatsiooniks. Soovitan ka võimalusel veel sirvida internetis lehekülge medita.ee, kus ka mina konsulteerin.

Jääkuriin (20.03.2011)

Kõhukoopa ultraheli uuringu tulemus on järgnev: Maks tavalise ühtlase struktuuriga. Parema sagara AP mõõde 14,3 cm. Sapipõis tavalise kujuga, ühtlase sisaldisega. Pankrease kontuurid jälgitavad, struktuur eale vastav, mõõdud normi piires. Põrn tavalise struktuuriga, 10,4 cm. Neerude asend, suurus ja ehitus iseärasusteta. Neerupealised ei visualiseeru. Kusepõies enne urineerimist 390 ml vedelikku, kusepõis kontuurne, ühtlase sisaldisega. Pärast urineerimist kusepõies 150 ml uriini. Jääkuriin 150 ml. Kas tulemused on korras ning mida tähendab jääkuriini selline kogus?
Vastus: Jääkuriin on sellel UH-i uuringul suur. Peaks olema alla 50 ml. Seega peab uurima, mis on põhjus. Kui see on esmakordne, siis soovitav veel 1 kuu pärast kontroll, sest võib esineda ka inimesel arusaamatus põie täieliku tühjenemise osas, kui on pingeseisundis enne uuringut. Kui see kordub, tuleb põhjust ravida.

Sage WC-külastamine treeningute järel (17.03.2011)

Hakkasin eelmisest nädalast peaaegu iga päev trenni tegema. Lihtsad jalgratta ja jõusaali treeningud ei muutnud minu WC-s käimist. Nüüd, kui olen kaks päeva järjest käinud pilatese ja vesipilatese trennides, kus treenin oma sisemisi väiksemaid lihaseid, siis olen õhtuti iga 30 min tagant WC-s hakanud käima. (lähen magama ja siis ärkan 30 min.tagant ülesse ja nii 4-5 korda järjest). Põis on alati täis ja lihtsalt niisama WC-s istumist ei ole olnud. Kas peaksin muretsema või võib see olla sellest, et treening lihtsalt aitab vett väljutada?
Vastus: Kõigepealt on väga meeldiv, et olete alustanud treeningutega. See tuleb alati kasuks. Kõigepealt peab kindlasti vaatama, kas see koormus, mis Teil on, on sobilik. Kas korraga alustamine pole liialt suur koormus organismile ja kuidas välja puhatakse, või kuidas on enesetunne järgmisel päeval? Olete väsinud või mitte? Hetkel soovitan Teil ennast jälgida. On olemas kindel urineerimise jälgimise päevik, mida täidetakse teatud vaheaegadega ja siis teostatakse kontrollhinnang, reeglina arsti poolt, kelle poole pöördusite. Neid päevikuid on nii perearstidel kui ka uroloogidel. Olge julgem küsima ja siis leiab ka selgituse. Kindlasti pilatese treening aktiviseerib ainevahetust ja sellega alustades võivad mõningased muutused tundlikel inimestel tekkida. Kindlasti ärge häbenege peale treeningut vestelda oma treeneriga. Hetkel jätkake ja jälgige koos treeneriga tulemusi, kui just Teil tegemist pole põiepõletikuga, mida peaksite ise tundma, sest praeguse kirjutise alusel selliseid kaebusi Te ei esita.

Tilkumine peale WC-s käimist (10.02.2011)

Olen 29a noormees. Alles hiljuti tekkis selline probleem, et peale pissil käimist ei jää nagu piss pidama. Vaikselt tilgub edasi, vahel rohkem-vahel vähem. Pissides valus ei ole. Muud midagi häda pole. Elan pereelu.
Vastus: Kuna Teil kaebusi pole ja muid häired peale pidamatuse või nn järeltilkumise ei kaeba, siis sellele saab vastata ainult erialaarstiga kohtumisel. Arvan, et probleem on seotud eesnäärmega, mis võib olla varjatud põletikus. Seda saab aga kindlaks teha ainult
uuringutega. Üks nendest on kindlasti eesnäärme uuring.

Sage ja valulik WC-külastamine (03.02.2011)

Olen 30 a naine ning probleem on järgmine. 2-3 päeva on olnud pidevalt täispõietunne, mis sunnib 5-15 min takka WC-s käima. Tavaliselt tuleb väga vähe ning lõpp on alati valuline. Natuke peale WC -skäimist tekkib jälle valulik tunne, mis meenutab täispõietunnet. Magada saan 3-5 h, siis ajab valu või täispõietunne üles. Magada ja “elada” saan siis, kui olen 1-2 klaasi kummeliteed joonud.
Kuna ma olen hetkel ravikindlustuseta, arsti juurde minek on keeruline. Kas on tegemist põletiku või millestki muust tingitud ärritusega? Varem on seda olnud ainult siis, kui olen olnud hooletu ja vähe söönud nt, kuid siis pole kestnud üle ühe õhtu pooliku.
Eks olen ka suur kohvijooja, kuid praegu olen selle pooleli jätnud ja tarbin taimeteesid. Kuidas saada leevendust? Unepuudus on jätmas juba oma jälge.

Vastus: Nagu aru saan, on probleem tekkinud alles hiljuti ja kaebused on tõesti kusepõie põletiku moodi. Lõpliku vastuse saab anda uriinianalüüs. Kuid kuna puudub kindlustus, siis ilmselt sobiv on hetkel jätkata kättesaadavamate ravimitega, mis on ilma retseptita. Siinjuures kindlasti võiks kasutada nn. fütolüsiin pastat, mida lahustatakse klaasis vees ja tarbitakse 2-3 korda päevas. Kui selliste tavameditsiini ahenditega probleem ei lahene, on siiski mõtekas soetada endale haigekassast kindlustus, mida saab osta teatud aja peale ning teostada uuringud. Samas tuleks kontrollida ka sugulisel teel levivaid infektsioone, mis sageli annavad naistele kusiti ärrituse, meenutades põiepõletikku. Reeglina ägenemine tekib mõni aeg pärast kaitsmata suguelu. Rohke vedeliku tarbimine on üks oluline komponent ravis.

Allavajunud neer (05.01.2011)

Mul on 21 a. poeg, kellel on sünnist saati üks neer kubemes ehk all kõhus. Nüüd ootab teda ees sõjaväkke minek ja kui ta sündis, siis öeldi, et sellega peab olema väga ettevaatlik. Soovitati ujuda ja mitte harrastada raskeid trenne. Seda oleme ka teinud. Nüüd käis ta sõjaväe med. kontrollis ja soovitati tuua selline tõend, mis vabastaks ta ajateenistusest. Enne seda sai tehtud kõhu uuring ja arst ei näinud põhjust, et miks mitte minna.
Vanem poeg on juba sõjaväes käinud ja ütles, et seal peab raskeid asju tõstma ja ega kogu aeg põit tühjendada ei saa. Praegu on nii, et noorem poeg ei saa eriti kannatada, kuna alumine neer surub põiele. Minu mure on selline, et kui ta läheb sõjaväkke ja rebestab või tõstab selle alumise neeru paigast, siis on ta sellega terve elu hädas. Äkki ma leiaks sellise arsti, kes oskab mulle nõu anda, et ma pärast ei kahetseks ja mida ma peaks tegema?

Vatus: Kahjuks keegi ei saa kellelegi arstile soovitada , et ole hea uuri. See on väga individuaalne ja arstist sõltuv. Saan öelda niipalju Teie jutu alusel,et tegemist on ilmselt neeru arengu anomaaliaga või nn. neeru väärasetusega, mis kindlasti vajab uurimist ja diagnoosi täpsustamist. Kindlasti peab tegema seda uroloog. Millised spetsiifilised uuringud sinna juurde veel vaja, saab erialaarst otsustada uuringute käigus. Kuna olete Tallinnas, siis mina töötan Lääne-Tallinna Keskhaiglas (Paldiski mnt 68 nn. endine Meremeeste haigla).

22aastane ei jõua häda kinni hoida (04.01.2011)

Olen 22aastane mees. Kui tunnen, et tuleb häda, siis pean kohe minema, ei jõua kinni hoida. Vahel juhtub ka nii, et enne WC-sse jõudmist tuleb püksi. Milles võib asi olla?
Vastus: Siin on tegemist ilmsel rohkem kusiti osas ja võimalikust põletikust tingitud ärrituses. Kõigele on raske vastust anda, kuna pole täit selgust, millal, kuidas tekib, kaua probleem on olnud, kas on seotud sugueluga või algas suguelu ja partnerivahetuse järgselt.
Seega on siin vajalik kontakteerumine spetsialistiga, sest tuleb teha ka uuringuid.

Suguelu alguse järgne põieärritus (19.12.2010)

Olen 22aastane tütarlaps ja mul on järgnev mure – suvel seoses suguelu alustamisega ärritus põis. Perearst kirjutas põiepõletiku raviks Nitrofurantani, mis aitas. Septembri lõpus oli taas põiepõletik kohal, seekord palju hullem, perearst kirjutas raviks Berlocidi, mis ka aitas, aga paari nädala pärast oli jälle põiepõletik. Jällegi raviks Berlocid 3 päeva 2 x, nädalaga tulid alaselga, alakõhtu ja neerude piirkonda hirmsad valud, vasaku jala väliskülg valutas ka jalatallast puusani välja (mul on varem närvipõletik olnud – terve vasak pool valutas, arst ütles, et mingist kukkumise traumast), pöördusin traumapunkti. Ultraheli oli korras. Arst kirjutas Ciprofloxacin Sandoz-i. Taaskord läksin perearsti juurde, üllatuseks oli uriiniproov korras, aga mul siiski olid vaevused, perearsti õe sõnul pidid vaevused paari päeva jooksul üle minema. Järgmisena pöördusin günekoloogi poole. Leidis, et ärritus arvatavasti antibiootikumidest ja sain ravi, siis mõneks päevaks olid vaevused taandunud, aga mitte üle läinud. Mainin ära, et kõik testid olid korras, aga günekoloog ütles, et mul on mikroflooras bakter, mis alati seal olnud ja määras raviks Unosyn-i, mis ei aidanud. Käisin veel ühe günekoloogi juures, tema soovitas mul lihtsalt soojakotti, mis kahjuks ei aidanud. Esimene günekoloog kirjutas nitrofurantani profülaktilise ravi kaheks kuuks. Peale günekoloogilist ülevaatust on mul kogu aeg põiehäda, arvan, et ülevaatus omakorda jälle ärritas põiekaela. Valusid mul enam ei ole. Lihtsalt on kogu aeg täispõietunne ja WC-s käies eriti ei tule midagi või tuleb katkendlikult ja hiljem ikka põiekas. Joon ohtralt jõhvikamahla, kummeliteed, võtan urosepti 3 korda päevas ka nüüd.
Kas see pidev urineerimisvajadus, aga katkendlikult, on põiepõletike tulemus ja kas peaksin pöörduma hoopis uroloogi poole? Olen teadlik mesinädalate põiepõletikust, alguses arvasingi, et asi selles, aga viimane vahekord jäi septembrisse.

Vastus: Minu kui arsti jaoks kõik sümptomid klapivad, sest probleem tekkis Teil kohe peale suguelu alustamist. Kuna olete tarvitanud kõikvõimalikke ravimeid, siis praeguseks peabki olema uriinianalüüs korras. Teil on tegemist tugeva kusiti ärritusega ja see võib edasi levida ka teatud juhtudel kusepõie kaela, mis omakorda süvendab probleemi. Soovitan kindlasti kontrollida uroloogil, kuna ilmselt siin on siiski mittelahenenud probleemiga. Kindlasti on tarvilikud täiendavad uuringud ja analüüsid, kuid millised, otsustab juba spetsialist. Kuna olen praktikas paljude taoliste juhtumitega kokku puutunud, siis sellised probleemid vajavad pikemaaegset kontrolli ja vastavalt leiule ka ravi (mõnikord vajab seda ka püsipartner). Loomulikult võib anda taoline püsiv ärritus äkilist kusetungi ja vahel kaasneb sellega pidamatuse tunne, kuna kusetung on väga järsk. Seda veel kusepõie pidamatuseks ärge lugege, see on ravitav ja mööduv. Loomulikult ei saa ma siinkohal kõike kirjalikult selgitada ja iga eriarsti lähenemine probleemile on erinev.

Peab 3-4 korda öösel WC-s käima (07.12.2010)

Olen mees. Käin öösiti WC-s 3-4 korda, seda on liiga palju. Mida peaks tegema, kas prostamol uno ehk aitaks? See kestab juba 2,5 aastat.
Vastus: Kuna Te pole maininud, kui vana olete, kas Teil on ka mingeid kaasuvaid haigusi, siis saan vastata Teile järgnevalt: USA-s on teinud MESA vanemaealiste meeste ja naiste seas uuringud, kus uuriti üle 65aastaseid mehi ja naisi, kellel polnud mingeid haigusi, ei tarvitanud ravimeid ning nendest inimestest (naised ja mehed ligilähedaselt sama tulemus) käisid öösel 1 kord kusel 36%; 2 korda öösiti kusel ligi 17% ja üle 3-4 korra öösiti kusel 8-9%. Selles eas inimesi nimetatakse geriaatriliseks kontingendiks ja muutused sellises eas on seotud vananemisega. Siiski tuleb aga arvestada muid ohte, eriti meeskontingendil, kuna väga sümptomitevaeselt kulgevad vahel ka eesnäärme probleemid, mille esmasteks sümptomiteks võivadki olla ainult kusemishäired ja just öösiti. Seega kindlast olenevalt Teie vanusest tuleks erialaarsti poole konsultatsioonile pöörduda. Kui aga olete nooremapoolne ja esineb sage kusemine, siis tuleb arvestada ka võimalusele, et on eesnäärmepõletik. Seda aga hindab kliiniliselt ainult spetsialist (uroloog või androloog).

Urineerimisjärgsed kõhuvalud ja gaasid (10.10.2010)

Minu mureks on pidevad kõhuvalud ja gaasid. Kõige hullemad on valud peale urineerimist, kui pikemat aega on häda ja siis lõpuks WC-sse lähen, siis peale urineerimist on kõhus tugev valu, valus on lausa sirutada ennast. Mõne aja pärast läheb valu üle. Viimasel ajal on aga sagenenud pidvad gaasid peale söömist. Söön mitmekülgselt ja seega ei ole saanud ka täheldada, millest täpsemalt need gaasid on, kuna igapäev on minu toidulaual ka juurvilju, siis olen mõelnud, et äkki on asi nendes. Täna hommikul ärkasin aga tugeva pissihäda peale ja kui WC-s ära käisin, siis oli kõht nii valus, et ei suutnud pikka aega ennast sirgeks ajada, valu oli seekord ka külje peal, mitte ainult keskel, mõne aja pärast läks valu jälle üle. Millest võivad tekkida sellised kummalised valud?
Vastus: Väga raske on vastata, milles probleem. Kindlasti on vajalik täpsustada veel probleemi olemust: kaua see on kestnud, kas on seos olemas ka sugueluga, on põetud suguhaigusi või lapse-noorukieas mingeid kuse-suguteede probleeme, jne? Valud on loomulikult seotud sellega, et kusepõie normaalne funktsioon on häiritud. Lisaks, kas põete mingeid süsteemseid haigusi, on perearst ka uriinikülve teinud, jne? Pange end lihtsalt erialaspetsialisti vastuvõtule, kui soov, siis minule.

Öine enurees 24aastasel (08.07.2010)

Minu elukaaslasel 24 a noormehel on probleem öise allapissimisega. Arstil on ta käinud korduvalt ja ütleb, et keegi ei tea midagi öelda ja ise ta ravisse väga ei usu. Tavaliselt pidi probleem ilmnema siis, kui ta väsinud on. Siis juhtub seda pea iga öö mingi perioodi jooksul. Mõnikord nädal, vahel vähem aega. Siis aga ei ilmne probleemi jälle umbes kuu vältel või enamgi. Ta ise arvab, et asi on närvides. Nimelt on tal ka seljavalu/pidev pinge seljas umbes 2 aastat juba (alaseljas diskide õhenemine selgroos). Kas probleem võib olla sellega seotud ja kas öine voodimärgamine on ravitav? Siiani arstid midagi teinud ei ole. Ka sõjaväes ta selle probleemi pärast käima ei pidanud ja seal ka pandi ta haiglasse ja uuriti, kuid mehe sõnul ei tea arstid isegi, millest see tuleb. Mina aga usun, et kui ravi on võimalik, siis tuleks probleemi uurida. Võib-olla oskate soovitada spetsialisti, kelle vastuvõtule ta minema peaks?
Vastus: Arvan, et see probleem ei ole tekkinud nüüd. Tavaliselt algab see juba lapse- või koolieas ning põhjusi on siin erinevaid. Reeglina on saavutatud raviga paranemist, kuid kindlasti on raske vastata emailitsi, mida edasised sammud võiksid sisaldada. Igal arstil on oma mõtted ja ravitaktika ning parim moodus ongi erinevaid võimalusi konsultatsioonide teel kasutada ja lõpuks valida see, mis võiks anda pisutki tulemust. Siin oleneb väga palju elukommetest, töökohast, jne. Kes võiks olla selle ala spetsialist, senini ma küll Eestis ei tea. Loomulikult ei välista ka ise tema probleemide kuuulamist ja võin ka mõne soovituse anda.

Epitsüstoomijärgne krooniline põletik (09.06.2010)

Mul oli epitsüstoom. Siis diagnoositi ka krooniline põiepõletik. Nüüdseks on epitsüst eemaldatud (oli sees umbes 2a ja 2 kuud). Krooniline põletik diagnoositi umbes 1,5 a tadasi. Küsimus oleks, et kas sellest kroonilisusest annaks vabaneda? Võõrkeha minus enam pole ju.
Vastus: Sisuliselt on 2 aastat epitsüstostoomiga ikkagi pikk aeg ja selle aja jooksul teatud kahjustused tekivad. Kindlasti on tarvis selgitada, kui suur on põie maht, kas pole toimunud põletikulist kootumist, kuidas on uriini külvide vastused, jne? Ilma patsienti nägemata on raske vastata, milline võiks olla tulemus. Kindlasti aga püsiva jälgimise ja teatud süsteemsete ravivõtetega asi paraneb.

Neurogeensed probleemid, vastab Inga Zopp (18)

80. a naisel on roojamise probleem? (9.03.2016)

Küsimus:
Minu 80-aastasel emal on tekkinud selline probleem. Kui tal tuleb kakahäda, peab kohe minema, kannatada üldse ei jõua. Tal on juba paar korda ka püksi tulnud, kuna ei jõua nii ruttu WC-sse. Väljaheide on muidu normaalne, pole vedel. Mingeid valusid ega muid sümptomeid pole. Millest see võib olla tingitud ja kas on midagi selle leevendamiseks?

Vastus:
Tere, sellel, miks inimesed ei suuda väljaheite väljutamist kontrollida, võib olla väga erinevaid põhjuseid ja väga raske on seda antud juhul hinnata, kui ei tea konkreetsest inimesest rohkem, kui vanust. On erinevaid haigusi-seisundeid, mis raskendavad nii väljaheite kinnihoidmise võimet kui isegi ka õigel ajal sooletühjendamise vajaduse äratundmise võimet, nii et inimesed seetõttu ei jõua õigeks ajaks tualetti. Ka mõned ravimid või isegi toit võivad seda soodustada, samuti vanemas eas aeglasemaks muutunud liikumine. Nii et hea oleks tegelikult täpsemalt konkreetne olukord läbi arutada ja leida võimalikke teid selle leevendamiseks.

Kindlasti oleks abi ka püksmähkmete kasutamisest, sest kui isegi nn.õnnetusi juhtub, on sellega veidi kergem-mugavam toime tulla.
Nõustamiseks võib tulla ka minu vastuvõtule Lääne-Tallinna Keskhaigla SM keskusesse, vajalik eelregistreerimine telefonil 6 507 397.

Lugupidamisega, Inga Zopp

 

 

 

 

 

 

 

22. a, põie tühjenemise häire? (22.01.2016)

Küsimus:
Olen 22 aastane, mind on vaevanud juba lapsest saati mure. Nimelt teatud eas tekis kõhukinnisus (ei ole kindel) ning oli tunne, et peaks põit tühjendama, aga kuna seda ei olnud võimalik teha, sattusin paanikasse. Hiljem kui sain WCsse siis ei tulnud sealt midagi, kuid tunne, et vaja urineerida jäi alles. Kuni tänaseni ei suuda viibida kuskil, kui ma ei saa olla kindel, et mul ei ole võimalik koheselt vajadusel põit tühjendada ning seda enam tekib ka urineerimise vajaduse tunne. See häirib mu elu juba väga ning reisimise plaanid seetõttu ka maha matnud. Üldiselt olen täiesti terve, günekoloog on üle vaadanud ja vereanalüüsid ei ole midagi näidanud. Kas on võimalik saada tagasi kontroll ja kuidas? Kas tegemist võib olla täiesti psüühilise häirega? Kelle poole peaksin pöörduma? Tahaks sellele lõppu teha ja normaalselt elu nautida.

Vastus:
Selleks, et selgitada välja, kas Teil on tõesti põie tühjenemise häire või on tegemist mõnel muul põhjusel ärritunud põiega ja selle tulemusena sagedasema või raskendatud urineerimisega, võiksite tulla minu vastuvõtule, kuna lihtsalt kirjas toodud andmete põhjal ei saa seda öelda, samuti ei saa niimoodi ka nõu anda, kuidas olukorda Teie jaoks kergemaks teha. Olen põieõde ja minu vastuvõtt toimub Tallinnas Paldiski mnt.68, 10.korrusel SM keskuses, registreerida saab vastuvõtule telefonil 6 507 397, kaasa oleks hea võtta ka perearsti saatekiri.

Lugupidamisega,

Inga Zopp

 

 

 

Peale püsikateetri eemaldamist ei õnnestu urineerida (6.10.2014)

Küsimus:

Tere! Mul mure selline, et pissimise kateeter on ligi 2-kuud olnud. Eile võeti ära ja öeldi, et põis on natuke tundlik, kuid mul on siiani meeletu valu ja põiest ei tule praktiliselt midagi. Mida teha ja kuidas käituda?

Vastus:

Tere, kui peale püsikateetri eemaldamist ei õnnestu urineerida, siis tundub, et põis ei tühjene iseseisvalt ja seetõttu peab ära õppima ühekordse enesekateteriseerimise, et vajadusel põit niimoodi tühjendada. See protseduur iseenesest pole midagi väga keerulist, vajab lihtsalt selgeks õppimist. Kui sageli peaks seda tegema ja kuidas taastub iseseisev urineerimine, saab otsustada alles siis, kui enesekateteriseerimist on mõnda aega tehtud, kuna sageli see aitab kaasa normaalse urineerimise paremale taastumisele. Kindlasti peab jälgima ka piisavat vedelikutarbimist, 1,5-2 l päevas, kuna see hõlbustab põie tööd.

Soovitan tulla enesekateteriseerimise õppeks minu vastuvõtule Lääne-Tallinna Keskhaigla SM keskusesse, eelregistreerimine tel. 6 507 397, soovitav kaasa saatekiri põieõe vastuvõtule.

Lugupidamisega, Inga Zopp

 

 

Aastatepikkune ülisage WC külastamise probleem (23.05.2014)

Küsimus: Pöördun teie poole suure murega, mis on muutnud minu elukvaliteedi ja selle olemuse nii raskeks, et lihtsalt pole enam jõudu ja tahtmist jätkata.
Nimelt olen külastanud palju urolooge, naistearste ja ka psühhiaatrit, kuid minu probleemile pole leitud lahendust.
Probleem põiega on kestnud juba 6-7 aastat. Põis laseb uriini läbi ja nii ma pean olema päevad läbi märgade pükstega. Põiele surub miski nii tohutult peale, et pean wc-d külastama päevas 20-30 korda, öösiti vähemalt 15 korda. Pole võimalik kuskil käia, kus ei asu läheduses wc-d. Pean end kogu aeg pesema, sest pesu on uriinilõhnaline ja peab riideid isegi paari tunni tagant välja vahetama. Öösiti surub nii tugevalt peale, et kui ärkan, siis ei suuda enam kannatada ja pean kohe jooksma tualetti, sest tunnen, et enam ei kannata välja. Kui wc-s ära olen käinud, pean sinna minema veel 2-3 korda, kuna jääb jääkuriin ning ma tunnen, et põis ei tühjenenud korralikult. Lisaks tilgub pärast wc-s käimist kohe pükstele. Mulle on tehtud uroloogide poolt kõik testid ja väidetakse, et kõik on korras ning ei osata enam lahendust pakkuda. Naistearst on samuti uurinud minu seisukorda ja pole leidnud ühtegi problemaatilist kohta.
Lõpuks suundusin psühhiaatri juurde, kes manustas mulle aasta aega antidepressiante, mis seda probleemi leevendaksid. Kogu see aasta on olnud tegelikult ilma igasuguse tulemuseta ja lihtsalt vaevanud minu organismi. Seega olen viimaks nii suures stressis, et ei oska enam kuskilt abi leida. Raske on elada ja olla inimeste seas, kui kog uaeg pean käima wc-s ning pole mingit lootust, et see probleem järgi annaks. Olen teinud sporti ja see aitab ainult ajutiselt ehk üheks õhtuks (leevendab olukorda). Ma ei joo palju vedelikku ja kui ma joon, siis kohe automaatselt pean külastama wc-d. Vaagnalihaste harjutused ei ole aidanud midagi. Enne seda probleemi 6 aastat tagasi mul polnud alakõht nii suur, aga nüüd on vajunud suureks ja isegi spordi tegemisel see kuidagi ei lähe väiksemaks. Ei oska enam kuskilt abi otsida ja sellepärast pöördusin teie poole, kuna te olete mu viimane lootus.

Vastus: Sagedase urineerimise ja uriini lekkimise põhjuseks võib tõesti olla jääkuriin ehk teisisõnu asjaolu, et hoolimata sagedasest urineerimisest põis ei tühjene korralikult. Samas võib olla tegemist ka nn üliaktiivse põiega, mis tekitab samu sümptomeid. Et selgitada välja, millega on täpselt tegemist ja kuidas oleks võimalik Teid aidata, soovitan tulla minu vastuvõtule Tallinnas Paldiski mnt 68, 10. korrusel SM keskusesse. Registreerida ette tel.6 507 397 põieõe vastuvõtule, kaasa soovitavalt perearsti saatekiri.

Häda kinni hoides valutab alakõht (12.01.2013)

Miks hakkab alakõht valutama,kui pissihäda kinni hoida? Vahel on kohe nii, et kui peab pikka aega kinni hoidma, sest pole võimalik WC-sse minna, hakkab nii hirmusasti valutama kõht ja valu lööb igale poole üla- ja alakõhtu? Nii olnud juba aastaid. Kas see on normaalne või peaks seda perearstile rääkima?
Vastus: Ebaselgeks jääb, mida Te mõtlete pikaajalise kinnihoidmise all, arusaamine sellest võib inimeste puhul olla väga. Reeglina, kui inimesel tekib urineerimistung, on see märguanne sellest, et põis on täis ja on vajalik uriin väljutada. Kuna uriini tekib neerude töö tõttu põide pidevalt juurde, siis urineerimistungi pikaajalisel kinnihoidmisel täitub põis järjest rohkem ja mõnedel juhtudel võib selline ületäitumine anda märku ebamugavus- ja isegi valutundega, kuna põis peab venima üha enam, et uriini ära mahutada. Seetõttu on soovitav pissihäda mitte väga pikaajaliselt kinni hoida. Reeglina pole sellisel puhul tegemist mingi põieprobleemiga, kuid loomulikult võite kontrolli mõttes oma perearstile sellest rääkida, et olla kindel, et sellega pole seotud mingit muud probleemi.

Ärevus ja pidamatus (24.09.2012)

Olen M 23.a. Aastaid olen pidanud liialt tihti WC vahet jooksma, vahel iga 5-10 min tagant. Kui ma rahulikult kodus magan või pikali olen ja mõtetega mujal, siis ei aja pissile, kuid pidevalt on mul ärevuse tunne ning sellega kaasneb meeletult tihti pissil käimine. Eriti lööb see siis välja, kui on kuhugi minek, kus pole WC-d ligidal või pikem sõit, kus pean üle 1 h autos istuma. Vedelikku üritan mitte väga palju juua, kuid paratamatult kulub seda ja see aina suurendab pissil käimist. Põiepõletikku mul pole ja neerud olevat ka korras olnud. WC-s käies pole mul kunagi tulnud suuremat põietäit, alati tuleb kiire survega mõni sirts ja kõik, kuid tunne on selline, et põis tühjaks ei saanud. Olen üritanud kinni hoida ja kannatada, aga minu puhul ei õnnestu see kunagi ja natukese aja pärast hakkab alaselg juba valutama suure kinnihoidmise peale. Kas on asi minu ajus/mõtlemises kinni või see olla midagi hullemat? Kas on sellisele asjale mingit lahendust, mida saaksin ise ette võtta või peaks kindlasti arsti juurde pöörduma?
Vastus: Kindlasti pole sage urineerimine mõtlemises kinni, vaid sagedase urineerimise põhjuseks võib tõesti olla põie mittetäielik tühjenemine, mistõttu uus urineerimistung tekib väga kiiresti peale eelmist korda. Et selgitada välja, kas see võiks nii olla, võiksite tulla minu vastuvõtule LTKH Meremeeste haiglasse Paldiski mnt 68, 10. korrusele, ette registreerida tel 6 507 397. Saame üle kontrollida jääkuriini võimaliku esinemise, samuti mida Teie põieprobleemi puhul ette võtta.

Sage lekketa urineerimine (20.08.2012)

Mul on sage urineerimine, aga leket kunagi ei ole. Valus ka mitte. Olen 31aastane, sünnitanud pole. Probleem on umbes 3 aastat. Kõik analüüsid korras (uriin, veri ja igasugu bakteriproovid), tehtud ultraheli. Günekoloog kinnitas, et naisteasjades asi pole ja põletikku ka kuskil pole. Käin ööpäevas keskmiselt 13 korda, sh ca 3 korda öösel. Aga on ka öid, kus käin 6 ja 7 korda. Ei joo palju (söök + ca 3 klaasi vedeliku päevas). Endale tundub, et surve on natuke nõrgem kui võiks. Samas võin häda kannatada ka nt 4 tundi, aga siis tõesti kannatan (st pissihäda ei muutu väljakannatamatuks, aga kui tekib, siis ei lase end unustada enne, kui käidud). Ja olen täheldanud, et psühholoogiliselt raskel perioodil on asi hullem. Enne menstruatsiooni ja selle ajal on ka intensiivsem. Arstid ei oska enam midagi öelda. Kas mu probleemi põhjus võib olla pigem mingite lihastega seotud või neuroloogiline või psühholoogiline? Või koguni hormoonidega seotud? Ühest kohast lugesin, et võiks proovida hakata pissimiste vahet pikendama kunstlikult – kas see on ohutu? Või oskate nimeliselt soovitada mõnda arsti?
Vastus: Kuna põiepõletikku, mis võib olla sagedase urineerimise põhjuseks, Teil ei ole, võib põhjuseks olla nn jääkuriin ehk siis põie mittetäielik tühjenemine, mille tulemusena jääb peale urineerimist põide osaliselt alles uriini ja seetõttu täitub põis kiiremini ja vajadus uuesti urineerida tekib samuti kiiremini. Et kindlaks teha, kas põhjuseks võiks olla jääkuriini olemasolu, soovitan Teil tulla minu vastuvõtule Lääne-Tallinna Keskhaiglasse, Paldiski mnt.68, 10. korrusele, ette registreerida telefonil 6 507 397, vajalik perearsti saatekiri. Kohapeal saan täpsemalt Teie probleemiga tegeleda ja samuti teha uuringu jääkuriini kontrollimiseks.

Väljaheitepidamatus 53aastasel naisel (25.12.2011)

Olen 53 a. naine. Viimasel poolel aastal on mul tekkinud väljaheitepidamatuse probleem. Mul on häbi tööle minna, kui kaka on püksi tulnud nii, et määrib pealmisi riideid. Kannan juba mõnda aega tagavarapesu kogu aeg kaasas. Aga pehmemat sorti kaka määrib rohkem, kui ainult pesu. Mul rebenes 2. sünnitusel pärak. Kuni 52-eluaastani sulgurlihas pidas enam-vähem. Olen selle aasta jooksul käinud 2 korda proktoloogi vastuvõtul, arst teab olukorrast. Tehti ka pärasoole uuring (Tallinna Meremeeste haiglas) – niisiis vähiga või kasvajatega tegemist pole. Kui kõht on kinnisem, siis on mul algul valus kakada. Kuidas ja kust ma kaka pidamatuse puhul abi saan?
Vastus: Väljaheite lekkimist soodustavad nii pärakuga seotud probleemid kui ka soolestiku töö ise. Selleks, et saada probleem paremini kontrolli alla, soovitan Teil tulla minu vastuvõtule Tallinnas, Paldiski mnt 68, 10. korrusel SM keskusesse, kuna siinkohal kõigi tegevuste kirjapanek läheks pikaks. Registreerida saate minu vastuvõtule telefonil 6 507 397.

Pidev urineerimisvajadus (29.06.2011)

Olen 23aastane naine ja probleemiks on pidev põie pakitsustunne ja pidev vajadus urineerimas käia. Kui käin WC-s ära, on selline tunne, et põis ei saanud päris tühjaks. Kuna kogu aeg on selline imelik tunne, olen pidevas kartuses, et võib uriini lekkida. Iga väiksema imeliku tunde peale jooksen WC-sse kontrollima või istun niikaua, kuni midagi ikka tuleb.Turvatunde pärast olen juba pikemalt kasutanud hügeenisidemeid, kuid isegi siis ma kardan, et läheb ka riietele, kuigi side on valge. Kardan juba väljas käia ja hoian omaette. Olen vist muutunud ka juba väga neurootiliseks. Koguaeg kontrollimas käies ja nähes et side puhas, hakkan ma mõtlema, et vb ikka on sinna uriini eritunud ilma, et ma seda näeksin. Kas uriin on ikka valgel sidemel silmaga eristatav? Kahtlustan endal ka mingilmääral uriinipidamatust, kuna naerma pahvatades on juhtunud, et on tilk tulnud ja koguaeg on suur vajadus WC-sse minna. Perearst tegi proovid, mis näitasid vaid, et joon vähe vedelikku. Günekoloogile on aeg kirja pandud, aga sinna veel aega ja loodan saada teilt vastuseid, et oma eluga edasi minna. Praegu mind valdavad vaid sellised tunded, et olen nii rõve inimene ja ei suuda sellega leppida. Kas on üldse võimalik, et inimesel lekib alatasa kontrollimatult uriini, näiteks isegi pesemise ajal. Mõtlen selle peale koguaeg ja ei suuda enam vahet teha…
Vastus: Kui esineb pidev uriinipakitsuse tunne, võib probleemiks olla põiepõletik, aga mõnikord ka reaalselt põie tühjenemise häire. Kindlasti mõjutab põie tööd ka liiga vähene vedelikutarbimine, seega peaksite jälgima, et kindlasti jooksite piisavalt, vähemalt 1,5-2 l päevas, kuumade ilmadega rohkemgi.
Saan aru, et perearst on uriinianalüüsi teinud ja sellega põletiku välistanud. Et selgitada, kuidas põis urineerimise järgselt tühjeneb ja kas sinna jääb midagi, mis põhjustab pakitsust või uriini leket, oleks vajalik kontrollida jääkuriini. See on lihtne ultraheli abil teostatav uuring. Kuivõrd Teil esineb ka uriiini tahtmatut lekkimist, oleks soovitav tulla vastuvõtule, mille käigus saame täpsemalt üle kontrollida Teie kaebused ja ka jääkuriini koguse välja selgitada. Vastuvõtule registreerimiseks helistage numbril 6 507 397, vajalik oleks ka perearsti saatekiri.

Pooleteiseaastase hemorroid (28.03.2011)

Mida ette võtta lapse (1a.5k) sisemise hemorroidiga? Kas oskate soovitada ravi või anda nõu, kelle poole võiks pöörduda Tallinnas (võib ka Tartus)?
Vastus: Kui lapsel on kõht kinni, siis kindlasti peate jälgima, et laps saaks piisavalt vedelikku, see aitab hoida väljaheidet pehmemana. Sageli on hemorroidide tekke põhjustajaks pikemaajaline kõhukinnisus, kuid kuna kõne alla võivad tulla ka muud tervisega seotud probleemid, soovitan Teil oma perearstile pöörduda ja vajadusel saab ta suunata Teid edasi teiste spetsialistide vastuvõtule.

Järelmäärimine 77aastasel (04.01.2011)

Olen 77a vana Saare naine. Probleem kakamisega, paar aastat tagasi algas. Peaaegu iga päev pärast kakamist toimub nn.järelmäärimine. Kord kuus ka öösel. Väljaheide pehme, mitte kõva ja ei ole ka vesivedel. Kõhukinnisusega pole probleemi olnud. Pärak ja kusiti sügelevad, tihti kõhuvalu nabapiirkonnas. Olen vererõhuhaige. Günekoloogiliselt korras (esineb kuivust, määrin Linoladiooliga). Sooleuuringutel leiti veenikomud, mis probleeme ei tekita. Samuti tehtud ultraheli (korras). Vaagnapõhjalihaste harjutustega tuttav ja aeg-ajalt teen neid. Perearst uriini ega mustuse proove pole võtnud. Kirurg määras UROFLOW 2 tabletid (toimeaine tolterodiin 2mg) 2 x päevas. Seda ravimit pole veel ostnud (kallis) ja mõtlesin mandritohtritega nõu pidada, mis määrimise vastu aitaks ja kas soovitate Uroflowd ikka sööma hakata? Vaatamata sellele, et matsin kaks aastat tagasi oma mehe, söögiisuga probleeme pole, küll aga võtsin kaalus 5 kg alla. Olen liikuv, lühemat kasvu, veel energiat täis kõhn vanamutt ja jään Teie vastust ootama!
Vastus: See, et peale soole tühjendamist esineb järelmäärimine, on tavaliselt tingitud sellest, et pärasool ei tühjene korralikult ja tõenäoliselt ka päraku sulgurlihased on mõnevõrra nõrgenenud ja väljaheide “lekib läbi”, sagedamini esineb seda kõhukinnisuse või -lahtisuse korral. Ka võib sooletööga probleeme esineda seoses pärasoolehaigustega. Kuivõrd Teie kirjast saan aru, et ei kõhukinnisust ega -lahtisust Teil ei esine, soovitaksin pöörduda proktoloogi vastuvõtule, kes saab probleemi täpsemalt uurida ja vastava ravi korraldada.

Epileptikul pidamatus kergel ärritusel (19.11.2010)

Kui on tugev urineerimistung ja ma juhtun kogemata kas aevastama või köhatama, siis on kogu piss püksis. Vahel juhtub ka, et hakkan WC poole minema, aga poolel teel põis ei suuda enam uriini kinni pidada. Urineerimine on vahel ka valulik. Vahel on enne WC-sse minekut alakõhus tugev lõikav valusähvatus. Vahel on tunne, et on tugev pissimisvajadus aga WC-sse jõudes tuleb ainult väike hulk. Selline tunne, et kogu uriin ei tulnud urineerimisel välja. Päeval käin WC-s 4-5 korda ja öösel 2-3 korda. See ei esine mul tihti, aga nädalas korra kindlalt. Haigusena põen veel epilepsiat ja tarvitan krampidevastaseid ravimeid depakine chrono 500 mg ja rivotril 2mg. Infolehes on märgitud, et ravim võib tekitada voodimärgamist ja tihenenud urineerimist. Olen epilepsiaravimit võttes muutunud ka ülekaaluliseks. Kodus on pidev stress ja depressioon. Häbitunne on kõigi, nii elukaaslase kui ka ämma ees ning elukaaslase sugulaste, ise juba nii vana (26) ja ikka selline probleem. Elukaaslane pole küll midagi halba öelnud (ta on seda iga kord märganud, kui see on juhtunud), kuid ikkagi on häbi ja piinlik ning kogu intiisus ja romantilisus kaob, kui see jälle juhtund on. Sooviks väga teada, mida ette võtta ja miks see minu vanuses siiski veel esile lööb? Kas on mingit ravi ja kui kallid need ravid on? Kas lõpuks on lootus sellest igaveseks vabaneda?
Vastus: Köhimise-aevastamisega kaasnev uriini lekkimine on sageli seotud põie sulgurlihaste ja seega ka vaagnapõhjalihaste nõrkusega, mistõttu pingutusel lekib uriini välja. Sellisel puhul on abi vaagnapõhja lihaste treeningust. Kui aga esineb ka sagedast (öist) urineerimist ja samas põietühjendamisraskusi, siis võib arvata, et põide jääb jääkuriini. Sellisel puhul saab kasutada ravimeid kombineerituna teiste ravivõtetega. Kuna ravikäsitlus erinevate põieprobleemide korral on erinev, soovitan tulla minu vastuvõtule, kus saab välja selgitada, millised probleemid täpsemalt on, ja siis ka vastavalt Teid abistada. Registreerida saab telefonil 6 507 397 ja vajalik oleks ka perearsti saatekiri. Ja kindlasti on võimalik neid põieprobleeme oluliselt enam kontrolli alla saada.

Insuldijärgne pidev urineerimisvajadus (11.11.2010)

Meie peres on 77aastane voodihaige (insuldiga) naine, kellel on üks külg halvatud. Probleem ei ole pidamatus, kuid tal on ööpäevaringselt urineerimisvajadus ca 2-3 tunni tagant. Teda on siis vaja aidata potile. Vedelikku tarbib vähe ja uriinikogused on väikesed. Siit kaks küsimust.
1. Nii vähese vedelikutarbimise korral tundub sage (öine) urineerimisvajadus ebaloogilisena. Kas on mingeid lahendusi, mis aitaksid veidigi pikemalt vastu pidada?
2. Mähkmeid me pole saanud kasutada, sest ta nahk ei ole neid talunud, kuigi kreemitame, geelitame ja hooldame. Kurdab, et mähe juba enne märjaks saamist ajab hauduma, tuliseks ja teeb naha valusaks. Kas on olemas mingist ekstra õhulisest-“hingavast” materjalist mähkmeid, mida võiks veel proovida?

Vastus: Sagedasel urineerimisel võivad insuldijärgselt olla erinevad põhjused, mida lihtsalt kirja teel on raske eristada, samas aga oluline teada saada, sest ravikäsitlus on erinev. Võib esineda nn. üliaktiivset põit, see tähendab, et urineerimistung tekib tavapärasega võrreldes oluliselt sagedamini, sealjuures ka öösiti. Samas võib esineda aga ka põie mittetäielikku tühjenemist (osa uriini tuleb välja, osa aga jääb põide alles, selle võrra täitub põis kiiremini ja tekib ka kiiremini vajadus uuesti urineerimiseks). Inimene ise enamasti jääkuriini ei tunne, nii et subjektiivselt ei pruugi ta aru saada, kas põis tühjenes täielikult. Ka põiepõletik võib urineerimist sagedasemaks muuta. Vähesem vedelikutarbimine kindlasti olukorda ei paranda, sageli vastupidi, põiekaebused võivad isegi süveneda. Kuna ravi on erinev, siis selleks, et osata Teile nõu anda, peab üle kontrollima jääkuriini koguse põies ja tegema uriinianalüüsi, alles siis saab välja selgitada probleemi põhjuse ja seda vastavalt ravida. Üliaktiivse põie ja ka põiepõletiku puhul saab kasutada ravimeid, suure jääkuriini koguse korral on vaja see aeg-ajalt kateetriga välja lasta. Nii et soovitan Teil arsti poole pöörduda ja vastavad uuringud ära, vajadusel saab tulla ka minu vastuvõtule. Vastuvõtule registreerida telefonil 6 507 397, vajalik perearsti saatekiri.
Mis aga puudutab mähkmeid, siis tänapäeval on olemas väga erineva tegumoe ja materjaliga mähkmeid. Ka õhku läbilaskvaid ja nahasõbralikke. Parima ülevaate saamiseks soovitan pöörduda Inkotuppa, kus on väga lai mähkmevalik. Inkotubade aadressid ja lahtiolekuajad leiate www.kuivaks.ee lehelt.

Läbijooksev kateeter (27.09.2010)

Multiskleroosihaigel hakkas püsikateeter halvasti läbi jooksma ja tekkis põies ülejooks, siis vahetasime selle ära ja uus kateeter jookseb ka läbi. Kas peaks 16-se kateetri vaheama 18-se vastu välja?
Vastus: Kui kateeter ka peale vahetamist ei tööta hästi, on sageli põhjuseks põies olev põletik, mille tõttu uriin muutub nn. sogaseks. Kui sinna lisada ka asjaolu, et inimesed reeglina tarbivad liiga vähe vedelikku, siis kõik see kokku põhjustabki kiire kateetrite umbumise. Ainult suurema numbriga kateetri vahetamisest sageli ei aita, ka veidi jämedam kateeter saab kiiresti ummistuda, kui esinevad seda põhjustavad probleemid. Antud situatsioonis soovitan kindlasti teha uriinianalüüs ja kui esineb põletik, siis seda ravida (retsepti saab ka perearsti käest), samuti on äärmiselt oluline piisav vedelikutarbimine. Püsikateetritega inimesed peaksid päeva jooksul tarbima vedelikku orienteeruvalt 2 l. Ja loomulikult on lubatud ka 1 suuruse võrra suuremat kateetrit kasutada, aga enne seda soovitaksin siiski põletiku välja ravida ja vedelikutarbimise korda saada ja alles siis hinnata, kas üldse ongi vaja jämedamat kateetrit kasutada.

Urineerimisvajadus WC-s käimise järel (28.08.2010)

Olen 20aastane neiu. Pean käima väga tihti WC-s; kui ära olen käinud, tunnen juba 10 minuti pärast, et põis on jälle täis ning pean taas minema. Günekoloogiliselt on kõik korras uriinianalüüs ka. Mida teha?
Vastus: Teie kirjast on raske aru saada, kas probleem on äkki tekkinud või juba ammune. Äkki tekkinud sagedase urineerimistungi põhjuseks on sageli põiepõletikud. Uriinianalüüs ise võib isegi suhteliselt korras olla, sest kui põie tühjendamine on väga sage, ei pruugi mõnikord mikroobide piisavat kasvu analüüsis näha. Samas võib probleemiks olla nn.üliaktiivne põis (ehk siis urineerimistungi tekkimine kiiremini, kui oleks normaalne), aga ka põie ebaefektiivne tühjenemine (kui peale WC-s käimist jääb siiski osa uriini põide alles ja seetõttu täitub põis kiiremini ja siis ka urineerimistung tekib kiiremini). Kas põide jääb jääkuriini, inimene ise enamasti ei tunne. Kuna ravi on erinevate põhjuste korral erinev (kuigi sümptomid võivad sarnased olla), ei saa õige ravitaktika suhtes otsustada enne, kui olete käinud kas uroloogi juures või minu vastuvõtul kontrollis. Minu vastuvõttudele saab registreeruda telefonil 6 507 397 ja vajalik oleks ka arsti saatekiri.

Hemorroidid (19.07.2010)

Olen määrinud hemorroidile saialillesalvi peale ja ikka ei aita. Kuidas ennetada hemorroidide tekkimist? Kui soovin tulevikus veel 1 last, kas siis tekivad uuesti hemorroidid?
Vastus: Hemorroidid ehk päraku veenikomud on pärasoole lõpposa ja päraku piirkonna veenilaiendid, millede tekkimist põhjustab rõhu tõus pärakupiirkonna veenides. Sageli on põhjuseks kõhukinnisus ja sellega kaasnev pressimine, raskuste tõstmine, pikaaegne istumine või seismine, rasvumine, rasedus ja sünnitus. Ravi võib olla nii konservatiivne ehk ravimitega kui ka operatsioon.
Milline ravi oleks Teile sobivaim, seda saab kõige paremini otsustada kirurg-proktoloog, kelle vastuvõtule soovitaksin pöörduda. Sageli pole siiski operatsiooni vajalik teha, saab kasutada apteegist saadavaid käsimüügiravimeid (küünlaid ehk suposiide või salve), mis vähendavad valu ja põletikulist protsessi. Proktoloog saab vajadusel soovitada ka teisi ravimeid. Samuti võib teha paar korda päevas sooja veega istevanne, mis leevendab kihelust, ärritust ja sulgurlihase spasme.
Hemorroidide profülaktikas on esmane õige toitumine, toit peab olema mitmekesine ja täisväärtuslik, samuti peab tarbima piisavalt vedelikku (vähemalt 1,5 l päevas). Väga tähtis on kõhukinnisuse vältimine.
Soovitav on süüa kiudaineterikast toitu. Piisava koguse veega tarvitatult pehmendavad kiudained roojamassi, vähendades sellega survet veenikomudele. Füüsiline koormus aitab lisaks vähendada rõhku veenides ja hoida ka kehakaalu kontrolli all. Vältida tuleks pikaajalist istumist ja seismist. Tualettiminekut on soovitav mitte edasi lükata ja soole tühjendamisel vältida tugevat pressimist.
Kas järgmise raseduse ajal ka hemorroidid probleemiks on, on raske ennustada, kuid raseduse ajal suurenenud surve tõttu pärakuveenidele on hemorroidide tekke riski kindlasti suurem.

Mittesoovitavad toiduained soolepõletiku korral (09.06.2010)

Kas oleks võimalik kusagilt teada saada nende toiduainete loetelu, mida on keelatud süüa kroonilise soolestikupõletiku korral raskel haigel?
Vastus: Teie kirjast on raske aru saada, millise soolestikuhaigusega täpselt tegemist on. Põletikulise soolehaigusena käsitletakse sageli koos Crohni tõbe ja haavandilist koliiti. Põletikulise soolehaiguse täpsed põhjused on teadmata. Arvatakse, et tekkes on olulised pärilik eelsoodumus, teatud keskkonnamõjurid, muutused soole mikroflooras ja häired immuunsüsteemis. Ravi on sümptomaatiline ning selle eesmärk on vältida valu, suruda maha põletik, tagada soolestiku normaalne töö ning hoida ära haigusest põhjustatud probleemid. Eelkõige on ravi medikamentoosne.
Kindlasti on abiks ka dieedi järgimine. Kõhulahtisuse korral tuleks vältida toiduaineid, millel on lahtistav toime (toored puuviljad ja kontsentreeritud puuviljamahlad), ning hoiduda paari tunni jooksul tahke toidu söömisest. Kõhulahtisuse puhul tuleb anda soolele puhkust, juues palju vedelikke, nagu vett, mahla, teed, puljongit. Väga oluline on juua sageli, et vältida dehüdratsiooni kujunemist. Kui kõhulahtisus möödub paari tunni jooksul, siis tuleks süüa sageli ja väikestes kogustes mahedaid toite. Tavalisele toidule võib järk-järgult üle minna paari päeva jooksul. Ei soovitata ergutava toimega aineid, nagu kofeiin (kohv, tee, šokolaad, karastusjoogid) ning vältida tuleb vaevusi põhjustavaid piimatooteid. Süüa tuleb tasakaalustatud ja tervislikku toitu ning olla füüsiliselt aktiivne. Loobuda tuleks suitsetamisest, sest see võib põhjustada kõhulahtisust ja kõhuvalu.
Täiendavat infot saab leida interneti terviseportaalidest (näiteks http://www.inimene.ee ), aga kindlasti on vajalik ka pidev jälgimine ja ravi arsti poolt.

Hemorroid noorukil (09.06.2010)

Tütarlapsel on päraku juures hemorroid ja on ebamugav istuda ja on natukene valus. Mida sellega ette võtta?
Vastus: Hemorroidide korral peaks kindlasti pöörduma kirurgi (proktoloogi vastuvõtule), kes siis konkreetselt olukorrast lähtuvalt saab otsustada ravitaktika üle.
Kuivõrd aga sageli on hemorroidide teke seotud pikemaajalise kõhukinnisusega, peab kindlasti tegelema ka kõhukinnisuse raviga: jooma päeva jooksul piisavas koguses vedelikku (keskmiselt 1,5 l päevas), toituma võimalikult mitmekülgselt, sööma kiudaineterikast toitu (aedviljad, täisterasaadused jms.), olema füüsiliselt aktiivne ja vajadusel kasutama ka lahtistavaid ravimeid. Lahtistite kasutamise korral soovitan nõu pidada oma perearstiga, et valida Teile sobivaim.
Kindlasti ei piisa kõhukinnisuse raviks ainult lahtistitest, toidu ja vedeliku osa on äärmiselt oluline.